Obsah (8)

§ 424§ 16§ 56§ 121§ 65§ 69§ 50§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-18-7122 02. novembril 2018.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Prokurör Katrin Pärtl

§ 424

(alates 01.11.2017.a

§ 424

lg 1) järgi Aleksei Balõberdinit süüdistatakse selles, et tema põhjustades liiklusõnnetuse, juhtis tahtlikult 17.04.2017 kella 18.05 ajal Tallinnas, J. Sütiste tee 31 juures (tagurdades suunaga J. Sütiste tee 52 poole) mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,16 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 1,06 mg/l)), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Aleksei Balõberdin toime

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Aleksei Balõberdin ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja H R . Kohus uuris järgmisi dokumentaalseid tõendeid: - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( lk 7); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, pädeva mõõtja kinnitusega, mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusega ja taatlustunnistusega (lk 8-12); - liiklusõnnetuse akt koos skeemiga (lk 13-15); - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 16-35); - Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 36-38); - Õiend juhtimisõiguse andmete ja mootorsõiduki andmetega(lk 39); - Karistusregistri väljatrükk (lk 40-43); - Harju Maakohtu 02.06.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4714 (lk 44-46). - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 47-49); - Kriminaalhooldaja ettekanne (lk 50); - riigiõigusabi dokumendid (lk 51-64); - teatis (lk 65); - Aleksei Balõberdini kahtlustatavana antud ütlused (lk 68; kohus avaldas Balõberdini ütlused KrMS § 293 lg 1 ja 289 alusel) Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistaja ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale:

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 1) sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis. Süüdistatav A.Balõberdin eitab autojuhtimise fakti. Viibis autos tagaistmel ja jõi. Sõidukit ei juhtinud. Jõi 2-liitrisest plastmassist pudelist. Ainult see pudel oli. Tuli autost välja, et suitsu teha. Avariid ei olnud. Tunnistaja auto seisis tema auto taga ja ta rääkis, et Balõberdin olevat tema autot kriimustanud. Ei näinud kui teine auto tema auto taha tuli. Tunnistaja istus oma autosse, rääkis telefoniga, siis tuli kohale politsei ja Balõberdin peeti kinni. Võimalik, et võttis autost väljudes pudeli kaasa. Võimalik, et jõi väljas. Ükski auto tema autole otsa ei sõitnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Kriminaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). A.Balõberdini ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel arvestab kohus, et A.Balõberdini kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad üksteisest selles osas, kas autode kokkupõrge toimus või mitte. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt tundis Balõberdin ühel hetkel tõuget tagant ja läks autost välja ning nägi, et teine auto sõitis tema autole tagant sisse. Kohtus antud ütluste kohaselt mingit kokkupõrget ei olnud. A.Balõberdin põhjendab ütluste erinevust sellega, et oli kinnipidamisel hirmunud, kuna oli katseaeg ja see avarii automaatselt tähendab, et võib saada 2 aastat reaalselt vangistust. Läks endast välja ja ütles midagi valesti, ei andnud endale sellest aru. Valetas politseile. Märkimisväärne on, et kohtus antud ütlustes eitab Balõberdin autode kokkupõrget, ehk, et tema auto üldse liikus. Eeluurimisel on A.Balõberdin ülekuulatud sündmusele järgneval päeval kell 14.
5. Selleks ajaks oli isik juba kainenenud ja tal oli olnud aega järgi mõelda ning puudub 2 loogiline põhjendus, miks väita, et su autole sõideti otsa olukorras, kus tegelikult isiku arvates kokkupõrget üldse ei toimunudki. Kuna reaalselt on autodel vigastused tuvastatud ei ole kokkupõrke puudumise kohta kohtus antud ütlused eluliselt usutavad. Kuivõrd A.Balõberdini kohtus ja eeluurimisel antud ütlused kokkupõrke toimumise osas erinevad ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selles osas, mis käsitleb kas autode kokkupõrge toimus, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. Süüdistatava ütlused, et tema autot 17.04.2017 peale õlle joomist ei juhtinud, on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja R ütluste kohaselt pööras 17.04.2017 autoga majade juurde, Sütiste 31, 35 umbes kella 18.00 paiku. Jäi ühe auto taha seisma, et vastutulevat autot läbi lasta. Sinna jäi piisavalt palju vahet, terve üks auto oleks vahele mahtunud. Äkki hakkas ees seisev auto tagurdama. Andis helisignaali. Tundus, et juht sai aru, sest ta vähendas kiirust, aga siis vähendatud kiirusega sõitis esimesse paremasse nurka Honda Civicule. Juhi kohalt tuli välja vene keelt rääkiv mees. Mees ei nõustunud kindlustusse pöörduma, tunnistas, et on süüdi. Kui tunnistaja võttis telefoni, siis palus mitte politseisse helistada. Hakkas raha pakkuma. Kui mees nägi, et buss tuleb, siis hakkas kiire sammuga eemalduma. Kuni politsei tulekuni mees autosse tagasi ei läinud. Mees ei võtnud ega pannud midagi autosse. Mees oli autos üksinda. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistaja ütlustes, mis haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõendidega. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll vahetult pärast sündmust häirekeskusesse tehtud kõne kohta. Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et mõlemal sõidukil on väikesed kraaped ja kriimud, mis kinnitab, et autode vaheline kokkupõrge toimus ja lükkab ümber Balõberdini väited, et autode kokkupõrget ei toimunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist nähtub, et sõiduk Renault Megane reg.nr x (vastavalt juhtimisõiguse andmete ja mootorsõiduki andmete õiendile kuulub Aleksei Balõberdinile) paikneb tee ääres selliselt, et tema ees on pool autokohta ning auto tagaosa on kõnniteel. Kui A. Balõberdin oleks auto ära parkinud, siis oleks olnud loogiline parkida auto eespool parkiva auto taha. Kui võtta arvesse tunnistaja ütlused selle kohta, et tema ja Renault Megane vahel oli algselt peaaegu terve auto koht enne kui Renault Megane tagurdama hakkas, jääb kohtu hinnangul ainsaks loogiliseks järelduseks Renault Megane liikumine tahapoole, mitte paigal seismine. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kui Honda juht oleks sõitnud tagant sisse Renault Meganele, oleks Renault Megane liikunud füüsikaseaduste järgi pigem ettepoole. See omakorda tähendaks, et Renault Megane oleks eelnevalt olnud pargitud veel rohkem kõnnitee ette. Eluliselt ei ole usutav, et kui Renault Megane ees on terve vaba parkimiskoht, siis jätab juht sinna terve auto koha vahele ja pargib ennast kõnnitee ette, takistades nii jalakäijate kui ka teele pööravate autode liikumist. Seega ka sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist nähtuv kinnitab, et Honda juhi poolt tagant otsasõit on välistatud. Seega, on liiklusõnnetuse toimumise fakt lisaks tunnistaja ütlustele tõendatud ka liiklusõnnetuse akti koos skeemiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Tunnistaja ütluste kohaselt pakkus süüdistatav talle pärast liiklusõnnetuse toimumist raha, ei lubanud politseisse helistada ning hakkas sündmuskohalt ära kõndima pärast seda kui märkas politseiauto tulekut. Selline käitumine süüdistatava poolt on loogiline olukorras, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks oli süüdistatav. Kui liiklusõnnetuse oleks põhjustanud Honda juht ja A.Balõberdin oleks viibinud tagaistmel (s.t ei oleks autot juhtinud), ei oleks A. Balõberdinil olnud ka põhjust minema kõndida või raha pakkuda. Kuivõrd liiklusõnnetuse toimumise fakt ja asjaolu, et just Renault Megane tagurdas otsa tagaseisvale autole on tõendamist leidnud, siis ainuke loogiline järeldus, kuidas auto sai tagurpidi 3 käiguga liikuma hakata, on Aleksei Balõberdini poolt mootorsõiduki juhtimine. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et just A. Balõberdin oli see, kes juhipoolsest uksest väljus. Võtmed olid autol ees ja ühtegi teist isikut autos ei viibinud. Seega on välistatud Renault Megane juhtimine mõne tuvastamata isiku poolt. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). Tunnistaja ütlused haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega, ütlused on olnud järjepidavad ning pole ajas muutunud. Süüdistatava poolt antud ütlused kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses on ajas muutunud ning on vastuolulised. Tuginedes eeltoodule, tuleb süüdistatava antud (eriti muude tõenditega vastuolus olevad) ütlused lugeda ebausaldusväärseks. Tunnistaja ütluste osas puudub alus nende ebausaldusväärseks lugemiseks. Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Käesoleval juhul on kohus eespool selgitanud, miks ei ole eluliselt usutav, et Balõberdin ei olnud isikuks, kes Renault Megane´i juhtis. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et tunnistajal oleks olnud motiiv anda toimunu kohta valeütlusi. Samas on süüdistatav öelnud, et kuna tal oli katseaeg, siis ta valetas. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Balõberdin istus tagaistmel ega juhtinud mootorsõidukit. Kuigi fotoabelil lk 34 on tagumisel istmel tühi õllepurk, mis sarnaneb kindalaekast leitud õllepurgiga lk 35, ei saa väita, et see õllepurk oli eelnevalt tagumisel istmel, kuivõrd lk 33 fotol ei ole tagumisel istmel ühtegi õllepurki näha ja on näha üksnes esiistme all olev pudel. Seega ei kinnita fototabelid Balõberdini ütlusi auto mittejuhtimise kohta. Eeltoodust tulenevalt on Aleksei Balõberdini poolt 17.04.2017 mootorsõiduki juhtimise fakt tõendatud nii tunnistaja ütluste kui ka liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Objektiivse koosseisu teiseks tunnuseks on joobeseisundis sõiduki juhtimine. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 4 Vaidlust ei ole selles, et Aleksei Balõberdin oli 17.04.2017 kella 18.05 ajal Tallinnas, J. Sütiste tee 31 juures asuvas sõidukis (Renault Megane registreerimismärgiga x) joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et A.Balõberdinil mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,16 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 1,06 mg/l). Mõõtevahendil on kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus ning mõõtevahendit kasutanud politseinikul on vastav pädevustunnistus (lk 10-12). A.Balõberdin ei ole vaidlustanud tal mõõdetud joobe määra. Kohtu hinnangul on välistatud võimalus, et isik tekitas temal mõõdetud joobe määra pärast liiklusõnnetuse tekitamist. Süüdistatava enda sõnul jõi ta 2-liitrisest õllepudelist, pudeli võis välja kaasa võtta või panna jope taskusse. Tunnistaja ütluste kohaselt isikul pudelit käes ei olnud, autosse ta pärast liiklusõnnetust tagasi ei läinud ning autost midagi ei võtnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli 2-liitrine õllepudel sõidukis Renault Megane juhi kõrvalistuja tooli all ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt oli A. Balõberdinil kinnipidamise hetkel seljas nahkne tagi ja teksapüksid ning tema juurest pudelit ei leitud. Kõrvutades süüdistatava ütlusi kirjalike tõenditega, on ilmne, et 2-liitrine õllepudel nahkse tagi taskusse ei mahuks. Samuti kuidas sai sama 2-liitrine õllepudel autosse tooli alla kui isik selle autost väljudes kaasa võttis. Tunnistaja ütluste kohaselt isik autosse tagasi ei läinud ja elulisest aspektist oleks ebaloogiline väljuda autost koos pudeliga ja siis minna seda tagasi autosse tooli alla panema. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et isik hakkas autost üldse eemalduma ja politsei pidas ta autost eemal kinni. Seega puudus isikul ka reaalne võimalus pudelit autosse tagasi panna. Arvestades eeltoodut on tõendamist leidnud, et joobe määr, mis Balõberdinil mõõdeti, oli tal juba autoga tagurdades. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Aleksei Balõberdini poolt 17.04.2017 mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Aleksei Balõberdin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud

§ 424süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Aleksei Balõberdinile

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Aleksei Balõberdini objektiivsest käitumisest – tarvitas alkoholi ning istus mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga x rooli, põhjustades ka liiklusõnnetuse, tagurdades otsa oma auto taga seisvale Honda Civicule - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik teadis, et ta on joobes (kinnitas ise, et jõi autos õlut) ja ei tohi sõidukit juhtida. Arvestades, et autoga liikumist alustades põhjustas A.Balõberdin liiklusõnnetuse, pidi tema joove olema selline, et ta ei tulnud auto valitsemisega mitte kuidagi toime ning selline joove peaks olema ilmselge ja tuntav ka inimesele endale. Eeltoodust järeldab kohus, et Aleksei Balõberdini käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Aleksei Balõberdin pani kuriteo toime kavatsetult. 5 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Aleksei Balõberdin on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aleksei Balõberdini tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 424

(alates 01.11.2017.a

§ 424lg 1) järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 424

näeb (alates 01.11.2017.a

§ 424

lg 1) võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Aleksei Balõberdinil karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Süüdistatav teadis, et ta oli alkoholi tarbinud. Käesoleval juhul asus isik joobeseisundis autot juhtima ning põhjustas ka liiklusõnnetuse. Kohtu arvates näitab see isiku suhtumist liikluskorda, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka nende varale. Aleksei Balõberdini näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust. Süüdistatava Aleksei Balõberdin puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. A.Balõberdin töötab taksojuhina, s.t autojuhtimine on tema igapäeva töö, seega peaks ta eriti hästi olema kursis liiklusseaduse nõuetega ja neid juba tööst tingituna väga täpselt järgima. Aleksei Balõberdini käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Aleksei Balõberdin on antud kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal. Nimelt karistati Aleksei Balõberdinit viimati Harju Maakohtu 02.06.2016.a kohtuotsusega

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 ja § 68 lg 1 alusel lõplik karistus 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 596 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel 6 määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 8 kuud.

Seega on Aleksei Balõberdin temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse uues kuriteoepisoodis. A.Balõberdinile oli korra määratud tingimisi vangistus katseajaga, kuid see teda ei mõjutanud õiguskuulekalt käituma, ta pani katseajal toime uue kuriteo. Seejärel anti talle üldkasuliku töö tegemisega veel üks võimalus, kuid ka see ei muutnud A.Balõberdini suhtumist. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal juba iseenesest näitab, et Aleksei Balõberdini puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest nähtuvalt pani ta mootorsõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ei ole Aleksei Balõberdini puhul ka kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine, arvestades nii menetlusesemeks oleva kuriteo raskust, Aleksei Balõberdini isikut kui ka asjaolu, et Aleksei Balõberdin on käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal. Vastavalt kriminaalhooldaja 15.11.2017.a ettekandele koostati Aleksei Balõberdinile 2 kirjalikku hoiatust ÜKT ajakava mittejärgimise eest, mis iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist karistuse kandmisse. Võttes arvesse, et Aleksei Balõberdin on kahel korral reaalse vangistuse kandmisest vabastatud, kusjuures ka eelmise kuriteo pani ta toime katseajal, peab kohus ainuvõimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Kergemaliigilised karistused ei ole Aleksei Balõberdini käitumist ja suhtumist õiguskorda muutnud. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke (hoida Aleksei Balõberdinit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Aleksei Balõberdinit tuleb

§ 424alusel karistada reaalse vangistusega 6 kuud.

Lisaks leiab kohus, et Aleksei Balõberdinile tuleb lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Aleksei Balõberdin mitte ainult ei seadnud ohtu kaasliiklejate elud, vaid oma õigusvastase käitumisega on ta tekitanud reaalse kahju teisele isikule, mistõttu tuleb tema süüd hinnata vähemalt keskmiseks. Karistuse eripreventiivne eesmärk on A. Balõberdini puhul võimalik saavutada kohtu arvates üksnes tema mõneks ajaks liiklusest kõrvaldamisega, mis välistaks, et isik ei seaks oma tegevusega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu. Süüdistatav on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Süüdistatav ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades A. Balõberdini süü suurust ning süüteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on õiglane määrata Aleksei Balõberdinile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsjatasust. 7 Tulenevalt eelnevast mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 714 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast, võib kohus menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni 12 kuuni. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist ega ka tasumise tähtaja pikendamist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või käiks menetluskulude tasumine talle üle jõu. Süüdistatava enda ütluste kohaselt on ta sissetuleks 2000-3000 eurot kuus, mis on piisav menetluskulude tasumiseks. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksei Balõberdin

§ 424

(alates 01.11.2017.a

§ 424

lg 1) järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 17.04.2017.a18.04.2017.a, s.o 2 päeva. Kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista Aleksei Balõberdinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 714 eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab e-toimikust või Harju maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksei Balõberdin, kriminaalasi 1-18-7122, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral makseinfo viitenumbri saamisel helistada 6200100.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Aleksei Balõberdinilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksei Balõberdin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõend - CD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, 8 vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik Liina Pohlak 9