3-09-2702/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2702 Otsuse kuupäev

1. märts 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jüri Šabalin´i kaebus Tartu Vangla direktori 22.06.2009 käskkirja nr 1-4/940 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jüri Šabalin Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Janek Riives Resolutsioon Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 16.aprill
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vangla direktori 22.06.
4. a käskkirjaga nr 1-4/940 karistati Jüri Šabalinit Tartu Vangla kodukorra p-i 7.2.3 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Käskkirja järgi kasutas kinnipeetav J.Šabalin 27.05.2009 kella 14.50 paiku vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. 16.10.2009 otsusega jättis Justiitsministeerium 21.07.2009 esitatud vaide rahuldamata. 19.11.2009 saabus Tartu Halduskohtule Jüri Šabalini kaebus, milles palutakse Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-4/940 tühistada ning välja mõista Tartu Vanglalt 5 ööpäeva ebaseaduslikult kartseris viibimise eest mittevaraline kahju summas 10 000 krooni.
6. 2009 määrusega tagastas Tartu Halduskohus Jüri Šabalinile kaebuse Tartu Vangla vastu kahju summas 10 000 krooni hüvitamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kaebuse põhjendused
7. Kaebuse esitaja leiab, et tema käskkirjas märgitud rikkumist toime ei ole pannud. 1 Kaebaja selgitab, et 27.05.2009 kella 15.00 paiku tuli ta jalutuskäigul X Korruse valvur oli kambri uksi avamas kui talle karjuti koridori teisest otsast, et üks ametnik tahab temaga rääkida. Kuna valvur seda ei kuulunud, ütles kaebaja talle , et ta läheks sinna, et mingi ametnik tahab temaga rääkida. Seepeale oli käskis korrapidaja tal suu kinni panna ning et kaebuse esitaja talle korraldusi ei anna. Kaebuse esitaja oli lubanud seepeale esitada korrapidaja peale kaebuse. J.Šabalin märgib, et ta ei ole mingil viisil kommenteerinud vanglaametniku tegevust ega andnud talle korraldusi. Ka pole ta vanglaametniku suhtes märkust teinud, selleks ei saa lugeda ka küsimust, et kuidas ta räägib.
8. Vanglaametniku A.Tilksoni poolt pakutavast seletuskirjast keeldus ta seetõttu, et ta ei teadnud sel hetkel, milles tema rikkumine seisneb, ka ettekande koostamisest sai ta teada hiljem.
9. Tartu Vangla kodukorra p 21.4 alusel peab ametnik koheselt teavitama distsiplinaarrikkumisest kinnipeetavat isikut, kelle suhtes menetlus on algatatud. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on teatis, et 01.06.2009 on kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus seoses 27.05.2009 kella 09.45 paiku toimunud intsidendiga. Seega ei ole teda teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest seoses 27.05.2009 kella 14.50 paiku toimunud intsidendiga, mis on distsiplinaarmenetluse normide rikkumine.
10. Alles 17.06.2009 võeti kambrikaaslaselt X ilt seletuskiri , kuna X oli tunnistajaks tema ja Agnes Tilksoni vahel toimunud intsidendis. Menetleja seisukoht, et X i poolt käesoleva distsiplinaarmenetluse käigus antud ütlusi ei saa lugeda tõsiseltvõetavaks tõendiks ja et on tõenäoline, et selles on omavahel kokku lepitud, ei ole õige. 15.06.2009 oli X temalt kirja saanud, kuid see oli vastus X i kirjale, mille kaebaja sai 08.06.
11. Vastustaja vastuväited
12. Tartu Vangla on seisukohal, et J.Šabalini kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kinnipeetavatel isikutel on selgituste andmise õigus, mitte kohustus ning see on vabatahtlik, vangla ei sunni ühtegi kinnipeetavat selgitusi andma. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela distsiplinaarmenetluse väliselt kinnipeetavatelt koheselt juhtunu kohta selgitusi võtmast, samuti ei ole keelatud seletuste võtmine mitmel korral, kui selleks peaks olema vajadus. Kinnipeetavale selgituste andmise võimaldamisega täidab vangla haldusorganile haldusmenetluse seadusest tulenevat isiku ärakuulamiskohustust, kelle suhtes võib tulla vajadus langetada negatiivne otsus. Koheselt seletuse andmine ei võta ära õigust anda selgitusi distsiplinaarmenetluse ajal, kui ka siis kinnipeetav seda ei soovi, viib menetleja menetluse läbi temale teadaolevate andmete ja olemasolevate tõendite alusel. Seletuskirjast loobumise akt koostatakse põhjusel, et hilisemalt tõendada, et kinnipeetavale anti võimalus oma seisukohti esitada aga kinnipeetav loobus oma õiguste kasutamises X Samuti on koheselt intsidendi kohta seletuse võtmine abiks distsiplinaarmenetluse algatamise otsustajale, kuna ta saab hinnata ka selle isiku seisukohti, kelle kohta ettekanne koostati ning seega on vastuvõetav otsus distsiplinaarmenetluse läbiviimise vajaduse kohta objektiivsem. 2
13. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse norme rikuti sellega, et teda ei ole tegelikult distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud, kuna inspektor-kontaktisiku T.Õunapuu 01.06.2009.a koostatud teatisel on märgitud intsidendi toimumuse ajaks 9.45, mitte 14.
14. Inspektor-kontaktisiku teatises märgitud intsidenti toimumise kellaaeg on ilmselge eksitus ning seda on kaebaja ka mõistnud, kuna on distsiplinaarmenetluse käigus andnud 02.06.2009.a seletuse, kus märgib ka ise, et intsident toimus kella 15 paiku ning see kellaaeg läbib kõiki teisi menetlusdokumente.
15. Kaebaja intsident vanglaametnikuga suhtlemisel toimus 27.05.2009.a samal päeval kaebaja ise seletusi anda ei soovinud. 28.05.2009.a kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta paigutati süüdimõistetute eluhoonest eeluuritavate eluhoonesse. 02.06.2009.a annab kaebaja menetlejale seletuse, milles ei märgi sõnagi sellest, et tunnistusi võiks anda ka endine kambrikaaslane X . 03.06.2009.a saadab X kaebajale kirja, millele saab vastuse 16.06.2009.a. 17.06.2009.a annab X omaalgatuslikult menetlejale T.Õunapuu seletuskirja, milles kirjeldab J.Šabalini ja vanglaametniku käitumist ajahetkel, kui nad saabusid jalutuskäigult ja vanglaametnik avas uksi, et kinnipeetavaid kambritesse lasta. Samas kinnitab X veel, et kaebaja käitus vanglaametnikuga viisakalt ning ei ropendanud. X i selgitus on liigagi sarnane sellele, mille oli andnud kaebaja 02.06.2009.a. Arvestades, et kaebaja paigutati järgmine päev peale intsidendi toimumist ümber teise hoonesse, kus talle alles paar päeva pärast teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest ning sellest, milles teda konkreetselt süüdistatakse, siis ei saanud X ilma kaebaja kaasabita tulla selle peale, et distsiplinaarmenetlus üldse algatati ja esitada seletuskiri just täpselt sellest süüdistusest lähtuvalt, mis oli teada ainult kaebajale ja menetlejale. Seda, et X ei olnud teadlik enne kaebajalt kirja saamist, et distsiplinaarmenetlus üldse algatati tõendab ka X i kiri, milles ta ei tea kus J.Šabalin asub. Ülalmärgitut analüüsides on ilmselge, et X i poolt 17.06.2009.a menetlejale T.Õunapuu esitatud seletuskiri on oma sisult kinnipeetavate omavaheline kokkulepe, mitte juhtunu tegelik kirjeldus. X andis oma seletuse ainult selle tõttu, et kaebaja loodab sellele tõendile tuginedes vabaneda vastutuses X Kohtu põhjendused ja otsus
16. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla direktori 22.06.2009.a käskkirjaga nr 1-4/940 määrati Juri Šabalinile distsiplinaarkaristus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestatud nõude süülise rikkumise ees X J.Šabalini distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 27.05.2009.a kella 14.50 paiku kasutas ta vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid: „mul on pohhui“, „sinusugune mendiraisk ei ole mulle mitte keegi“. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.
17. sätestab, et kinni peetaval isikul on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Tulenevalt VangS § 63 lg 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Karistuste hulgas on nimetatud ka kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. 3
18. J.Šabalin eitab talle süükspandava rikkumise toimepanemis X Tema seletuse kohaselt oli tal korrapidaja A.Tilksoniga sõnavahetus, kuid solvavaid väljendeid ta korrapidaja suhtes ei kasutanud, vaid hoopis korrapidaja A.Tilkson ei väljendanud end kinnipeetavaga suhtlemisel viisakalt ja korrektsel X Antud väite osas tuleb märkida, et J.Šabalin on halduskohtus vaidlustanud A.Tilksoni 27.05.2009 tegevuse, taotledes selles õigusvastasuse tuvastamis X Tartu Halduskohus on jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-09-1883 jätnud kaebuse rahuldamata. Kohus märkis, et A.Tilksoni sõnad ei olnud kaebajale solvavad ega väärikust alandavad.
19. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on olnud vanemvalvur A.Tilksoni 27.05.2009 tehtud ettekanne. Selles ettekandes märgib valvur, et J.Šabalin ütles talle, et „mul on pohhui“, „sinusugune mendiraisk ei ole mulle mitte keegi“. Ka hiljem, kui kaebaja tuli kontaktisiku juurest, väljendas kaebuse esitaja end ebatsensuursel X Seega on vanglaametniku ettekandega tõendatud, et kaebuse esitaja kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, rikkudes sellega vangla kodukorra p 7.2.3 eeskirju. Kohtul ei ole põhjust pidada vanglaametniku A.Tilksoni ettekannet intsidendi suhtes ebausaldusväärseks. Ka kaebaja enda seletustest ilmneb, et kaebaja ja valvur A.Tilksoni vaheline sõnavahetus oli konfliktne. Asja materjalide juures on ka kinnipeetav X i poolt 17.06.2009 koostatud seletuskiri. Seletuskirjas märgib X , er J.Šabalin rääkis valvuriga viisakalt ja ei ropendanud. Kohus nõustub vastustajaga, et X i poolt esitatud seletus ei ole usaldusväärne. Vaidlust ei ole, et X sai J.Šabalinilt 15.06.2009 kirja. Seletuskiri X i poolt esitati 17.06.2009, mis annab aluse kahtluseks et X i seletuskiri on koostatud kaebaja juhendite alusel. Inspektor-kontaktisiku T.Õunapuu poolt koostatud õiendi järgi esitas X 17.06.2009 seletuskirja omal algatusel (tlk.45). Kuna kaebuse esitaja paigutati intsidendist järgneval päeval ümber teise hoonesse, kus talle teatati distsiplinaarmenetluse algatamisest, siis on tõenäoline, et X sai distsiplinaarüleastumise asjaoludest teada kaebuse esitajalt saadud kirja teel. Seega ei lükka X i seletus ümber A.Tilksoni ettekandes toodud ja distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ega järeldusi.
20. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus Tartu Vangla poolt on läbi viidud menetlusnõudeid järgides. Vangla on kaebajale andnud enne distsiplinaarmenetluse algatamist võimaluse anda seletuse. Seletuse andmine on kinnipeetava õigus, mitte kohustus. Et kaebuse esitaja keeldus 27.05.2009 seletuse andmisest, ei ole kaebajale mingeid negatiivseid tagajärgi toonud. Ka peale distsiplinaarmenetluse algatamist ei ole seadusega pandud isikule kohustust anda seletust, vaid tuleb anda võimalus selgituste andmiseks. Kaebajale on see võimalus antud, materjalide juures on kaebaja poolt 02.06.2009 antud seletus. Teatisel, millega on kaebuse esitajat teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, on tõesti vangla intsidendi kellaaja osas eksinud, märkides selleks kellaajaks 09.
21. Kuid antud ebatäpsuse pinnalt ei saa kaebuse esitaja väita, et teda ei ole distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud. Kaebuse esitaja on kogu distsiplinaarmenetluse käigus olnud teadlik, et menetlus on algatatud, ning on olnud teadlik, milles teda süüdistatakse ja mis kell toimunud intsidendi osas tuli seletus anda. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 jätab kohus J.Šabalini kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4