lg 5, § 78 p 2 määrata Raivo Harrakule katseaeg kuni 15.05.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Raivo Harrakut käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Raivo Harrakut käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p-des 2,21 ja 7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Raivo Harrak kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Raivo Harrak karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna (asukoht Võidu 2 , 21006 Narva) kasuks 157,20 (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 26,20 eurot) eurot v.-adv. Robert Sprengki poolt määratud korras süüdimõistetu Raivo Harraku kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Raivo Harrakult menetluskuluna kaitsjatasu 157,20 (ükssada viiskümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 157,20 eurot tuleb Raivo Harrakul tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Raivo Harrak, 1-14-2384, kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Harraku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Raivo Harrak kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 23.04.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2384 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat ja 6 kuud.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest neli kuritegu on arhiveeritud. Varasemalt on teda karistatud peamiselt isikuvastaste kuritegude eest: röövimine, huligaansus 3 vägivallaga, vägistamine, vara tahtlik hävitamine (kõik kuriteod on arhiveeritud), lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine ja omandamine, piinamine. Kehtivatest kuritegudest on narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ja piinamine. Viimased kuriteod on rahvatervisevastased: narkootiliste ainete ebaseaduslik valmistamine ja ümbertöötlemine. Käesolevat vangistust kannab isik suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest. Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Soodusteguriks oli majandusliku kasu saamise eesmärk. Ajavahemikul 31.03.-09.06.2015 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Igapäevane valik - 12 sammu. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana, ajavahemikul 01.06.2016-20.03.2017 töötas xxxx komplekteerimistsehhis abitöölisena ning alates 20.03.2017 töötab ta majandustöödel raamatukogu abitöölisena. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 4 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasaga aadressil xxx. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kinnistusregistri andmetel kuulub kinnipeetava abikaasale P H. Kinnipeetav on esitanud vabanemisjärgseks elukohaks sama aadressi, mis rahvastikuregistri andmetel on ka tema registreeritud elukohaks. Kriminaalhooldusametnik tegi 22.10.2018 kodukülastuse nimetatud aadressile. Tegemist on heas seisukorras oleva 4-toalise korteriga, kus on kõik eluks vajalik olemas. P H andis nõusoleku selle kohta, et Raivo Harrak asub elama aadressile xxxx tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve all. Isikul on keskharidus, mille omandas xxxx Õhtukoolis. Kooliteed alustas isik xxxx Gümnaasiumis (põhikool), jätkates õpinguid
4 A) suhtes, mis näitab, et isik võib olla lähisuhetes vägivaldne. Suhe abikaasaga on toetav ja positiivse mõjuga. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse tausta ja mõtteviisiga inimesed, kellega suhtlemisest ta enda sõnul nüüd hoidub. Väidetavalt tahab isik elada stabiilset pereelu, kuid varasem elustiil on olnud tagajärgedega mittearvestav. Isik leiab, et on teinud oma elus vajalikud järeldused tänu abikaasale ega kavatse enam kuritegelikule teele naasta. Pole alust arvata, et kinnipeetav oleks mõjutatav. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad toimepandud kuriteod. Kinnipeetava sõnul ei tohi ta seoses kroonilise haigusega alkoholi tarbida, sest see võivat olla eluohtlik. Väidetavalt tarvitas ta peale eelmist kinnipidamist alkoholi harva. Varem on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. 2005. aastal sai ta abi narkoloogilt, lastes endale ampulli panna. Eelmise kuriteo (
Eelmise vangistuse ajal on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme (Eluviisitreening, 12 sammu, Convictus jt). Kinnipeetav on enda sõnul olnud kaine 10 aastat, kuid tagasilanguse korral jääb risk püsima. Isiku sõnul on ta paarkümmend aastat tagasi proovinud kokaiini, extasyt ja kanepit, kuid pidevalt ei ole ühtegi narkootilist ainet tarvitanud. Praegu suhtub isik narkomaaniasse enda sõnul põlastusega, samas kannab karistust narkootikumide käitlemise eest. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust (diabeet). Enda sõnul on tervis viimase poole aasta jooksul läinud halvemaks, kuna diabeeti on raske kontrolli all hoida. Isikule on määratud töövõimetuspension. Isikule meeldib väga spordiga tegeleda, eriti lauatennisega. Nüüdseks on isik enda sõnul oma elu muutnud. Kinnipidamise ajal sidus ta end usuga, varasemate kinnipidamiste ajal on läbinud enamiku sotsiaalprogrammidest. Kinnipeetav on püstitanud tulevikuks reaalsed eesmärgid, et saavutada stabiilsus nii töö- kui pereelus. Vangistuses vägivaldsust ja impulsiivsust ei ole täheldatud, vestlustel on rahulik ja tasakaalukas. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pikka aega oma elust on ta olnud vanglas, mis on mõjutanud ka tema hoiakuid. Kriminaalhooldusel viibides ei ole kontrollnõudeid rikkunud. Ükskõikset suhtumist ühiskonda näitavad rahvatervise vastu suunatud korduvad kuriteod. Muutuste osas on suureks toeks olnud abikaasa, keda isik ei taha enam alt vedada. Kinnipeetava puhul võib oht seisneda füüsilise vägivalla kasutamises konflikti lahendamisel, kusjuures tervisekahjustused võivad olla rasked. Samuti on ohustatud rahvatervis ja turvaline elukeskkond. Sissetuleku puudumine ja raske majanduslik olukord, muutused pereelus võivad saada ohu ilmnemise põhjusteks. Oht muutub tõenäoliseks, kui isik sattub konflikti, olles sel ajal joobeseisundis. Materiaalse olukorra parandamiseks võib hakata toime panema rahvatervisevastaseid kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Raivo Harraku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse tähtaeg 15.05.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Raivo Harrakule
Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 8 kuud. Raivo Harrak kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Garanteeritud töökoht on tal olemas ehitusfirmas, kus töötab sõber, kes teab, mida ta teha oskab. Probleeme sõltuvusainete tarvitamisega pole tal pikka aega olnud. Varem oli ta alkoholi kuritarvitaja. Abielu registreerisid nad 11.02.2010, enne vangistust elasid nad mõne 5 aasta koos, kuid tuttavad on nad juba eelnevalt. Tal on poeg, kes ei ole tema nimel. Ta ei tohi alkoholi tarvitada, sest diabeetiku elus on kõige tähtsam režiim. Suhted abikaasaga on väga head ja toetavad. Abikaasa käib tal külas, pikaajalisi kokkusaamisi on olnud 44 ja vaid ühel korral on see majanduslikel põhjustel jäänud vahele. Ta peab ennast juba muutunuks ja on nõus sellel rajal jätkama. On kindel, et ei jätka kuritegude toimepanemist. Ta ei ole enam noor ning ei taha abikaasat enam alt vedada. Riigiprokurör Vahur Verte on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Raivo Harraku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör on seisukohal, et vaatamata vangla ettepanekule on otstarbekas toetada Raivo Harraku tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema allutamisega elektroonilisele valvele. Raivo Harrak hakkas temale mõistetud karistust kandma 15.11.2013, s.o tänaseks enam kui viis aastat tagasi. Viru Vangla esitas 05.11.2018 iseloomustuse, milles tuuakse välja, et Raivo Harrak on oma varasemat käitumist kriitiliselt hinnanud ning mõistnud muutuste vajalikkust, ehkki tema varasemasse tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, siis nendega ta enam ei suhtle. Eelnevat toetab ka tõik, et Raivo Harrak on vangla iseloomustusest nähtuvalt tõepoolest teinud oma elus kannapöörde. Ta alustas pea koheselt pärast maakohtu otsuse jõustumist (s.o kinnipidamisrežiimi muutumist) tööle majandustöödel koristajana, kus ta töötas ajavahemikul 29.09.2014 kuni 28.12.2014. Seejärel osales ta sotsiaalprogrammis Igapäevane valik – 12 sammu, mille läbis 09.06.2015 edukalt. Seejärel töötas ta ajavahemikul 01.02.2016 kuni 30.04.2016 taas kord majandustöödel koristajana ning ajavahemikul 01.06.2016 kuni 20.03.2017 xxxx komplekteerimistsehhi abitöölisena. Alates 20.03.2017 kuni tänaseni töötab ta majandustöödel raamatukogu abitöölisena. Iseloomustusest nähtuvalt on Raivo Harrak vangistuses keskendunud töötamisele, et abikaasal oleks kergem. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Raivo Harrakul on vabaduses elukoht ja siiani toetav sotsiaalvõrgustik, sh abikaasa Piret Harrak ja kaks kasulast. Iseloomustuses märgitakse ära, et suheldes kodukülastuse ajal Raivo Harraku abikaasaga, selgus, et suhted on neil head ja toetavad. Abikaasa on käinud regulaarselt Raivo Harraku juures kokkusaamistel ja suhtleb temaga igapäevaselt telefoni teel. Vangla iseloomustuses rõhutatakse, et muutuste osas on suureks toeks olnud abikaasa, keda Raivo Harrak ei soovi enam alt vedada. Lisaks toetavale sotsiaalvõrgustikule on Raivo Harrakul ka vabanedes töökoht - xxxx juhataja E K on esitanud 29.08.2018 garantiikirja selle kohta, et Raivo Harrak asub vabanedes nimetatud ettevõttes tööle üldehitustöölisena. Seejuures ei ole vähetähtis, et Raivo Harrakul puuduvad distsiplinaarkaristused ning vangla iseloomustuses märgitu kohaselt probleemkäitumist ei esine. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör veendumusel, et Raivo Harraku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid negatiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid ülekaalukaid positiivseid asjaolusid, mistõttu eeltoodule tuginedes toetab prokurör Raivo Harraku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk oli samal seisukohal nagu prokurör, et vangla materjalidest on näha, et Raivo Harrak on kardinaalselt muutunud. Ta on enda varasemat käitumist kriitiliselt hinnanud ja teinud sellest vastavad järeldused. Kinnipeetav on ennast vanglas eeskujulikult üleval pidanud, tal on reaalsed tuleviku perspektiivid ja toetav abikaasa. Kohtupraktika kohaselt on positiivne käitumine vanglas ja toetav lähivõrgustik peamised vabastamise kriteeriumid. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav väärib tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja arvates on oluline see, et teda on võimalik vabastada ka elektroonilise valve alla, mis tagab selle, et saab tema käitumist igal hetkel kontrollida. Samuti on 6 kinnipeetav nõus, et talle pannakse kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mis tagab selle, et ta suudab jääda õiguskuulekaks, ei suhtle vanade tuttavatega. Samuti on ta üle keskea vana. Vanus omab tähtust ka ohtlikkuse osas, kuna ilmselge on see, et selles vanuses vägivaldset käitumist enam tõenäoliselt ei toimu. Kaitsja oli seisukohal, et Raivo Harrak väärib vabastamist enne tähtaega, mistõttu palus kaitsja ta vabastada.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Raivo Harraku võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi Igapäevane valik – 12 sammu, olnud pidevalt hõivatud tööga, varem majandustöödel koristajana ja xxxx komplekteerimistsehhis abitöölisena ning käesoleval ajal majandustöödel raamatukogu abitöölisena. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht abikaasale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval 2462,15 eurot ning vabanemisfondis on 762,18 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu materiaalselt toime tulla. Kinnipeetav on motiveeritud vabanemisel tööle asuma ning oma võlgnevusi tasuma. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteerinud töökoha xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuivõrd kinnipeetava abikaasa töötab, on ta valmis ja ka võimeline kinnipeetavat majanduslikult toetama. Suhted abikaasaga on kinnipeetaval head ja toetavad. Seega on vabanemisel kinnipeetavale tagatud ka moraalne tugi toetava abikaasa näol. Kinnipeetav tunnistab, et varem kuulus tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemist üritab ta edaspidi vältida. Mõjutatavust teiste poolt ei ole täheldatud. Varem oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid enda sõnul ei ole ta üle 10 aasta alkoholi tarvitanud, kuna tema tervislik seisund ei võimalda seda enam teha. Narkootikumide tarvitamisega seotud otsene risk kohtu hinnangul puudub, kuna ei ole tuvastamist leidnud, et kinnipeetav oleks narkootilisi aineid tarvitanud, samas ei saa arvestamata jätta, et ta kannab karistust suures koguses narkootilise aine (amfetamiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest, olles varem toime pannud samalaadse kuriteo. Kohus leiab, et sõltuvusainetega seonduvat uue kuriteo toimepanemise niigi madalat riski on võimalik maandada isikule käitumiskontrolli ajaks vastavate kohustuste määramisega ja nende täitmise kontrollimisega kriminaalhooldusametniku poolt. Kohtu hinnangul tuleks anda Raivo Harrakule võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Riigiprokurör toetab samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Raivo Harraku vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks 7 allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Raivo Harrakule katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 15.05.2021 ja käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud ning määrab talle käitumiskontrolli ajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 157,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 157,20 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.