1-18-7391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-18-7391 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Sten Lind Apelleeri
§ 26
lg 1, § 1451 lg 2 ja § 178 lg 11 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu XX seaduslik esindaja YY RESOLUTSIOON Jätta kannatanu XX seadusliku esindaja YY apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 15. novembri 2018. a otsusega lühimenetluses tunnistati Migel-Anatoli Sidletski süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) §
§ 26lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, Kar
S § 178 lg 11 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 1451 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti mitme kuriteo eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
- mai
- a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 21 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust alates kinnipidamisest
- mail
- M.-A. Sidletski tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 13.04.2018 kuni 18.05.2018 teadvalt ahvatles seksuaalselt temale teadaolevalt 13-aastast tütarlast A. Ta vestles A-ga internetikeskkonnas Facebook privaatsõnumite vahendusel kasutajanime "WWW“ alt seksuaalsetel teemadel ning küsis A-lt endast alasti pilte ja saatis talle ka ise endast tehtud pornograafilise sisuga videoid ja pilte, teadvalt ahvatledes seksuaalselt temale teadaolevalt 13aastast last. M.-A. Sidletski tahtlik õigusvastane tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel kuriteo objekti kõlbmatuse tõttu, kuivõrd isik, keda tema teadis 13-aastase A-na, oli politseiametnik. Seega pani M.-A. Sidletski toime kõlbmatu katse, s.o KarS §
§ 26
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on noorema kui neljateistkümne aastase isiku teadvalt seksuaalse ahvatlemise kõlbmatu katse. Samuti tunnistati M.-A. Sidletski süüdi selles, et ta 21.05.2018 ajavahemikul kella 15.00 kuni 16.00 Harjumaal Saku vallas aadressil XXX asuvas mahajäetud hoones astus vaginaalsesse suguühtesse temale teadaolevalt 13-aastase XX-ga, lubades selle eest lapsele vastutasuks elektroonse sigareti, mida laps saada ihaldas ning mille ostmiseks lapsel endal vahendeid ei olnud. Seega on M.-A. Sidletski lubanud nooremale kui 14-aastasele isikule suguühtesse astumise eest hüvesid, mis on KarS § 1451 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. M.-A. Sidletski tunnistati süüdi veel selles, et ta olles isikuks, kes on toime pannud alla 14-aastase isiku seksuaalse ahvatlemise, on hoidnud alates aprillist 2018 kuni 24.05.2018 enda kasutuses oleval www.facebook.com keskkonnas oleval kontol „CCC“ 14-aastasest Q-st 2 pildifaili ja 10 videofaili, mis on pornograafilise sisuga. Seega on M.-A. Sidletski isikuna, kes on varem toime pannud KarS §-s 179 kirjeldatud kuriteo, hoidnud alla 18-aastast isikut kujutavaid pornograafilise sisuga faile, mis on KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu XX seaduslik esindaja YY, kes vaidlustab kohtuotsust M.-A. Sidletskile mõistetud karistuse tähtaja osas. Apellandi hinnangul on mõistetud M.-A. Sidletskile liiga leebe karistus, sest XX kannatas selle teo pärast väga raskelt ning elab seda siiani üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu 2
(4)rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Praeguse asja materjalidest nähtub, et prokurör taotles maakohtus M.-A. Sidletskile rangema karistuse mõistmist. See ei tingi aga maakohtu otsuse tühistamist, sest karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s
- Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- juuni
- a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja
- veebruari
- a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Nii on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul praeguses asjas ka toiminud. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel Riigikohutu
- mai
- a otsuses nr 3-1-1-52-13 väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse M.-A. Sidletski süü suurust. Kohus, leidis, et kõik kuriteod pani ta toime tahtlikult. Ta sai aru oma teo keelatusest. Tema kuritegelik käitumine oli järjepidev. Ta püüdis leida interneti teel alaealisi tüdrukuid, kellega hiljem seksuaalvahekorda astuda. Üks kuritegu jäi katse staadiumi vaid seetõttu, et interneti teel asus temaga suhtlema politseiametnik. Maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Küll aga võttis maakohus karistuse mõistmisel arvesse, et M.-A. Sidletski oma süüd osaliselt tunnistab ja mõistab sellise käitumise hukka. M.-A. Sidletskit on varem kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu uued kuriteod pani ta toime juba katseajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- juuni
- a otsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 10 märkinud, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Maakohus on seda põhimõtet järginud ja on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas tuleb mõista M.-A. Sidletskile karistuseks reaalne 3
(4)vangistus. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega mõista M.-A. Sidletskile rahaline karistus või ta mõistetud karistusest tingimisi vabastada. Kuna M.-A. Sidletski pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid M.-A. Sidletskile mõistetud karistuse tähtaja tühistamist ja talle rangema karistuse mõistmist. Selliseid asjaolusid ei esitata ka kannatanu seadusliku esindaja apellatsioonis. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Praeguses asjas pani M.-A. Sidletski kuriteod toime alaealiste tüdrukute suhtes, kellede hingeellu tema käitumine kahtlemata sügava jälje jättis. Maakohus on seda asjaolu M.-A. Sidletski süü suuruse hindamisel kohtukolleegiumi arvates piisavalt arvestanud. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu poolt M.-A. Sidletskile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kannatanu seadusliku esindaja apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)