MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 2) Kaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt on kaebaja iseseisvalt suutnud selgitada, millise probleemiga seoses ta on kohtusse pöördunud ja mida ta soovib kohtus saavutada. Faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ja kohtupraktika. Halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna kaebaja suudab kohtu abil oma õigusi ise kaitsta, kuulub kaebaja riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata jätmisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. N. Kaltšuk esitas 28.09.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.09.
2. a määruse p-de 1 ja 6 peale. Kaebaja väitel ei ole ta nõus kaebuse tagastamisega, kuna ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, pöördudes alguses Viru Vangla poole ja alles seejärel Tartu Halduskohtusse. Kaebaja väitel on ta kõik vangla vastused edastanud kohtule, kuid kõiki neid kohtumääruses ei nimetata, millest võib järeldada, et need on kadunud või jäetud tähelepanuta. 2 Veel märgib kaebaja, et talle tuleb määrata kaitsja tasuta õigusabi näol, mis on seadusega ette nähtud, sest ta ei oska eesti keelt, on juriidiliselt kirjaoskamatu jne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitut taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.
4. a määrus resolutsiooni p-de 1 ja 6 osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
5. VangS § 1¹ lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt

§ 47

lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.

1. Tartu Halduskohtu 12.09.
2. a määruse resolutsiooni p-s 1 on nimetatud juhtumid, mil kaebus kahju hüvitamise nõuetes kuulus tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eelmärgitud alusel tagastas halduskohus muuhulgas kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas, kus kaebaja paigutati nädalaks ajaks ühte kambrisse koos A.K. , kes oli kaebaja suhtes vägivaldne (määruse resolutsiooni p-i 1 alap 1.6).

1. Viru Vangla 04.06.
2. a otsusest nr 6-16/29-6 (I kd, tl 191-192p) nähtuvalt taotles kaebaja kahju hüvitamist
3. a vahejuhtumi ja 18.01.2017 vahejuhtumi eest, kus teised kinnipeetavad peksid kaebajat. Kuna haldusasja materjalide hulgas puudusid kaebaja poolt vanglale esitatud 07.02.
4. a kahju hüvitamise taotlus ja selle 16.04.
5. a täiendus, siis kohustas ringkonnakohus

§-s 58 sätestatust juhindudes vanglat esitama kohtule eelmärgitud dokumendid ja täpsed kuupäevad, mil kaebaja ja A. K olid koos kambris nr K314 jaanuaris

1. a. Eelnevat arvestades võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde vangla 08.10.
2. a vastuse kohtunõudele koos lisadega (kaebaja kahju hüvitamise taotlus ja selle tõlge; kaebaja puuduste kõrvaldamise vastuskiri, vangla õiend kaebaja ja A. K samas kambris paiknemise kohta küsitud perioodil). Vangla andmetel viibis kaebaja kambris nr K 314 A.K. ajavahemikul 11.-18.01.
3. Arvestades kaebaja 07.02.
4. a kahju hüvitamise taotluses ja selle 16.04.
5. a täienduses märgitud ning vangla infot, et kaebaja viibis 18.01.2017 kambris nr K314 koos A.K. , siis loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kaebaja on kohtueelses menetluses nõudnud kahju hüvitamist 18.01.
6. a intsidendi eest, mil ta oli paigutatud ühte kambrisse A.K. , kes oli kaebaja suhtes vägivaldne. Seega on eeltoodud osas, s.o 18.01.
7. a intsidendiga seotud kahju hüvitamise nõude osas kaebaja kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 4 alusel halduskohtu poolt ebaõige.

Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus N. Kaltšuki määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 12.09.

1. a määruse resolutsiooni p 1 alap-i 1.6 kahju hüvitamise nõude tagastamise osas seonduvalt 18.01.
2. a intsidendiga ning saadab vastavas osas asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. 3
3. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.09.
4. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata, nõustudes halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja määruskaebuse väitel on ta kõik vangla vastused edastanud kohtule, kuid kõiki neid kohtumääruses ei nimetata, millest võib järeldada, et need on kadunud või jäetud tähelepanuta. Kaebaja määruskaebuses väidetust ei ole võimalik aru saada, millised vangla vastused on tema arvates halduskohus jätnud nimetamata. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on halduskohtusse esitatud kokku kümme vangla otsust kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluste kohta, lisaks esitas vangla info kaebaja kahju hüvitamise nõude nr 6-16/123 kohta, mis on vangla 05.09.

1. a vastuse (II kd, tl 3-3p) kohaselt veel lahendamata. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda vangla antud info õigsuses ning saab järeldada, et kohtule on siiski esitatud kõik vangla otsused kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluste kohta.
2. Halduskohtule esitatud kümne vangla otsuse kohaselt jättis vangla 02.08.
3. a otsusega nr 6-16/43-5 rahuldamata N. Kaltšuki taotluse kahju hüvitamiseks alusetult kartseris viibimise eest 20 ööpäeva vältel (vangla 17.03.
4. a käskkiri nr 6-3/237-1) (I kd, tl 99-100); jättis 25.10.
5. a otsusega nr 6-16/86-5 rahuldamata N. Kaltšuki seitse taotlust kahju rahaliseks hüvitamiseks kinnipeetava erinevatel kuupäevadel nõuetekohaselt toitlustamata jätmise eest (21.07.2017 hommikusöök, 02.08.2017 hommikusöök, 13.08.2018 hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, 14.08.2017 õhtusöök, 15.08.2017 hommikusöök, 16.08.2017 õhtusöök, 17.08.2017 lõuna- ja õhtusöök, 18.08.2017 hommikusöök, 19.08.2017 õhtusöök) (I kd, tl 107-109); jättis 27.11.
6. a otsusega nr 6-16/81-3, 6-16/81-2 rahuldamata N. Kaltšuki taotlused kahju rahaliseks hüvitamiseks kinnipeetava erinevatel kuupäevadel nõuetekohaselt toitlustamata jätmise eest (02.08.2017 õhtusöök, 06.08.2017 õhtusöök) (I kd, tl 117-119); jättis 10.02.
7. a otsusega nr 6-16/157-4 rahuldamata N. Kaltšuki taotluse kahju hüvitamiseks 01.10.2017 kinnipeetavalt sigarettide konfiskeerimise ja suitsetamise võimaluse äravõtmise eest (I kd, tl 163-164); jättis 29.03.
8. a otsusega nr 6-16/26-2 rahuldamata N. Kaltšuki kahju hüvitamise taotluse alusetult kartseris viibimise eest (vangla 21.12.
9. a käskkiri nr 6-3/1262-1) (I kd, tl 170-171); jättis 12.04.
10. a otsusega nr 6-16/30-4, 6-16/32-4, 6-16/41-4 rahuldamata N. Kaltšuki taotlused kahju hüvitamiseks kinnipeetava erinevatel kuupäevadel nõuetekohaselt toitlustamata jätmise eest (02.02.2018 hommikusöök, 06.06.2018 hommikusöök, 18.02.2018 hommikusöök) (I kd, tl 185-186); jättis 27.04.
11. a otsusega nr 6-16/31-4 rahuldamata N. Kaltšuki kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt saamata jäänud töötasu osas seonduvalt temaga ühte kambrisse paigutatud V. T hooldamisega (I kd, tl 183-183p); jättis 04.06.
12. a otsusega nr 6-16/29-6 rahuldamata N. Kaltšuki taotluse kahju hüvitamiseks osas, mis puudutab 18.01.
13. a sündmust (A. K peksis N. Kaltšukki) ning tagastas kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult osas, mis puudutab
14. a toimunud sündmust (K. K ja E. I peksid N. Kaltšukki) (I kd, tl 191-192p); jättis 30.07.
15. a otsusega nr 6-16/56-6 rahuldamata N. Kaltšuki taotluse ulatuses, kus taotletakse kahju hüvitamist seoses helisalvestise väidetava tutvustamata jätmisega; osas, kus kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema nälgimisega 20 päeva
16. aastal; ulatuses, kus taotletakse kahju hüvitamist seoses ühte kambrisse paigutamisega kaaskinnipeetavatega A.K. ja S.K. alates 15.03.2015; osas, kus väidetakse, et kinnipeetavat on peksnud alates K3 osakonda paigutamisest
17. aastal kaaskinnipeetav D.K. ning jättis N. Kaltšuki taotluse läbi vaatamata ulatuses, kus taotletakse kahju hüvitamist seoses ühte kambrisse paigutamisega kaaskinnipeetavatega A.K. ja S.K. enne 15.03.2015 (I kd, tl 206-207p); jättis 05.09.
18. a otsusega nr 6-16/135-4 rahuldamata N. Kaltšuki kahju hüvitamise taotluse tekitatud piinade ja tervishoiuteenuse osutamata jätmise eest (II kd, tl 39-39p). Kaebaja ei ole asjas väitnud, et halduskohus oleks eksinud tema kaebuse ja selle täiendustes märgitud, kahju tekitanud juhtumite tõlgendamisel. Arvestades halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes märgitud juhtumeid, mille eest 4 kaebaja kohtumenetluses kahju hüvitamist nõuab, ning kohtule esitatud ülalnimetatud vangla otsuseid, ei ilmne ringkonnakohtu hinnangul osas, milles ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebaja kaebuse tagastamise kohta, asja materjalidest kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mistõttu on vastavas osas halduskohus õigesti kaebaja kaebuse tagastanud

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus on ka asjakohaselt määruses kaebajale selgitanud, et tal on õigus esitatud eelmainituga seoses vanglale kahju hüvitamise taotlused ning kui vangla need õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis tekib kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. 11. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ka eesti keele mitteoskamine ei põhista riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise ebaõigsust, kuna asja materjalidest nähtuvalt on kõik kaebajale esitatud kohtunõuded ja -määrused tõlgitud vene keelde. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.09.2018. a määruse resolutsiooni p-i 6 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5