Obsah (8)

§ 4§ 2§ 10§ 5§ 14§ 1§ 8§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1456 Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tiit Lõhmus, Mat

§ 4lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed.

6.2. Ringkonnakohus märgib, et

§ 2

lg 2 kohaselt kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri seda, kas ja kui, siis millistel tingimustel on kannatanul praeguses olukorras õigus tutvuda süüdimõistetu ennetähtaegse menetluse materjalidega. Järelikult tuleb see küsimus lahendada isikuandmete kaitse seaduse alusel. Riigikohus on leidnud, et sellest, kui kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette isiku õigust kriminaalasja materjalidega tutvuda, ei saa järeldada, et tal ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2004 määrus asjas nr 3-1-1-116-04, p 16). Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p-d 18–24 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-58-16, p 8). 6.3. Kolleegium leiab, et suur ja selgepiiriliselt eristamatu osa menetlusdokumentidest, millega kannatanu (esindaja) tutvuda soovib, on käsitatavad Ü.J. isikuandmetena (

§ 4

lg 1), sh delikaatsete isikuandmetena

§ 4

lg 2 p 3 mõttes.

§ 10

lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine – mis

§ 5

kohaselt hõlmab ka nendele juurdepääsu võimaldamist – lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhtumid, mil isikuandmeid on lubatud töödelda andmesubjekti nõusolekuta, sätestab

§ 14

.

§ 14

lg 2 p 2 kohaselt on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule lubatud andmesubjekti nõusolekuta mh üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada. 6.4. Käesolevas kriminaalasjas tunnistati Ü.J. süüdi väga tõsistes kannatanute elu ja tervise vastu suunatud kuritegudes, sh kahe kannatanu, sh K.L. suhtes toime pandud mõrvakatses. Kannatanu esindaja 31.07.2018 taotluses väljendati selgelt kartust, et Ü.J. ennetähtaegne vangistusest vabastamine on seadnud ohtu kannatanu elu ja tervise. Neid asjaolusid arvestades, pidanuks maakohus K.L. esindaja menetlusdokumentidele juurdepääsu taotlust lahendades vältimatult kaaluma ka seda, kas täidetud on

§ 14lg 2 p-st 2 tulenevad eeldused, võimaldamaks kannatanule juurdepääs Ü.J.

karistuse kandmisest vabastamise menetluse materjalidele. Seejuures tuleb silmas pidada, et K.L. võimalik õigustatud huvi Ü.J. ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ei pruugi seisneda üksnes selles, et saada vajalikku teavet Tartu Maakohtu 12.07.2018 määruse vaidlustamiseks, mida maakohus pidas võimatuks. Kõnealuste menetlusdokumentidega tutvumine võib olla kannatanule tarvilik ka selleks, et hinnata võimalust ja vajadust võtta enda õiguste kaitseks tarvitusele mingeid muid abinõusid, nt taotleda Ü.J. suhtes lähenemiskeelu kohaldamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. 6.5. Maakohus pole vaidlustatud määruses

§ 14lg 2 p 2 kohaldamist kaalunud, rikkudes nii Kr

MS § 3051 lg-st 1 tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium ei pea õigeks asuda käimasolevas määruskaebemenetluses ise esmakordselt kaaluma varasemas menetluses – sh kannatanu esindaja määruskaebuses – käsitlemata

§ 14lg 2 p 2 kohaldamist.

Seepärast tuleb kannatanu esindaja taotlus Ü.J. ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluse materjalide tutvustamiseks (e-toimiku kaudu nähtavaks tegemiseks) saata uueks lahendamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Taotluse uuel lahendamisel peab maakohus tagama nii K.L. kui ka Ü.J. ärakuulamise (kirjalikus või suulises vormis). 2

1. Tartu Maakohtu 15.11.2018 määrusega jäeti rahuldamata K.L. taotlus tema lepingulisele esindajale süüdimõistetu Ü.J. parandamatult raske haiguse tõttu vabastamise materjalide e-toimikus nähtavaks tegemiseks. 7.
2. Süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamise taotluse tema haiguse tõttu vaatab kohus läbi KrMS § 432 lg-s 3 sätestatud korras süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. Süüdimõistetu taotlusel kutsutakse kohtuistungile ka kaitsja. Kohustuslik on tervishoiutöötaja osavõtt, kes on andnud haiguse kohta arvamuse. Kannatanu ei ole selles menetluses kohtumenetluse pooleks. Kriminaalmenetluse seadustiku sätted ei anna kannatanule õigust tutvuda asja materjalidega. 7.
3. Nii nagu Tartu Ringkonnakohus on 10.09.2018 määruses viidanud, saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2004 määruse nr 3-1-1-116-04 punktis 16 avaldatud seisukohast järeldada, et isikutel võib õigus kriminaalasja materjalidega tutvuda tekkida ka muu seaduse alusel kui kriminaalmenetluse seadustik. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (RK 03.11.2016 määrus nr 3-3-1-58-16 p 8). 7.
4. Käesoleval juhul tuleb pöörduda isikuandmete kaitse seaduse poole, mis reguleerib isikuandmete töötlemise tingimusi ja korda (

§ 1

lg 2 p 1).

§ 2

lg 2 ütleb, et isikuandme kaitse seadust kohaldatakse kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikus sätestatud erisustega. K.L. soovib, et tema esindaja saaks juurdepääsu Ü.J. terviseandmeid sisaldavatele dokumentidele, mis on vastavalt

§ 4lg 2 p-le 3 delikaatsed isikuandmed.

Ü.J. , kelle isikuandmeid töödeldakse, on käesolevas asjas andmesubjekt

§ 8mõttes.

Ta ei ole andnud nõusolekut oma terviseandmete töötlemiseks. Seega tuli maakohtul lähtuda

§-st 14 ja kaaluda, kas on võimalik töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta. Kannatanu esindaja leidis, et e-toimiku materjalid võib talle nähtavaks teha

§ 14lg 1 p 3 alusel.

See säte näeb ette, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada. 7.4. Maakohtu hinnangul tuleb kaaluda andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist

§ 14lg 2 p 2 alusel.

K.L. on kriminaalasjas kolmas isik (

§ 9

) ning

§ 14

lg 2 reguleerib isikuandmete edastamist või nendele juurdepääsu võimaldamist andmete töötlemiseks kolmandale isikule.

§ 14

lg 2 p 2 sätestab, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada. K.L. soovib esitada määruskaebust Tartu Maakohtu 12.07.2018 määruse peale, millega vabastati Ü.J. KarS § 79 lg 1 alusel karistuse kandmiselt. Sealhulgas soovib ta tugineda asjaolule, et Ü. J. ei ole parandamatult raske haige, mistõttu ei oleks tohtinud teda vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. 7.

1. Järgnevalt tuli maakohtul teha kindlaks, kas esineb selliseid asjaolusid (K.L. elu, tervise või vabaduse kaitse), mis annaksid aluse anda tema esindajale juurdepääs e-toimikus olevatele Ü.J. parandamatult raske haiguse tõttu enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalidele. Kannatanu esindaja avalduse kohaselt on kartused Ü.J. ohtlikkusest ja ettearvamatust käitumisest olnud põhjendatud. Ta on vahistatud uues kriminaalasjas analoogsete isikuvastaste kuritegude toimepanemisega eest. Tartu Maakohtu 01.09.2017 otsus kinnitab, et Ü.J. seadis ohtu K.L. elu ja tervise. Ü.J. tunnistati süüdi ja ta kandis vangistust muuhulgas
2. aasta oktoobris-novembris K.L. vastu raskete isikuja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ü.J. ähvardas K.L. ja tema lähedasi kehavigastuste tekitamisega, pressis temalt vägivallaga ähvardades ja vara süüdates raha välja. Ta süütas elumajaga ühenduses oleva puukuuri samal ajal kui kannatanu ja Paavo Kaivi majas magasid, seades sellega ohtu nende elu. Kannatanute surm jäi saabumata seetõttu, et põlemist näinud pealtnägijad äratasid 3 nad üles. Sellised teod tekitavad arusaadavalt kannatanus jätkuvalt hirmu Ü.J. võimaliku edasise käitumise pärast. Õige on K.L. esindaja seisukoht, et Ü.J. on vahistatud uue isikuvastase kuriteo eest ning viibib praegu vahi all Tartu Maakohtu 19.10.2018 määruse alusel. Kuni Ü.J. viibib vahistuses, ei ole K.L. elu ega tervis ohus. 7.
3. Maakohus on seisukohal, et Ü.J. terviseandmetest teadlikuks saamine ei aitaks ära hoida võimalikku ohtu K.L. elule või tervisele. Maakohtu hinnangul piisab kannatanule teadmisest, et arstlik komisjon on tuvastanud Ü.J. l parandamatult raske haiguse ning kohus on vabastanud ta karistuse kandmisest KarS § 79 lg 1 alusel. Nagu on näha kannatanu esindaja seisukohtadest, on need andmed K.L. le teada. Täpsemate Ü.J. terviseandmete teadasaamine ei ole vajalik. Kui kannatanu peab vajalikuks esitada Tartu Maakohtu 12.07.2018 määruse peale määruskaebuse, siis on tal võimalik seda teha ka ilma, et kohus teeks talle e-toimikus kõik dokumendid nähtavaks. 7.
4. Kannatanu esindaja on viidanud sellele, et Ü.J. l ei ole pärast vangistusest vabanemist mingeid surmatõve tunnuseid. Ta juhib mootorsõidukit, on asunud eraldi elama, teeb remonti korteris, ta ei vaja kõrvalist abi. Tartu Ringkonnakohus on 10.09.2018 määruse p-s 21 selgitanud, et kui kannatanul on tõendeid selle kohta, et Ü.J. on piisavalt paranenud, et vangistust kanda, tuleb need andmed esitada maakohtule. KarS § 79 lg 3 alusel võib kohus pöörata karistuse või selle kandmata osa täitmisele, kui parandamatult raske haiguse tõttu karistuse kandmiselt vabastatud isik terveneb enne KarS §-s 82 sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaja möödumist. 7.
5. Lisaks määruskaebuse esitamisele on kannatanu hinnangul Ü.J. terviseandmed vajalikud ka lähenemiskeelu rakendamise menetluses. K.L. on esitanud Tartu Maakohtule taotluse Ü.J. suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks (tsiviilasi nr 2-18-11599). Tartu Maakohus rahuldas 09.08.2018 määrusega K.L. taotluse esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu rakendamiseks Ü.J. suhtes. Seega ei ole juurdepääsu puudumine Ü.J. etoimikus olevatele kriminaalasja materjalidele olnud takistuseks lähenemiskeelu kohaldamise taotluse esitamisel. Maakohus juhib tähelepanu sellele, et lähenemiskeelu rakendamine on TsMS § 475 lg 1 p 7 järgi hagita asi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 teisest lausest tulenevalt nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seega on kohtul endal kohustus koguda vajadusel materjale ilma, et kannatanu neid peaks esitama, sh saab kohus võtta asja juurde ka kriminaalmenetluse dokumente.
6. Tartu Maakohtu 15.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse K.L. lepinguline esindaja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja rahuldada kannatanu taotlus teha temale nähtavaks kõik Tartu Vangla poolt juunis või juulis 2018 kohtule esitatud Ü.J. vabastamistaotluse menetlemise materjalid. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 8.
7. Kannatanu hinnangul on tal nii kriminaalmenetlusõiguse normidest kui ka

normidest tulenevalt õigus tutvuda kõikide eelnimetatud materjalidega. Maakohtu keeldumine on olnud ühekülgne ning põhjendamata. 8.

1. Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018 kohtumääruses on toodud, et materjalide nähtavaks tegemine on vajalik selleks, et koostada määruskaebus Tartu Maakohtu 12.07.2018 kohtumääruse peale. Ebaloogiline on sellest tulenevalt seisukoht, et määruse peale saab ka ilma, et kohus teeks talle etoimikus kõik dokumendid nähtavaks, võimalik esitada määruskaebus. Ilma materjalita ei ole võimalik koostada KrMS § 386 nõuetele vastavat määruskaebust. Maakohtu järeldused kannatanu suhtes on hoolimatud, ükskõiksed ja meelevaldsed. 8.
2. Maakohus on teinud valed järeldused sellest, et kui Ü.J. on vahi all, siis ei ole kannatanu elu ega tervis ohus. Vahistuses viibimine kinnitab kannatanu väiteid, et Ü.J. vabastamine oli alusetu ja põhjendamatu. 4 8.
3. Lisaks toob esindaja välja, et tsiviilasja nr 2-18-11599 käigus on 29.11.2018 tehtud nähtavaks 12.07.2018 kohtumäärus. Vaatamata sellele esitas esindaja 12.07.2018 määruse peale määruskaebuse enne nähtavaks tehtud kohtumääruse nägemist, s.o määruskaebus esitati ilma 12.07.2018 määrust nägemata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
5. K.L. esindaja leiab, et maakohtu määrus on ühekülgne ning puudulik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena (RKKKo nr 3-1-1-100-12). Ka ei tuvastanud ringkonnakohus, et maakohtu käsitlus oleks olnud ühekülgne, käsitletud on seejuures mitte üksnes käesoleva menetluse raames toimuvat, vaid ka paralleelse tsiviilasjas menetluse mõju. Emotsionaalne seisukoht, et maakohus on suhtunud kannatanusse hoolimatult, ükskõikselt ja meelevaldselt on kaebaja subjektiivne emotsioon, millel puudub õiguslik sisu ja mõju. Kohtul tuleb lähtuda seadusest, mitte menetlusosalise emotsioonidest.
6. Maakohus on põhjalikult käsitlenud

tulenevaid nõudeid ning on põhjendatult leidnud, et käesoleval ajal puudub põhjus teha K.L. le ja temale esindajale nähtavaks kõik väidetavalt asjakohased materjalid e-toimikus. On märkimisväärne, et kaebaja vaidlustab paralleelselt määrusi olukorras, kus tal on olemas Tartu Maakohtu 12.07.2018 määrus. Kõiki asjaolusid, millele maakohus tugines 12.07.2018, peab olema määruses ka ära näidatud, seega on kaheldav üldse kannatanu ja tema esindaja soov saada veel materjale, kui kõik vajalik peab määruses kirjas olema. Kuigi kannatanu esindaja ei nõustu maakohtu määrusega, et määruskaebust on võimalik esitada ilma vaidlustatava määruse olemasoluta, on esindaja teinud määruskaebuse just nii. Maakohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et Ü.J. on vahi all ning lisaks on tsiviilasjas nr 2-1811599 kohaldatud K.L. kaitseks Ü.J. suhtes lähenemiskeeldu kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

1. Määruskaebuses on toodud välja järgmine: „Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018.a. kohtumääruses, millisega kannatanu taotlus materjalide nähtavaks tegemise kohta maakohtule teises kohtukoosseisus uueks lahendamiseks saadeti, on esile toodud, et materjalide nähtavaks tegemine on vajalik selleks, et koostada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.07.2018.a. kohtumääruse peale.“ Ringkonnakohus sellist seisukohta Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2018 määrusest ei tuvastanud, mistõttu on esindaja teinud ringkonnakohtu varasemast määrusest meelevaldseid järeldusi. Ringkonnakohtu 10.09.2018 määrusest tuleneb, et see vajalikkus tuleb esmalt tuvastada, tegemist ei ole automaatse vajalikkusega. Võimalik õigustatud huvi tuli tuvastada. Seda käesoleva ajani teha ei ole võimalik.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5