← Eesti

2-17-12326/43

Obsah (4)§ 651§ 445§ 162§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. detsember 2018. a Tsiviilasja number

) §-le 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus lähtus otsuse tegemisel hageja poolt nõutud summast 1860 eurost. Vastavalt hageja ema pangakontoväljavõttele (I kd, tl 70-102) tasus kostja hagejale raha ajavahemikul

  1. detsember 2016 kuni
  2. augustini 2017 selgitusega „na rebenka“, kokku summas 927 eurot. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ema võimalikud isiklikud nõuded kostja vastu ei ole seotud lapse elatise nõudega ja kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtavaid makseid ei ole võimalik hageja ema isiklike nõuetega tasaarvestada. Maakohus leidis, et kostja poolt hageja ema kontole tehtud kannete eesmärgi tõlgendamisel tuleb lähtuda selgitusest „na rebenka“ ehk lapsele. Nimetatud selgitustest on üheselt selge, et tegemist on lapse ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Maakohus tuvastas, et
  3. detsembrist 2016 kuni
  4. augustini 2017 on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks kokku 927 eurot, mis teeb keskmiselt 115 eurot 88 senti kuus. Elatise miinimummäär oli
  5. a 215 eurot ja
  6. a 235 eurot. Maakohus on seisukohal, et kostja rikkus hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Maakohus selgitas, et hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist vaid 8 kuu eest summas 1860 eurot, kostja on sellest tasunud 927 eurot. Seega tuleb kostjal tagasiulatuva elatisena tasuda 933 eurot. Maakohus leidis, et sellises ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma kostjat liigselt, kuna kostja hageja vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ning kohusetundlik lapsevanem 4 saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult ja nõuetekohaselt. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks jaanuaris 2017 kokku 727 eurot (I kd, tl 93-93 pöördel). Maakohus ei nõustunud kostjaga, et arvesse tuleb võtta hagejale riigi poolt makstavat toetust ning vähendada toetuse summa võrra makstavat igakuist elatist. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on piisav elatise väljamaksmiseks miinimummääras ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Maakohus ei võtnud arvesse kostja kohustusi krediidiasutuste ees (tl 141-150, 151, 152), kuna need ei saa mõjutada kostjal oma lapse ülalpidamise kohustust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2, s.o perioodil
  8. detsembri 2016 kuni
  9. august 2017 summas 933 eurot väljamõistetud elatise osas ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja kunagi hageja ülalpidamisest keeldunud. Tagasiulatuvale elatise nõudele vaidles kostja vastu, sest nimetatud nõue ei täitnud elatise eesmärki, s.o lapse ülalpidamist. Enne kohtusse pöördumist ei ole hageja kostjalt elatise tasumist nõudnud. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud vabatahtlikult. Kostja on pärast poolte kooselu lõppemisest alates detsembrist 2016 kuni hagi esitamiseni augustis 2017 tasunud hageja emale hageja ülalpidamiseks kokku 1027 eurot. Hageja ema ei ole varasemalt avaldanud, et kostja poolt tasutud summa ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Väikse lapse tegelikud vajadused ja kulud on töötasu alammäärast kordades väiksemad. Hageja ei ole tagasiulatuva nõude aluseks olevaid vajadusi/kulusid tõendatud ning põhistatud. Tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille eelduste tõendamiskohustus on hagejal. Kostja vältimatud kulud on vähemalt 1125 eurot kuus. Nimetatud summa sisse ei arvestanud kostja kulusid toidule ja riietele. Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1300 eurot kuus. Kostja sissetuleku ja vältimatute kulude suurusest lähtuvalt toob tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja jaoks kaasa väga raskeid tagajärgi ja paneb kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja palub võtta arvesse asjaolu, et alates 2019 on elatise miinimummmäär 270 eurot kuus. Ka peab kostja tasuma alates hagi esitamisest
  10. augustist 2017 kuni hagi tagamiseni
  11. jaanuaril 2018 tekkinud elatise võlgnevuse summas 1190 eurot. Kostjal puudub viidatud kohustuste täitmise kõrval võimalus tasuda tagasiulatuva elatisena 933 eurot. Rahasummade tasumata jätmisel arestib kohtutäitur tema sissetuleku, mille tulemusel jäävad tasumata kostja enda vältimatud kohustused (korteri üür, liising, pangalaen). Sellega kaasnevad kostjale väga rasked tagajärjed, s.o üürilepingu ülesütlemine ja korterist välja tõstmine, laenuja liisingulepingu ennetähtaegne ülesütlemine kreeditoride poolt ja kogu võlgnevuse korraga sissenõudmine koos viivise ja sissenõudmiskuludega. Kostja hinnangul esinevad kõik alused lapsetoetuse osa arvesse võtmiseks elatise suuruse määramisel (vt Riigikohtu
  12. oktoobri otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16). Kostja nõustus alternatiivselt tagasiulatuva elatise 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel.
  13. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ei pane kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. 5 Vastuses ringkonnakohtule nõustus hageja tagasiulatuva elatise 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 93,30 eurot kuus, millele lisandub igakuine elatis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 täitmise korraga ja võimaldab kostjal tasuda tagasiulatuv elatis summas 933 eurot maksegraafiku alusel 10 kuu jooksul arvestusega 93,30 eurot kuus. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja ühekordse maksena elatise enne hagi esitamist perioodil

  1. detsember 2016 kuni
  2. august 2017 summas 933 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu otsust põhjendusega, et hageja ei ole enne hagi esitamist temalt suuremat elatist nõudnud, elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapsetoetusega, samuti on tagasiulatuva elatise nõude puhul tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille eeldusi ei ole hageja tõendanud. Maakohus on elatise selles osas välja mõistnud PKS § 108 alusel. Viidatud säte võimaldab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud elatisehagi
  3. augustil
  4. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et PKS § 108 võimaldab õigustatud isikul nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Lisaks võib õigustatud isik nõuda ka kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist samal perioodil. Tegemist on kahe erineva võimaliku nõudega. Hageja on hagiavalduses (I kd lk 3) esitanud selgelt tagasiulatuva elatise nõude (ja mitte kahju hüvitamise nõude), millise nõude ongi maakohus otsuse resolutsiooni p-s 2 osaliselt rahuldanud. Asjaolu, et
  5. jaanuari 2018 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet kvalifitseerinud „elatis kahju hüvitisena“ ei muuda hageja nõude olemust. Õigust kohaldab asjas kohus ning maakohus on lõpplahendis põhjendatult hinnanud hageja nõuet enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise nõudena. Seetõttu on põhjendamatud kostja väited apellatsioonkaebuses, et hageja peab tagasiulatuva elatise nõude esitamisel tõendama kahju hüvitamise eeldusi.
  6. Maakohus on põhjendatult osundanud asjakohasele Riigikohtu praktikale ja märkinud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb erisätete puudumisel lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ringkonnakohus selgitab, et lahus elaval vanemal on kohustus tasuda oma lapsele elatisena põhjendatud ja vajalik summa. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud PKS §-st 101, mis sätestab minimaalse elatise suuruse alaealisele lapsele. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o
  7. a 215 eurot kuus,
  8. a 235 eurot kuus ja
  9. a 250 eurot kuus. PKS § 102 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult arvesse võtmata hagejale makstava peretoetuse. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu peaks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendama, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 alusel saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära 6 poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikkust vajadusest (vt Riigikohtu
  10. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu
  11. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid vähendada elatist alla miinimummäära (vt Riigikohtu
  12. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11). Maakohus ei nõustunud riikliku peretoetuse võrra vähendama ka alates hagi esitamisest kostjalt väljamõistetavat elatist ning seda maakohtu seisukohta ei ole kostja vaidlustanud.
  13. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (vt Riigikohtu
  14. mai
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19;
  16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Riigikohus on
  17. veebruari 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 p-s 12 selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud hageja enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja ei ole hagiavalduses toodud lapse vajadustele sisulisi vastuväiteid esitanud. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja on ka apellatsioonkaebuses kinnitanud, et tema sissetulekuks on keskmiselt 1300 eurot kuus. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja majanduslik olukord on selline, mis ei võimalda hageja ülalpidamist vähemalt seadusjärgses miinimummääras ja seda ka tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise osas. 10.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja tähtajad, sh saab kohus otsuse täitmiseks määrata maksegraafiku. Kostja nõustus

  1. novembril 2018 seisukohas määrata tagasiulatavas osas väljamõistetud elatise summas 933 tasumine maksegraafiku alusel (II kd, tl 14). Hageja nõustus maksegraafiku kohaldamisega ja palus määrata tagasiulatuva elatise tasumine summas 933 eurot võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul, millele lisandub igakuine elatis (II kd, tl 16). Kuna pooled nõustusid tagasiulatuva elatise summas 933 eurot tasumisega maksegraafiku alusel, täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust täitmiskorraga. Kostjal on õigus tasuda tagasiulatuv elatis summas 933 eurot 10 kuu jooksul võrdsete osamaksetena, ühe osamakse suuruseks on 93,30 eurot. Samaaegselt tagasiulatuva elatise osamakse tasumisega tuleb kostjal tasuda hagejale ka igakuine elatis. Selliselt vastab elatise maksmise kohustus paremini kostja varalisele võimekusele.
  2. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (lisandub üksnes otsuse täitmise kord), siis puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda. Arvestades käesolevat tsiviilasja asjaolusid jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

  1. Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud
  2. oktoobril 2018 riigilõivu summas 175 eurot (II kd, tl 5). Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmisega seotud 7 vaidlused riigilõivu vabad. Kostjal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 4 ja lg 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.