← Eesti

3-17-2730/25

Obsah (8)§ 134§ 2§ 122§ 136§ 169§ 199§ 229§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

)

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud menetlusreegleid. Lihtmenetluses on küll lubatud kõrvale kalduda halduskohtumenetluse reeglitest, järgides üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid ning tagades menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise (

§ 134

lg 1), kuid lihtmenetluses ei või kohus kalduda kõrvale

-i peatükkide 1-4, 10-13, 16 ja 17 sätetest, kui seadus ei sätesta teisiti (

§ 134lg 3).

Kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

Asja lihtmenetluses läbivaatamisel tuleb tagada 2 menetlusosalistele

§-s 27 sätestatud õigused. Menetluslike õiguste realiseerimiseks peab menetlusosaline olema teadlik, et kohtu menetluses on asi, milles otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle. Seega peab kohus vastustajale teatama menetlusest, selle esemest ja muudest olulistest asjaoludest. Kohustus kaebus teistele menetlusosalistele kätte toimetada on selgelt sätestatud

§ 122

lg 2 p-s 3, ehk

13. peatükis, millest ei või

§ 134lg 3 järgi kõrvale kalduda.

Halduskohus ei ole käesolevas asjas eeltoodud reeglit aga järginud. 9. Asja läbivaatamise kohta lihtmenetluses teeb kohus määruse, milles tehakse teatavaks kohtu koosseis ja selgitatakse menetlusosalise õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 136

). Korraldava määruse tegemise kohustus on suunatud isiku menetluslike õiguste tagamisele, sest lihtmenetluses võib korraldav määrus olla ainus tegelik vahend menetlusosalistele nende õiguste selgitamiseks. Korraldavas määruses kohtu koosseisu märkimise kohustus on ette nähtud taanduse esitamise õiguse ja ausa kohtumenetluse tagamiseks (

, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 467-468). Vastustaja õigus olla ära kuulatud ei ole tagatud olukorras, kus kohus ei nõua enne kohtuotsuse tegemist vastust kaebusele, ei määra täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaega ega selgita muud võimalust oma seisukoha ja tõendite esitamiseks ega teata otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaega. Vastustaja jääb sellisel juhul ilma võimalusest kaebusele vastu vaielda ja esitada oma seisukohad, ka sõlmida kompromiss, võtta kaebus õigeks või esitada taandus kohtuniku vastu. Menetluse selline korraldamine on vastuolus õigusemõistmine olemuse,

§-s 2 sätestatud halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega ning seab menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Seega on halduskohus ebaõigesti asja lahendanud selliselt, et esimene teade vastustaja õigusi ja kohustusi puudutava vaidluse halduskohtumenetluses sisulisele läbivaatamisele asumisest oli asjas tehtud kohtuotsus. 10. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ning kohus järgib neid põhjendusi (

§ 169lg 1).

Käesolevas asjas tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse hindamisel on asjakohased argumendid, mis puudutavad kinnipeetava õigust tervislikel põhjustel erandkorras keelduda tööle asumisest. Riigikohus on korduvalt selgitanud kinnipeetava õigust keelduda töötamisest tervislikel põhjustel (nt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Vaidlustatud kohtuotsuse p 8 kohaselt järgis halduskohus vaidlustatud käskkirjas (tl 5-5p) ja vaideotsuses (tl 3-3p) toodud põhjendusi ning nõustus vastustaja põhjendustega. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vanglale esitatud vaides (tl 7-7p) märkis kaebaja, et ta oli vanglat teavitanud valutavast parema jala põlvest ja ravikuur kestis kuni
  3. oktoobrini
  4. Viidatud vaideotsusest, käskkirjast ega kaebaja esitatud ravilugudest (tl 4) ei nähtu hinnangut ravikuuri määramise või selle puudumise kohta kaebaja osas. Kuna asjas puuduvad eeltoodu kohta tõendid, siis ei olnud halduskohtul võimalik kontrollida, kas kaebaja töövõimelisuse määramisel oleks tulnud vanglal sellega arvestada. Vaideotsuses on üksnes viidatud meditsiiniõelt A. Schmidtilt saadud infole, et kaebaja oli
  5. septembril 2017 töövõimeline. Eeltoodut arvestades ei saanud halduskohus ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis või vaideotsuses. Seega tulnuks halduskohtul koguda täiendavaid tõendeid ja nõuda vastustajalt täpsemat seisukohta. 11.

§ 199

lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik 3 apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et ülalkirjeldatud olulisi menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik käesoleval juhul apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea ka võimalikuks asja lahendamist apellatsioonimenetluses, sest sellisel juhul peaks ringkonnakohus sisuliselt läbi viima esimese astme kohtu menetluse, mis kahjustab oluliselt poolte edasikaebeõigust ja Eesti kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõtet, kuna pooltel jääks võimalus kaevata üksnes Riigikohtusse, kus on faktiliste asjaolude kontroll piiratud (

§ 229lg-d 2-3).

Eelnevale tuginedes ei anna ringkonnakohus käesolevas otsuses hinnangut kaebuse rahuldamata jätmise sisulisele põhjendatusele.

  1. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tuleb

§ 199

lg 2 p 3 ja § 200 p 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu osas, milles halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ning asi tuleb saata vastavas osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

  1. Kaebaja taotluse täiendavate tõendite (s.o röntgeni- ja MRT-uuringute tulemused ja diagnoosid) kogumiseks jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, kuna asi saadetakse tagasi halduskohtule ja ringkonnakohus ei tee asjas lõplikku otsust. Uute tõendite kogumise vajaduse üle saab otsustada halduskohus asja uuel läbivaatamisel.
  2. Vastustaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele kaks lisa (s.o kaebaja ravilugu nr 90 ja tema
  3. aprilli
  4. a taotlus). Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta vastustaja poolt esitatud lisade osas. Halduskohtul tuleb asja menetlemise käigus hinnata, kas tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega (

§ 62lg 2).

15. Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei jaota ringkonnakohus käesolevas otsuses menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.