MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel j

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Vallavalitsus väljastas
2. novembri
3. a korraldusega nr 490 Jäneselaane OÜ taotluse alusel projekteerimistingimused nr 1711802/07083 hoone rekonstrueerimiseks maaüksusel Pärna tee 7 Väimela alevikus, Võru vallas. Projekteerimistingimused kehtivad kuni
4. novembrini
6. Võru Vallavalitsus väljastas
7. detsembri
8. a korraldusega nr 569 Jäneselaane OÜ taotluse alusel ehitusloa kanala rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks maaüksusel Pärna tee 7 Väimela alevikus, Võru vallas. Ehitusluba nr 1712271/40895 väljastati
9. detsembril
11. Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson, Rein Tiitus, Heli Kaasik, Külli Pärkson, Sulev Miks, Tiiu Ritari, Arvi Prants, aktsiaselts „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskus esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavalitsuse
12. novembri
13. a korralduse nr 490 ja
14. detsembri
15. a korralduse nr 569 ning projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 ja ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks. Samuti taotlesid mitmed kaebajad esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ehitusloa ning projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist.
16. Tartu Halduskohus jättis
17. oktoobri
18. a määrusega rahuldamata kaebajate E. Turvase, T. Turvase, V. Kaursoni, R. Tiituse, H. Kaasiku, K. Pärksoni, S. Miksi esialgse õiguskaitse taotluse Võru Vallavalitsuse
19. novembri
20. a projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse Võru Vallavalitsuse
21. detsembri
22. a ehitusloa nr 1712271/40895 kehtivuse peatamiseks (resolutsiooni punkt 6). Sama määrusega peatas halduskohus esialgse õiguskaitse korras Võru Vallavalitsuse
23. detsembri
24. a ehitusloa nr 1712271/40895 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni punkt 7). 4.
25. Halduskohus leidis, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on Jäneselaane OÜ-l võimalik alustada ehitustöödega, millest tulenevalt ei ole välistatud oht, et kohtumenetluse ajal valmivad ehitised, mille lammutamine pole mõistlik ning väljastatakse kasutusluba, millega võivad kaasneda kahjulikud mõjutused nagu müra- ja lõhnahäiringud ning kahju tervisele. Vaatamata sellele, et Jäneselaane OÜ sõnul planeeritakse ehitustöödega alustada alles
26. aasta kevadel ning vastustaja on kinnitanud, et vald algatas riikliku järelevalve kanala ja sõnnikuhoidla ehitusloa õiguspärasuse osas ning täiendavat ehitustegevust Pärna tee 7 kinnistul enne riikliku järelevalve menetluse lõppu teha ei luba, pole välistatud oht kaebajate õiguste rikkumisele juba kohtumenetluse ajal. Samuti ei ole välistatud kolmanda isiku otsus muuta ehitustööde alustamise aega, kuivõrd kolmas isik on ise kohtule selgitanud, et kohtumenetluse ajal igasuguse ehitustegevuse keeld seab ohtu tema võimalused kasutada PRIA toetust ettenähtud tingimustel. 4.
27. Projekteerimistingimuste kehtivuse peatamata jätmine ei muuda kaebajate jaoks kaebuse eesmärgi saavutamist võimatuks ning neile ei saabu pöördumatuid tagajärgi, mistõttu puudub selles osas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui projekteerimistingimuste andmise tulemusena koostatakse ehitusprojekt, mille realiseerimist kaebaja oma huvide vastaseks peab, on võimalik vaidlustada ehitusluba. 4.
28. Kaebus võib olla perspektiivne. Kaebajad väidavad, et vastustaja rikkus detailplaneeringu koostamise kohustust, keskkonnamõju hindamise reegleid ning kaebajad jäeti menetlusse kaasamata. Kolmanda isiku arvamusel on vaidlustatud korraldused õiguspärased ja kaebajatel puudub kaebeõigus. Vastustajal on tekkinud kahtlus vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse osas ning rõhutab, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole välistatud. 4.
29. Ehitiste püstitamine muudab keskkonda oluliselt väga pikaks ajaks, mistõttu ei saa eelistada uut ehitajat olemasolevate naaberehitiste omanikele. Pärna tee 7 naaberkinnistul asub üks Võrumaa Kutsehariduskeskuse hoonetest. Arvestada tuleb ka avalikku huvi tühjalt seisvate ehitiste kasutusele võtmise ja Väimela alevikus uute töökohtade loomise vastu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib kolmandal isikul jääda saamata tulu, kuid tulu võib jääda saamata ka sõltumata esialgse õiguskaitse kohaldamisest, kuna vald on teavitanud PRIA-t vaidlustatud ehitusloa õiguspärasuse kahtlusest ning palunud peatada toetuse väljamaksed.
30. Jäneselaane OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
31. oktoobri
32. a määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamiseks. 2 5.
33. Halduskohtu põhjendus, et kohtumenetluse ajal võivad valmida ehitised, mille lammutamine pole mõistlik, ei ole asjakohane, sest ehitustööga ei kaasne kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Halduskohtu arvamus, et ehitisele võidakse väljastada kasutusluba, millega võivad kaasneda müra- ja lõhnahäiringud, on oletuslik ja ei tugine asjas esitatud tõenditel. 5.
34. Kanalakompleksi ehitustöid planeeritakse alustada
35. aasta kevadel, seega ei saa käesoleval hetkel tekkida kaebajate kinnistutele negatiivset mõju (müra- ega lõhnahäiringut) ning kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei esitanud ja halduskohus ei nõudnud kaebajatelt tõendeid, et kohtumenetluse vältel kaasneksid neile pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. 5.
36. Asjaolu, kas valmiv ehitis tuleks hiljem lammutada, ei oma esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tähtsust. Vaidlus puudub, et kui ehitusluba tühistatakse, siis ei saa ehitisele kasutusluba väljastada. Ehitis, mis ei ole kasutusel, ei saa tekitada müra- ega lõhnahäiringut. Halduskohus hindas esialgse õiguskaitse vajadust lähtudes asjaolust, mis kaebajate õigusi ei mõjuta. 5.
37. Ehitusloa täitmise peatamine on põhjendamata olukorras, kus negatiivse mõju laienemine kaebajate kinnistutele on oletuslik. Halduskohus hindas ekslikult õiguskaitse vajadust tulevikku suunatult oletades, et faktiline olukord muutub kohe kui ehitatavale hoonele väljastatakse kasutusluba. Isegi kui peaks esinema tõendeid, et lõhnahäiringud võivad esineda, saab kolmas isik ehitamise käigus kaaluda asjakohaste leevendusmeetmete kasutamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamine ei ole ajakriitiline, sest ehitustööd ei alga lähikuudel. 5.
38. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus, mis vajaks käesoleval hetkel kohtumenetluse kestel kaitset. Halduskohus ei ole ka hinnanud kaebajate õiguse riive intensiivsust võrreldes kolmanda isiku omandipõhiõiguse riivega (ehitustegevuse keeld). 5.
39. Halduskohus rikkus tõendite hindamise kohustust, kuna puuduvad tõendid ja väited, et PRIA võiks jätta kolmanda isiku määratud toetusest ilma. Seega tuleb eeldada, et väljamaksed ehitustegevuse võimalikkuse korral realiseeruvad. Välistatud ei ole ka olukord, et kolmas isik soovib äriplaani teostada omavahenditest või investorite kaasabil. Kolmas isik sai kinnistu omanikuks
40. detsembril 2017 ning tal on õiguspärane ootus, et kanalakompleksi ehitustööd on võimalik lõpule viia. Kohtuvaidluse tõttu tekib kolmandale isikule oluline kahju halvaks läinud investeeringu ja saamata jäänud tulu näol. Kolmandale isikule kaasnevate õiguste riivet ei saa pidada proportsionaalseks.
41. Võru vald ei vaidle esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ja selgitas vastuses määruskaebusele, et antud vaidlust puudutavas menetluses on ilmnenud olulised rikkumised, mistõttu on tekkinud kahtlus, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased. Sellest tulenevalt algatas vald riikliku järelevalve ning välistatud ei ole, et ehitusluba tunnistatakse kehtetuks. Lisaks palus vald PRIA-l peatada toetuse väljamaksed. Enne Pärna tee 7 kinnistul ehitamise alustamist peab kolmas isik võtma kinnistul asuvad olemasolevad hooned ehitisregistris arvele ja taotlema nende lammutamiseks ehitusluba. Täiendavat ehitustegevust aga vald Pärna tee 7 kinnistul enne riikliku järelevalve menetluse lõppu teha ei luba. Ehitusloa täitmise peatamine ei piira intensiivselt kolmanda isiku õigusi kuna tegemist on ajutise meetmega. Kohtuvaidluse ajal ehitustegevusega alustamine ja selle lõpule viimine võib kahjustada nii kaebajate õigusi kui ka kolmandat isikut kui vaidlustatud haldusaktid osutuvad õigusvastasteks. Nõustuda saab halduskohtu seisukohaga, et valminud hoone lammutamine on ebamõistlikult raskem meede kui ehitustegevuse keelamine kohtumenetluse ajal.
42. Kaebajad E. Turvas, T. Turvas, V. Kaurson, R. Tiitus, H. Kaasik, K. Pärkson, S. Miks, aktsiaselts „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskus paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. 3 7.
43. Kolmanda isiku väide, et ta lähiajal ehitustegevusega ei alusta, on paljasõnaline ja tõendamata. Kolmas isik on äriettevõte, kellel on huvi alustada ehitustegevusega võimalikult varakult ja vältida seeläbi majanduslikku kahju ning seega kaasneksid negatiivsed mõjud kaebajatele juba kohtumenetluse kestel. Samuti motiveerib kompleksi valmimise tähtaeg
44. märts 2020 ehitustegevust kiiresti ellu viima. Lisaks valitseb ebakindlus ehitusloa kehtima jäämise osas, mistõttu on tõenäoline, et kolmas isik üritab vältida ehitusõigusest ilma jäämist. Kolmanda isiku senine käitumine ei ärata usaldust, kuna ehitusloa taotlemisel märkis end kinnistu omanikuks, kuigi ta seda faktiliselt ei olnud ning varjas keskkonnamõjude hindamise vältimiseks kavatsust liita planeeritav kanalakompleks Lõuna-Eesti Talumuna OÜ taotletava detailplaneeringuga kavandatava kanalakompleksiga. Seega oli esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ajakriitiline. 7.
45. Ehitiste püstitamine kahjustaks pöördumatult kaebajate õigust nõuetekohasele menetlusele ja ärakuulamisõigust, kuna neid õigusi ei ole ehitiste valmimise järgselt võimalik enam tagada. Vastustaja väljastas vaidlustatud haldusaktid neist ilmselgelt puudutatud isikuteks olevaid kaebajaid kaasamata. Isegi juhul kui vaidlustatud haldusaktid tühistatakse, on väheusutav, et tagajärjeks oleks ehitiste lammutamine. Asja materjalidest ei selgu isegi asjaolu, mitut kana kavandatud farmis pidada kavatsetakse. Kanalale lisaks kavandatakse sõnnikuhoidla rajamist, mis on oma suuruselt 360 000 kanale mõeldud, mistõttu on väheusutav kolmanda isiku väide nagu oleks plaanis asuda pidama 40 000 kana. 7.
46. Ehitustegevus eraldiseisvalt kahjustaks pöördumatult kaebajate õigust omandile, ettevõtlusvabadusele, tervise kaitsele ja eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb hoonete lammutamine ja jäätmete vedu, mis paratamatult põhjustab müra ja tolmu teket ehitusplatsil. Antud juhul on jäetud tegevuse kõrvalmõjud hindamata. 7.
47. Kohus saab ja peabki tegema otsuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta olemasolevate tõendite pinnalt ning arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Kaebajad on esitanud koos kaebusega neile kättesaadavad tõendid, et kanala ja sõnnikuhoidla rajamise ja kasutusele võtmisega kaasneksid negatiivsed lõhna- ja mürahäiringud. Olukorras, kus haldusorgan ei ole järginud menetlusnorme ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste tegemisel, lasub tõendamiskoormus haldusorganil, mitte kaebajatel. Kolmandal isikul ei ole õigustatud ootust saada PRIAlt toetust ega toetuse saamisel seda realiseerida ning see risk pidi olema ettenähtav. Avalik huvi seisneb juhtumi pretsedendiväärtuses, avalike finantsvahendite väärkasutuses ja avaliku õppeasutuse tegevuse katkematus ja häirimatus toimimises.
48. Kaebaja A. Prants leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8.
49. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et samale maaüksusele paralleelse planeerimismenetluse käigus tuvastati, et ammoniaagi aastakeskmised kontsentratsioonid võivad ulatuda nii kõrgele, et võivad olla ohtlikud inimese tervisele, rääkimata heaolust. Seega on reaalne oht inimese tervisele ja heaolule. Planeeritava tegevusega kaasneda võivat kahju inimese tervisele ja heaolule ei ole võimalik rahas hüvitada. Esitatud kaebus ei ole perspektiivitu. 8.
50. Kui hooned on valmis ehitatud, ei saa välistada kasutusloa väljastamist sõltumata hoonete ebaseaduslikust püstitamisest. Ehitusloa kehtivuse otsustamine on ajakriitiline, kuna välistatud ei ole, et ehitustöödega alustatakse varem kui
51. aasta kevadel. Planeeritava tegevusega luuakse 10-15 töökohta, mistõttu puudub avalik huvi tegevuse vastu. Väimela aleviku linnalise asustuse alale ei sobi kanafarm. Esineb kaalukas avalik huvi olemasoleva elukeskkonna ja elukvaliteedi säilimiseks, võimaldamaks õppetegevust Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele ja aktsiaselts Rauameister töötajatele. 8.
52. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei saa olla ebaproportsionaalne, sest kolmas isik on kinnitanud, et kavandatava ehitustegevuse elluviimine on võimalik ka PRIA toetuseta. Samas on kolmas isik halduskohtule esitatud seisukohas nõustunud rakendatud esialgse õiguskaitse abinõuga. 4
53. Kaebaja T. Ritari nõustub vastuses määruskaebusele teiste kaebajate seisukohtadega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. T. Ritari lisab, et kolmas isik jättis projekteerimistingimuste taotluses esitamata andmed kinnistu omaniku kohta, mistõttu jäeti Pärna tee 7 projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata kinnistu omanik Võhandu Põllumajanduse OÜ. Viimane oli andnud volituse detailplaneeringu algatamiseks Lõuna-Eesti Talumuna OÜ-le ja samal ajal käis nimetatud detailplaneeringu menetlemine. Kolmanda isiku tegevus ei ole olnud aus ja läbipaistav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
54. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

1. Halduskohus leidis, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebajatele kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik ja kaebajate kaebus ei ole perspektiivitu ning uut ehitajat ei saa eelistada olemasolevate naaberehitiste omanikele.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et asjakohaseks ei saa pidada halduskohtu põhjendust, et kohtumenetluse ajal võivad valmida ehitised, mille lammutamine ei ole mõistlik ning oletuslik on valmivatele ehitistele kasutusloa andmisel kaasneda võivad müraja lõhnahäiringud. 13.

§ 249

lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a määrusele asjas nr 3-3-1-8-16 möönab ringkonnakohus ka antud juhul esialgse õiguskaitse vajadust, kuna ehitusloa faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada tagantjärele. Ehitamise kui tegevuse tagajärjel valmivad hooned loovad olukorra, kus puudutatud isikute õiguste kaitse muutub raskendatuks või isegi võimatuks. Hoonete valmimise järgselt ei ole enam võimalik nende ehitamist esialgse õiguskaitsega vältida. Seega saab nõustuda halduskohtu seisukohaga, et ehitamisega luuakse raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud tagajärjed valminud ehitiste lammutamise ebamõistlikkuse tõttu.
3. Riigikohus leiab
4. novembri
5. a määruses nr 3-3-1-76-04, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse menetlemisel tuvastatuga, et käesoleval juhul on täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused.
6. Võru vald väljastas ehitusloa kanala rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks. Seega on kolmanda isiku sooviks käivitada põllumajanduslik ettevõte, mis oma eripära arvestades paratamatult mõjutab ümbritsevat keskkonda müra- ja lõhnahäiringutega. Halduskohtu samalaadne järeldus ei saa olla oletuslik kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbe tõttu. Kolmanda isiku väide, et kui esinevad tõendid lõhnahäiringute esinemise kohta, saab kolmas isik ehitamise käigus kaaluda asjakohaste leevendusmeetmete kasutamist, on liialt üldine, põhjendamata ning eluliselt mitteusutav.

§ 63

kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kolmas isik ei ole täpsemalt selgitanud, kuidas oleks võimalik kanala ja sõnnikuhoidla ehitamise käigus muuta hoonete kasutamisjärgselt tekkiva lõhna eritumist vältivaid ehitustingimusi ning miks vajalike muudatuste kavandamine ei ole võimalik enne ehitamise alustamist.

1. Rõhutamist väärib asjaolu, et Võru valla kinnitusel on
2. oktoobril
3. a algatatud riiklik järelevalve menetlus vaidlustatavate korralduste õiguspärasuse osas, kuna Pärna tee 7 kinnistule väljastatud ehitusloaga on ilmnenud kogu menetluses alates projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamisest kuni ehitusloa väljastamiseni olulised rikkumised. Eeltoodu tõttu on Võru vald ka toetanud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna vallal on tekkinud 5 kahtlus, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased ning välistatud ei ole, et ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, puudub mõistlik põhjendus lubada kolmandal isikul alustada ehitustegevusega Pärna tee 7 kinnistul.
4. Määruskaebuses toob kolmas isik välja asjaolu, et välistatud ei ole ka äriplaani teostamine investorite kaasabil või omavahenditest ning möönab, et kohtuvaidluse tõttu tekib talle oluline kahju halvaks läinud investeeringu ja saamata jäänud tulu näol. Samas on senises menetluses kolmas isik korduvalt väitnud, et kanalakompleksi ehitustöid planeeritakse alustada
5. a kevadel. Nimetatud väited viitavad teatud vastuoludele kolmanda isiku seisukohtades edasise majandustegevuse jätkamise osas Pärna tee 7 kinnistul. Arvestades vaidluse asjaolusid ning kaebajate poolt kohtule esitatud tõendit, mille kohaselt esitas kolmas isik
6. detsembril 2018 Võru vallale taotluse projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmiseks, leiab ringkonnakohus, et kolmandal isikul on soov kanala ja sõnnikuhoidla rajamine Pärna tee 7 kinnistul lähitulevikus ellu viia, sõltumata PRIA määratud toetuse väljamaksete võimalikust viibimisest.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Jäneselaane OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu
8. oktoobri
9. a määruse resolutsiooni punkt 7 peale rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6