4-18-4959/21

Väärteoasi nr.4-18-4959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 13.11.2018.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Sten-Martin Vahi, isikukood: 39703280854, elukoht x, x kaebuse esitaja: Sten-Martin Vahi, tema kaitsja Tarvo Ilves, kohtuvälise menetleja –Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Meeli Malve Istungil osalenud isikud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.09.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 410118012607 LÕPPOSA Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.09.2018 otsus nr. 410118012607 ning lõpetada väärteomenetlus Sten-Martin Vahi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten-Martin Vahi kaebus rahuldada. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 06.12.2019.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsoonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU 2 Kaevatava otsusega karistati kaebajat kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 663 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot. Otsuse kohaselt ei taganud Sten-M Vahi loomapidajana avalikus kohas liikudes looma (yorkshire terjer) ohutust. S-M.Vahi koer ründas S.T koera, mis põhjustas selle koera surma. S-M.Vahi on kohustatud tagama avalikus kohas teise inimese ja loomade ohutust ning välistada nendele kallaletungimist. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuses märgitakse, et Munitsipaalpolitsei on rikkunud kaebuse esitaja menetlusõigust, jättes menetlusaluse isiku üle kuulamata, samuti kuulati üle sündmuskohal viibinud kaebaja sõbranna A B 6 päeva pärast väärteootsuse tegemist, mis on ilmselge väärteomenetluse seaduse normide rikkumine. Samuti heidab kaebaja ette, et väärteoasjas on jäänud välja selgitamata tõesed asjaolud ja asutud ebaõigele järeldusele, et kaebaja koera suurema kasvu tõttu on ta suurem ohuallikas, tegelikkuses ei näe seadus ette isikulist vastutust koera suuruse järgi, vaid seab koeraomanikele või koera valdajatele kohustuse tagada, et nende koer ei seaks ohtu avalikus kohas inimesi ja loomi, samuti kohustab koera üle võimu omavat isikut viima looma avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Väärteoprotokollis kirjeldatud päeval pani S-M.Vahi oma koera autost välja laskmisel rihma otsa ning suundus kõrval olevale haljasalale, et koerale suukorv panna. Sõiduki ja haljasala vahel puudub kõnnitee ning kaebaja tegi kõik endast oleneva teiste inimeste ja loomade ohutuse tagamiseks. Vahetult enne suukorvi koerale panemist tormas sõiduteelt rihmastamata teine koer ning kaebaja koer hakkas enese ja omaniku kaitseks ootamatut ründajat hammustama. Teise koera omanik viibis sel hetkel 5-7 meetri kaugusel sõiduteel, pidas nutitelefonis videokõnet ja ei omanud oma koeraga silmsidet. Kaebuse esitaja on arvamusel, et teise koera omanik S.T , tegeledes kõrvaltegevusega, kaotas kontrolli ja järelevalve enda koera üle, mille tagajärjel järelevalveta jäänud koer hukkus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tegu on tõendatud, kohtuvälises menetluses ei ole väärteomenetluse seaduse norme rikutud ja menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukohaga, väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära kohtuistungil menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et tema õigusi on rikutud, kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas, et vastulauset ei esitatud. Kaebaja on kinnitanud, et käis kohtuvälise menetleja juures ütlusi andmas ja seal öeldut pidi kohtuväline menetleja arvestama vastulausena. Siinkohal kohus selgitab, et kaebajal oli võimalus esitada vastulause 28.08.2018 koostatud väärteoprotokollile, mis on talle kätte antud ning mille pöördel on vastulause esitamise võimalus (15 päeva jooksul) märgitud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et menetlusalusele isikule on 3 õigusi selgitatud, sest menetlusalune isik on oma allkirjaga väärteoprotokolli pöördel kinnitanud, et ta on oma õiguste ja kohustustega tutvunud. Seega ei ole rikutud kaebaja õigust esitada vastulauset väärteoprotokollile. Mis puudutab kaebaja väidet selle kohta, et menetlusalune isik oli jäetud üle kuulamata, siis VTMS § 65 lg 1 sätestab, et menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli Sten-M Vahi oma ütlused sinna omakäeliselt kirjutanud. Kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel võtnud aluseks 28.08.2018 koostatud väärteoprotokolli ning arvestanud tõenditena S.Ti ülekuulamisprotokolli, videosalvestust ja fotosid. Seejuures on kohtuväline menetleja märkinud, et videosalvestusest nähtuvad nii sündmuskoht, tagajärg kui ka kaebaja ja tunnistaja esmased selgitused. Seega ei saa öelda, et väärteomenetluse otsus oleks tehtud ilma kaebuse esitaja selgitusi arvestamata ning kaebaja väidet ei pea kohus asjakohaseks. Samas kohus leiab, et kaebaja etteheited kohtuvälisele menetlejale on põhjendatud seoses tunnistaja A B ülekuulamisega pärast üldmenetluse otsuse tegemist. Kohtuväline menetleja on arutatavas väärteoasjas jätnud kogumata enne otsuse tegemist asja lahendamise seisukohast olulise tõendi. Käesolevaks hetkeks on tunnistaja A B kohtumenetluses üle kuulatud. Seega kohus ei hinda tunnistaja A.B kohtueelses väärteomenetluses üle kuulamata jätmist VTMS § 150 loetletud väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa koheselt väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning peab siiski vajalikuks analüüsida kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust ja kogutud tõendeid ka sisuliselt. Väärteoprotokolli kohaselt ei taganud Sten-M Vahi 14.08.2018 kella 21.00 paiku Sütiste tee maja nr x juures, olles loomapidaja, avalikus kohas liikudes, teise looma (yorkshire terjer) ohutust. StenM Vahi valduses olnud koer ründas S.Ti koera, mis põhjustas selle koera surma. Sten-M Vahi oli kohustatud tagama avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust ning välistama nendele kallaletungimist. Seega väärteoprotokolli kohaselt rikkus Sten-M Vahi Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime KOKS § 663 sätestatud väärteo (tl 4). KOKS § 663 kohaselt on väärteokorras karistatav koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Tallinna linnavolikogu

1. aprilli
2. a määrus nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja“ (edaspidi: eeskiri) § 2 lg 2 sätestab, et koera või kassi pidamisega ei või rikkuda avaliku korra või heakorra nõudeid. Koer või kass ei tohi häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada. Eeskirja § 3 lg 2 kohaselt tohib koera või kassi viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koera või kassiga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Kohtuistungil ülekuulatud kaebaja Sten-M Vahi on selgitanud, et parkis tol päeval sõiduki Sütiste tee x juurde, maja otsapoolsesse külge, kus kõnniteed puuduvad. Ta käis eelnevalt koos sõbranna A B ja koeraga (segavereline pitbull) Harku metsas jalutamas. Koer oli sõidu ajal auto tagaistmel. Kaebaja näitas kohtuistungil GoogleMapsi kaardi pildi, kus nad väljusid sõidukist ja kus asus haljasala ning selgitas, et hakkasid seal panema oma koerale suukorvi. Koer oli rihma otsas ka autos. Autos ei olnud nii palju valgust, mistõttu ta ei saanud suukorvi panna autos. Kaebaja oli seljaga auto ja sõidutee poole. Koer oli tema ees. Kaebaja ei näinud selja taha, kui S. T tuli koeraga mööda sõiduteed. Kõik toimus kiiresti, järsku oli S. Ti koer haljasalal. Kaebaja ütluste kohaselt ei olnud S. Ti koer rihma otsas, rihm oli katki läinud. S. Ti koer (väiksem koer) ründas kaebaja koera ja kaebaja koer kaitses oma perekonda. A B seisis kaebaja ees, ta oleks näinud, kui T tuli, kuid see koer jooksis täpselt kaebaja auto tagaosa alt läbi. Arvas, et see toimus vähem kui sekundi vältel. Kaebaja koer oli temast vasakul, meetri kaugusel. Hetkel, mil kaebaja koer hammustas S. Ti koera, 4 rääkis S.T telefoniga videokõnes. Kui väiksem koer jooksis nende koera juurde, oli väikese koera omanik S. T oma koerast 4-5 m kaugusel. Kaebaja arvab, et väikese koera rihm läks katki selle pärast, et see oli vana. Kaebaja üritas kaklust lahutada ja sai pöidlast vigastada. Kaebuse esitaja märkis veel kohtuistungil, et tal on auto Škoda Superb, mille laius on 1864 cm. Kui tunnistaja jõudis auto nurgani ja tema koer haljasalani, siis näitab see, et tunnistaja ei omanud ligi 2 m ulatuses oma koera üle järelevalvet. Tunnistaja S T on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt ta käis koeraga (yorkshire terjer) jalutamas, koer oli rihma otsas temast eespool. Tunnistaja jõudis maja nr x juurde, kus olid tee ääres autod ning koer tahtis minna muruplatsile. Tunnistaja nägi seal kaebajat askeldamas, kuid kaebaja koera ei näinud. Kui ta kaebaja koera märkas, hakkas ta oma koera ära kutsuma, kuid koer ei kuuletunud. Tunnistaja koer ei läinud auto alt läbi, vaid autode vahelt. Suurema koera omanik lasi oma koera tunnistaja koerale vastu, kaebaja koer hakkas kohe tirima ja tahtis väikest koera rünnata. Sellal kui tunnistaja jõudis nööri tõmmata, ründas kaebaja koer tunnistaja koera, kaebaja aga vahele ei sekkunud, vaid üksnes sikutas oma koera. Ründamise hetkel oli tunnistaja oma koerast 1-1,5 m kaugusel. Tunnistaja kinnitas, et tal oli videokõne, aga ta ometi vaatas ümberringi. Kui kaebaja koer lasi lõpuks tunnistaja koerast lahti, oli viimane juba surnud. Suur koer oli rihma otsas, kuid Vahi laskis käepikkuse vahemaa võrra oma koera tunnistaja koerale vastu. Tunnistaja kinnitas, et tema koer oli flexi rihma otsas, mis oli 1-2 aastat vana ning see läks katki mitte vanuse või mingi defekti pärast, vaid sellest, et tunnistaja tõmbas oma koera nii kõvasti, et rihm läks puruks. Vahi pani oma koerale suukorvi alles siis, kui väiksem koer oli ära tapetud. Kaebuse esitaja taotlusel kuulati 07.11.2018 toimunud kohtuistungil üle tunnistaja A B, kes andis ütlusi, et 14.08.2018 õhtul käisid nad M koeraga jalutamas. Tagasi tulles, parkisid auto M maja kõrvale. Autost väljudes oli koera rihm M käes. Märkasid eemal teist koerajalutajat. Nemad olid ühelpool autot ja jalutaja tuli teiselt poolt autot. Nägid, et teine jalutaja on telefonis ega pööra erilist tähelepanu oma koerale. Ohutuse mõttes tõmbasid nad oma koera muruplatsile, paari meetri kaugusele autost ja hakkasid koerale panema suukorvi. Järgnev käis väga kiiresti. Mi koer tegi liigutuse väikese koera suunas, kes tormas Mi poole. M proovis koeri lahutada, sest nende koer hammustas väikest koera, kes nende poole jooksis. Teine koeraomanik liikus ka muruplatsile, jätkates endiselt telefonivestlust. Kuna ta seda ei lõpetanudki, helistas tunnistaja politseisse. Tunnistaja andis ütlusi, et koerale suukorvi panemise hetkel viibisid nad haljasalal, autost 2-3 meetri kaugusel. Kui koerte vahel tekkis konflikt, oli teine koeraomanik teisel pool Mi autot. Mil on alati rihm käe ümber, kui ta jalutamas käib, ta võis koera rihma järgi lasta kui koer tõmbas. Enne rünnet oli väiksem koer rihma otsas, kuid siis, kui väiksem koer nendeni jõudis, rihma enam ei olnud. Kohtuistungil uuritud isikulistest tõenditest, tunnistaja S.Ti avaldusest (tl 1) ja väärteoprotokolli fototabelist (tl 7-9) nähtub, et käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et S-M.Vahi koer (segavereline pitbull) pures avalikus kohas (tänaval) kõrist S.Ti koera (yorkshire terjerit), mille tulemusena viimane suri. Sten-M Vahi koer oli toimunu ajal rihma otsas. Seda kinnitavad ka A Bi ja S Ti ütlused. Menetlusalune isik S-M.Vahi, tunnistajad S T ja A B on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kui kaugel viibis S T hetkel, kui tema koera rünnati. S T ise on öelnud, et oli 1-1,5 m kaugusel, S.-M.Vahi arvates 4-5 m ja A Bi ütluste kohaselt 4-5m. Samuti on S.-M.Vahi väitnud, et tunnistaja S T ei omanud ligi 2 m ulatuses oma koera üle järelevalvet. Kohtul puudub võimalus kindlaks teha tunnistaja kaugust oma koerast ründe hetkel, kuid kohus peab tõendatuks, et S.Ti koer ei olnud pidevalt omaniku järelevalve all, kuna omanik pidas nutitelefonis videokõnet, tema koer jooksis vahetult enne toimunut autode vahelt või alt haljasalale, kus viibis suurem koer ja see toimus hetkel, mil ta oli omaniku nägemisulatusest väljas, mistõttu ei saanud koeraomanik S.T oma koera ega teiste kohalviibijate ohutust tagada. Samas on kohtu hinnangul tunnistajate ütluste pinnalt üheselt tuvastatud, et S.-M.Vahi hoidis oma koera kinni, koer oli rihmastatud ja tema käeulatuse kaugusel. Sten-M Vahi kui ka A Bi ütlustest nähtub, et vahetult enne rünnet ei olnud väikesel koeral enam rihma. Väikese koera omanik S T 5 ei eita ka seda, et koer ei olnud rihma otsas, kuid tema ütluste kohaselt rihm purunes puremise käigus. Eluliselt usutavaks saab lugeda mõlemaid olukordi. Kohus aga leiab, et rihma purunemise põhjust ei saagi pidada oluliseks, kuna eeskirja § 3 lg 2 paneb loomapidajale kohustuse tagada avalikus kohas looma viibimise rihma otsas ja nimelt koeraomanik, minnes oma lemmikloomaga jalutama, peab kindel olema, et koer mis iganes põhjusel rihma otsast ei vabane. Sten-M Vahile heidetakse ette, et ta ei taganud avalikus kohas teiste inimeste ja loomade ohutust, mis oleks võinud välistada nendele kallaletungimist. Sellest jääb aga arusaamatuks, millised konkreetsed tegevusaktid on menetlusalune isik jätnud tegemata. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et koer oli nõuetekohaselt rihmastatud ja viibis omaniku käeulatuse kaugusel, kusjuures jalutusrihm oli omaniku käe ümber köidetud. Tõsi küll, et S-M Vahi ei olnud peale autost väljumist jõudnud panna oma koerale suukorvi, mis oleks võinud ära hoida tekkinud tagajärjed. Sellist tegevusetust oleks aga saanud kaebajale ette heita vaid olukorras, kus teine koer (yorkshire terjer) ei oleks omaniku kontrolli alt väljunud ja menetlusaluse isiku koerale (segavereline pitbull) ise ootamatult ligi lastud. Niisama nagu koeraomanik vastutab teiste koerte ja inimeste ohtu seadmise ja kahjustamise eest, peab ka koeraomanik ise oma koera ohutust tagama. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et S.-M.Vahi ei ole rikkunud koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid ning kohus menetlusaluse isiku tegevuses/tegevusetuses väärteokoosseisu objektiivset külge ei sedasta. Eeltoodu tulemusena leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteomenetlust välistavatel asjaoludel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)