← Eesti

2-17-15900/48

2-17-15900 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-15900 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja AA, volitatud esindajad Janne-Liisa Ottis ja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  4. jaanuar 2019 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XX seaduslik esindaja AA ning volitatud esindajad Janne-Liisa Ottis ja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Kostja YY Menetlustaotlus XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus RESOLUTSIOON:
  5. Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-17-15900 järgmistel tingimustel: 1.
  6. YY kohustub tasuma XX ülalpidamiseks asenduskohustusena iga kuu
  7. kuupäevaks AA pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 1.1.1 alates
  8. veebruarist 2019 kuni
  9. märtsini 2019 15 eurot kuus; 1.1.2 alates
  10. aprillist 2019 kuni XX täisealiseks saamiseni
  11. oktoobril 2024 35 eurot kuus. 2-17-15900 1.1.3 XX ja YY kinnitavad, et neil ei ole kompromissi kinnitamisel teineteise vastu rohkem praegusest tsiviilasjast tulenevaid nõudeid.
  12. Tühistada Harju Maakohtu
  13. augusti
  14. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15900 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  15. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Elatise suurust või elatise maksmise kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral saab pool nõuda hagiga kompromissis määratud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. AA (ema) esitas
  17. oktoobril 2017 XX (hageja, laps) nimel Harju Maakohtule YY (kostja, vanaema) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni asenduskohustusena välja miinimummääras elatise.
  18. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta enda vastu esitatud hagi rahuldamata ja mõista elatise välja lapse isalt.
  19. Harju Maakohus jättis
  20. augusti
  21. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kummagi poole enda kanda.
  22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  23. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
  24. Ringkonnakohtu
  25. jaanuari
  26. a kohtuistungil olid pooled nõus lahendama vaidluse kokkuleppel ja palusid kinnitada järgmise kompromissikokkuleppe:
  27. YY kohustub tasuma XX ülalpidamiseks asenduskohustusena iga kuu
  28. kuupäevaks AA pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX järgmised summad: 1.
  29. alates
  30. veebruarist 2019 kuni
  31. märtsini 2019 15 € kuus; 1.
  32. alates
  33. aprillist 2019 kuni XX täisealiseks saamiseni
  34. oktoobril 2024 35 € kuus. 2 2-17-15900 Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Lisaks välistavad pooled kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse ning paluvad kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse terivkuna tühistada ja asja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et neil ei ole kompromissi kinnitamisel teineteise vastu rohkem praegusest tsiviilasjast tulenevaid nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  36. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  37. Praeguses asjas saavutasid pooled kohtuistungil kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale (oma lapselapsele) elatist alates järgmisest kuust ning tasuma esmalt kaks kuud elatisena 15 eurot kuus ja seejärel oodatava pensionitõusu tõttu alates aprillist 2019 35 eurot kuus.
  38. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kirjaliku kompromissilepingu allkirjastasid kostja isiklikult ning hageja nimel tema seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 2 p 4 järgi saab last kasvatav vanem (ka hoolimata ühisest hooldusõigusest) esitada üksi hagi teise vanema vastu lapsele elatise saamiseks ning sellest tulenevalt sõlmida ka elatise kohta kokkuleppe last üksi esindades. Kompromissileping vastab seaduses sätestatud vorminõudele. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult perekonnaseaduse (PKS) § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse. Kuigi kostja makstav elatis on väike, ei ole ringkonnakohtu alust arvata, et see oleks lapse huvidega vastuolus, sest kostja kui teise järjekorra ülalpidaja on vanaduspensionär, kelle kohtule teadaolev varaline seisund (keskmise suurusega vanaduspension) ei võimalda ilmselt suuremat elatist maksta.
  39. Kokkuleppe sõnastus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge ja täidetav. 3 2-17-15900
  40. Pooled leppisid kokku, et kannavad tsiviilasja menetlemisega seotud kulud ise ning loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.