Obsah (4)

§ 214§ 2171§ 131§ 2

4-17-6425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6425 (2302,17,010312) Kohtunik Külli Iisop Vää

§ 214

ja

§ 2171lg 1 tunnustel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o A.

Lemmingu teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.12.2017 otsusega karistati Andres Lemmingut liiklusseaduse (

) §-s 214 ja § 2171 lg-s 1 sätestatud tegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 2171lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis A. Lemming 13.09.2017 kell 10.56 Tallinnas, Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise ajal ei kasutanud ta sõidumeerikut. Ei esitanud salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta perioodil 16.08.2017 kuni 10.09.2017, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid; 11.09.17 kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehti kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus A.Lemming

§ 131

lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja artikkel 36 lg 1 nõudeid.

1. Kohtule esitatud kaebuses palub A.Lemming selle otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et 13.09.2017 ei olnud ta kohustatud kasutama sõidumeerikut, sest ta teisaldas katkist väiketraktorit Bobcat, mis on liiklusregistris registreeritud liikurmasinana (LM kategooria) ehk osutas sihtotstarbelise sõidukiga puksiirteenust Tallinna piires. Ta ei olnud kohustatud tõendama ka oma tegevusi eelnenud 28 päeva kohta, sest teisaldas rikkega sõidukit.
2. Kirjalikus vastuses esitatud kaebusele menetleja leidis, et otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Õigesti on kvalifitseeritud A.Lemmingu käitumine

§ 214

ja

§ 2171lg 1 järgi.

3.1. Väärteo puhul

§ 214

tunnusel menetleja leiab, et sihtotstarbelise teisaldussõiduki sihtotstarbelist kasutamist tuleb eitada, kui selle veoseks on midagi muud kui sõiduk. Vastasel juhul ei ole veo eesmärk seotud mitte avaliku huvi tagamisega, vaid veoseveoga (kaubavedu), milline allub siseriiklikule konkurentsile transpordisektoris ja mida saab läbi viia ka muu eraõiguslik teenuseosutaja. Sõiduk, mida juhtis A. Lemming, on liiklusregistris registreeritud sihtotstarbelise sõidukina, mille kasutusala on sõidukite pukseerimine ehk teisaldamine ning sõidukile on paigaldatud sõidumeerik. Selle sõidukiga teostatava veo suhtes ei kohaldata EÜ määrust nr 561/2006 üksnes juhul, kui vedu on sihtotstarbeline (teisaldatakse autoabi korras sõidukit) ning seda teostatakse 100 km raadiuses sõiduki tavapärasest asukohast. Juht on kohustatud kasutama sõidumeerikut ja täitma selle kasutamisele kehtestatud nõudeid, kui tema poolt teostatav vedu ei kuulu erandi alla. Erandi kehtivuse üheks eelduseks on veose liik, sest igasugune veos ei ole käsitletav sõiduki sihtotstarbelise kasutamisena. Lähtudes teisalduse iseloomust ei olnud tegemist avalikku huvi pakkuva teenusega. A. Lemming vedas oma sõidukiga Bobcat´i parklast remonditöökotta. Sellise veo iseloom ei viita teisaldustöödele, vaid transporditeenuse osutamisele. Vaatlusaluse veo kohta on esitanud koopia 13.09.2017 arvest nr 170317 (väljastas x OÜ). Arve saaja on eraisik A. M ja teenuse nimetuseks puksiirabi (Bobcat vedu) Suur-Sõjamäe tänavalt Kärberi tänavale. Puksiirabi OÜ veebiaadressil www.1puksiir.ee kirjeldatud pakutavate teenuste nimekirjas on märgitud, et lisaks autoabi- ja puksiirteenuse osutamisele on üheks osutatavaks teenuseks ka eri- ja ehitustehnika transportimine (http://www.1puksiir.ee/transporditeenused ). Teenuse kirjeldusena on märgitud järgmist: „Oleme spetsialiseerunud ehitustehnika transportimisele. Viime kiiresti, turvaliselt ja konkurentsivõimeliste hindadega teie veose ühelt objektilt teisele nii Tallinnas kui ka Eesti linnade vahel. Pakume transporditeenust spetsiaalselt ehitatud puksiiriga, mis on mõeldud kuni 6000 kg 2 lao, eri- ja ehitustehnika pukseerimiseks. Meie puksiir võimaldab kahte koormat, näiteks kahte Bobcat ’it või kompaktlaadurit korraga vedada. Mittetöötavaid tõstukeid saab peale laadida vintsi abil. Teostame ka tehnika peale ja mahalaadimist.“ Neist andmetest ning menetlusaluse isiku ütlustest on üheselt mõistetav, et tegemist oli transporditeenusega, mitte sihtotstarbelise teisaldusteenusega. Viidatud transporditeenuse osutamisele kehtivad EÜ määruses nr 561/2006 sõidumeeriku kasutamisele kehtestatud nõuded. Menetleja ei nõustu kaebajaga ka selles, et veoseks olnud Bobcat´i (mudel nr 753) näol on tegemist väiketraktoriga või muu vaadeldava erandi alla kuuluva mootorsõidukiga. Kaebaja on ekslikult asunud sisustama EÜ määruse nr 561/2006 sätteid liiklusseaduses defineeritud mõistetega. Määrus on üldkohaldatav akt, mis on tervikuna siduv ning mida peavad täielikult järgima kõik, kelle suhtes see kehtib (eraisikud, liikmesriigid, liidu institutsioonid). Määrus on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides alates jõustumisest, ilma, et selle ülevõtmiseks on vaja siseriiklikke õigusakte. EÜ määruse nr 561/2006 sätted on otsekohalduvad, ning määruse sätete kohaldamisel tuleb lähtuda määruses defineeritud mõistetest, mis on antud määruse 4. artikli alapunktis b). Veoseks olnud Bobcat 753 on rataslaadur – motoriseeritud eritöömasin, mille saab selle tehnilise andmete alusel liigitada liiklusseaduses kirjeldatud liikurmasina mõiste alla.

§ 2

p 34 kohaselt on liikurmasin ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 km/h. Bobcat 753 ei ole sõiduk EÜ määruse nr 561/2006

1. artiklis defineeritud mõistete kohaselt, sest ei ole kasutatav reisijate- ega kaubaveoks, samuti pole see masin spetsiaalselt kavandatud vedama, lükkama või liigutama täishaagiseid, poolhaagiseid, riistu või masinaid. Bobcat 753 on mootoriga kindla töö tegemiseks ettenähtud masin. Asjaolu, et mõnedel juhtudel kuulub liikurmasin liiklusregistris registreerimisele, ei too kaasa selle vedamise liigitumist sihtotstarbelise teisaldussõiduki sihtotstarbeliseks veoks. Liikurmasinate suhtes puudub absoluutne registreerimiskohustus liiklusregistris. Liiklusregistris registreerimisele kuulub liikurmasin, mis teostab tööd, mille tegemiseks see on ette nähtud, avalikul teel, või mille liigutamiseks ühelt tööga seotud objektilt teisele tuleb ületada avaliku liiklusega teed. Seega on seadusandja küll ette näinud võimaluse eritöömasinat avaliku liiklusega teel töö tegemiseks kasutada, kuid nimetatud asjaolu ei muuda eritöömasinat (sh liikurmasinat) sõidukiks EÜ määruse nr 561/2006 mõttes. Nii registreeritud kui registreerimata iseliikuva eritöömasina teisaldamise näol on tegemist veose veoga, milline allub EÜ määruses nr 561/2006 ja Euroopa Nõukogu ja parlamendi määruses (EL) nr 165/2014 kehtestatud veoseveo teostamise tingimustele. Sihtotstarbeliste teisaldussõidukite vabastamine sõidumeeriku kasutamisest ning juhi töö- ja puhkeaja nõuete täitmisest on seotud otseselt sõiduki sihtotstarbest tuleneva veoliigi eripäraga. 3.
2. Väärteo osas

§ 2171lg 1 tunnustel märkis menetleja järgmist: A.

Lemmingu juhitud sõiduk x on varustatud sõidumeerikuga ning juhul, kui teostatavale konkreetsele veole ei kohaldu EÜ määruse nr 561/2006

1. artiklis kehtestatud erand (ei ole sihtotstarbeline või veo teostamise raadius ületab 100 km), tuleb selle sõiduki juhil sõidu- ja puhkeaja andmed salvestada ning ta peab olema suuteline volitatud kontrollametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed; juhikaardi, kui tal on see olemas ja kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/
2. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud koopia sõidumeeriku 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehest, millelt nähtub, et A. Lemming sisestas selle 11.09.2017 sõiduki x mehhaanilisse sõidumeerikusse. Selle salvestuslehe eemaldas ta 13.09.2017 pärast seda, kui politseiametnikud olid tema poolt juhitud sõiduki peatanud. Salvestuslehel on salvestusandmed sõidumeeriku poolt 3 mitmekordselt ülekirjutatud ning A. Lemming on rikkunud EL määruse nr 165/2014
3. artikli lõikes 1 kehtestatud keeldu (ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud).

§ 131

sätetest tulenevalt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmetel õiguslik tähendus mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja arvestamisel. Menetlusaluse isiku ütlused ei saa tõendada mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja andmeid. Sõidumeeriku salvestuslehe andmete kohaselt alustas A. Lemming 11.09.2017 oma tegevuste salvestamist, sest teostatud veole kehtisid EÜ määruses nr 561/2006 kehtestatud nõuded. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid 11.09.2017 toimunud veo allumist EÜ määruses nr 561/2006 artiklis 3 alapunktis f) sätestatud erandile. Menetleja leiab, et õigesti on tuvastanud sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamisnõuete rikkumine ning salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumine ning A. Lemmingu tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 2171lg 1 järgi.

3.

1. Mõistetud karistuse osas märkis menetleja, et toime on pandud tegu, millega on realiseeritud kahe väärteo koosseis ja süüd võib seetõttu lugeda keskmisest suuremaks, mis tingiks ka karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna isik on varem karistamata, puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras, s.o. 150 trahviühikut ehk 600 eurot. See karistus vastab isiku süü suurusele ning teenib karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Küll aga ei vaielnud menetleja vastu taotlusele võimaldada määratud trahvi tasumine osade kaupa. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, kaebaja vastuse sellele ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
3. Vaidlust ei ole selles, et A.Lemming juhtis 13.09.2017 kella 10.56 ajal Tallinnas SuurSõjamäe teel mootorsõidukit x registeerimisnumbriga x. Maanteeameti liiklusregistris on see sõiduk registreeritud sihtotstarbelise sõidukina, mille kasutusalaks on sõiduki pukseerimine ja mille registreeritud täismass on 8 400 kg. A.Lemmingu poolt juhitud sõiduki veoplatvormil oli katkine väiketraktor Bobcat
4. Samuti ei ole vaidlust selles, et seda väiketraktor transporditi Tallinnas Suur-Sõjamäe parklast Kärberi tänaval asuvasse remonditöökotta. A.Lemming on andnud ütlusi, et vedas katkist Bobcati parklast remonditöökotta SuurSõjamäelt Kärberi tn-le. Kohtule on esitatud Puksiirabi OÜ arve 170317, mille kohaselt puksiirabi maksumus oli 30 eurot. OÜ Puksiirabi veebiaadressil on loetletud nii autoabi (https://www.1puksiir.ee/autoabi.html) , puksiirabi (https://www.1puksiir.ee/puksiirabi.html) kui ka transporditeenused (https://www.1puksiir.ee/transporditeenused.html) . Kodulehel leitava informatsiooni põhjal kuulub autoabi teenuste hulka muuhulgas puksiiriabi sõidu- ja pakiautodele ning eri- ja ehitustehnikale kuni 3 tonni. Autoabi teenus on mõeldud ootamatuteks juhtumiteks, mil sõidukiga edasisõit on takistatud (https://www.1puksiir.ee/autoabi.html) . Puksiiri on vaja eelkõige juhul, kui sõiduki omal jõul liikumine on võimatu, kui on toimunud avarii või sõiduk vajab tehnilistel põhjustel teisaldamist 4 töökotta. Pukseeritakse muuhulgas ehitustehnikat kaaluga kuni 3 tonni, mille hulka kuuluvad väiketraktorid, Bobcat’id, minilaadurid, ekskavaatorid, kallurid, teerullid jms (https://www.1puksiir.ee/puksiirabi.html) . Transporditeenusena on käsitletav eelkõige eri- ja ehitustehnika transportimine, teostatakse vedusid üle Eesti (https://www.1puksiir.ee/transporditeenused.html). Samuti ei ole vaidlust selles, et 11.09.2017.a teostas menetlusalune isik puksiirabi teenust Aaspere-Tallinn lõigul sõidukile BMW X5, Aaspere kaugus Tallinnast on 88,9 km.
5. Kohtul tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku tegevus, s.o katkise Bobcat 753 pukseerimine kuulus mõne erandi alla, millest tulenevalt ei olnud sõidukijuht (A. Lemming) kohustatud kasutama sõidumeerikut, vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 561/
6. A. Lemming leidis, et sõidumeeriku kasutamine ei olnud kohustuslik, kuivõrd ta osutas puksiirteenust ning vedu toimus Tallinna piires (100 km raadiuses sõiduki tavapärasest paiknemiskohast, milleks on x) ning tema hinnangul kuulub traktor Bobcat sõidukite hulka EÜ määruse nr 561/2006 artiklis 4 sätestatud mõiste kohaselt. Seega tuleb kindlaks teha, millise mõiste alla kuulub Bobcat 75: kas tegemist on „sõidukiga“ (traktor) EÜ määruse nr 561/2006 art 4 mõttes või on tegemist „rataslaaduriga“ (ehk motoriseeritud eritöömasin).
7. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul ei olnud sõidumeeriku kasutamise kohustust. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 sätestab, missugustel jutudel nimetatud määrus ei kuulu kohaldamisele. Nimetatud artikli 3 punkti f järgi ei kuulu määrus kohaldamisele vedudele, mille puhul on tegemist sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast. Kohus leiab, et tegemist on imperatiivse loetleluga, mille puhul ei ole liikmesriikidele antud erandi tegemise õigust. Kohtule esitatud tõendist (kaebuse lisa 5) nähtub, et mootorsõiduk MAN le 8.180 4x2 BL numbrimärgiga x on maanteeameti liiklusregistris registreeritud sihtotstarbelise sõidukina, mille kasutusalaks on sõiduki pukseerimine. Sellise teabe on esitanud kohtuvälisele menetlejale ka Maanteeameti Pärnu teenindusbüroo juhataja oma vastuses selgitustaotlusele (väärteotoimik lk 7). Samuti on kaebaja esitanud tõendi (kaebuse lisa 11), et puksiirauto veoplatvormil oli Bobcat753, registrimärgiga x, mis kuulub liikurmasina kategooriasse ning mille sõidukiirus on 10,6 km/h (väärteotoimik lk 31). Kohtu hinnangul oli menetlusaluse isiku puksiirautoga transporditav Bobcat liikurmasinaks

§ 2p 34 tähenduses ning väiketraktor mahub ka EÜ määruse nr 561/2006 art.

4 b defineeritud sõiduki mõiste alla. Kohtuväline menetleja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et transporditav Bobcat oli rikkis. Kaebaja on oma ütlustes selgitanud, et ta osutas puksiirteenust Bobcatile parklast remonditöökotta koos pealetõmbamisega, kuna Bobcat oli katki (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, väärteotoimik lk 2). Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik kasutas sihtotstarbelist teisaldussõidukit teise sõiduki teisaldamisel (pukseerimisel) ja lähemal kui 100 kilomeetri kaugusel teisaldussõiduki asukohast. 5 Seega vastas mootorsõiduk MAN LE 8.180 Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 punktis f nimetatud erandile ja selle suhtes ei olnud kohustust kasutada sõidumeerikut. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et mitte igasugune veos ei ole sõiduki sihtotstarbelise kasutamisena käsitletav. Nagu kohus aga eelnevalt viitas, teisaldas menetlusalune isik katkist Bobcati, millist ei olnud eraisikul võimalik ise juhtida. Kohtul ei ole selles osas alust kahelda kaebaja ütluste usaldusväärsuses. Menetleja ei ole esitanud tõendeid, mis sellised ütlused ümber lükkaks. Seega kohtu hinnangul on käesolevas kaasuses tegemist nimelt teisaldusteenusega, mitte aga transporditeenusega (kaubaveoteenusega). sihtotstarbelise Kohtuväline menetleja viitas, et lähtudes teisalduse iseloomust, ei olnud tegemist avalikku huvi pakkuva teenusega. Kohtu arvates ei saa avalikku huvi pakkuvat teenust mõista kitsalt ehk näiteks puksiirabiga (ehk sihtotstarbelise teenusega) on pelgalt tegemist vaid siis, kui juhtunud on autoõnnetus maanteel, ristmikul vmt, mis häirib üldsust ja teisi liiklejaid või on tarvis teelt kõrvaldada hädapeatunud sõiduk. Puksiirabiga on tegemist siiski ka sellistel juhtudel, kui transporditakse katkist sõidukit ehk mille juhtimine ei ole tehniliste rikete tõttu võimalik. Kaebaja on oma vastuväites täiendavalt välja toonud asjaolu, et transporditeenuste kuni 6000 kg osutamiseks kasutab Puksiirabi OÜ raskeveokit Renault Premium registrimärgiga x (lisatud on ka foto kasutatavast sõidukist). Sellest võib järeldada, et ettevõttes x OÜ eristatakse transporditeenuse osutamist sihtostarbelisest teisaldusteenusest, kasutades selleks erinevaid masinaid. Menetlusalune isik kasutaski sihtotstarbelist sõidukit MAN LE 8.180, mida kasutatakse rikkega sõidukite teisaldamiseks, mitte transporditeenuse osutamiseks. A. Lemming on kohtule esitanud ka töölepingu nr 01/2016, mille kohaselt ta töötab puksiirijuhi ametikohal. Kaebajale on esitatud ka teine etteheide. Ja nimelt selles, et ta kasutas 11.09.2017.a 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kaebaja on vastuväites selgitanud, et ta sai autoabi väljakutse, milles klient teatas, et auto läks katki Tallinn-Narva marsruudil Rakvere kandis. Enne väljasõitu täitis menetlusalune isik sõidumeeriku. Tegelikkuses asus auto aga Rakvere-Haljala maanteel (89 km) ning see tuli transportida Tallinnasse (esitatud on arve nr 170314, Google Maps’i kaardi väljatrükk koos kilometraažiga). Kuna rikkis sõiduk ei olnud vaja kaugemalt kui 100 km Tallinnast ära tuua, siis sõidumeeriku kasutamine polnud vajalik ning ta jättis sõidumeerikukaardi võtmata/täitmata. Samuti on kaebaja selgitanud, et 16.08.2017 kuni 13.09.2017 ei olnud tal tööd, mis nõuaks sõidumeeriku kasutamist. Kohus nõustub kaebajaga, et ka 11.09.2017.a osutades puksiirabi teenust sõiduautole BMW X5, ei olnud kaebajal kohustust kasutada sõidumeerikut, kuivõrd rikkis sõiduauto transporditi teisalduskohast Tallinnasse vähem kui 100 kilomeetri kauguselt.

§ 214

näeb ette vastutuse sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest.

§ 2171

lg 1 näeb ette vastutuse 6 mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega on mõlema rikkumise eelduseks, et sõidukil oli kohustuslik nendel vedudel kasutada sõidumeerikut. Kuivõrd kaebaja poolt juhitud sõiduki suhtes nendel vedudel puudus kohustus kasutada sõidumeerikut, ei saanud ka selle sõiduki juht rikkuda

§ 214

ja

§ 2171lg 1 nõudeid ning väärteomentlus A.

Lemmingu suhtes tuleb lõpetada VTM § 29 lg 1 p 1 alusel (menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused).

1. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus A. Lemmingu kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse isikule määratud rahatrahvi osas ning lõpetab väärteoasjas menetluse VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3, 133 -
2. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7