Obsah (8)

§ 448§ 632§ 440§ 231§ 468§ 162§ 168§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja k

§ 448lg 41).

Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (

§ 632lg 3).

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ Wärtsilä BLRT Estonia esitas 20.04.2018 hagiavalduse SMV-Vest OÜ vastu võlgnevuse 10 622,40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1472,13 euro või alternatiivselt seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 645,31 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja poolt 05.07.2017 sõlmitud müügilepingust, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostja poolt tellitud varuosasid ning kostja nende eest tasuma. Hageja esitas kostjale mitmeid 2 2-18-6249 arveid ning kostja on neid osaliselt tasunud ja osaliselt jätnud tasumata. Kostja ei ole kunagi kauba vastavuse lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi vms osas, mingeid pretensioone esitanud, vaid vastupidi – kostja on lubanud arved tasuda.
2. Kostja esitas 14.08.2018 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et võtab hagi õigeks. Kuivõrd kostja on võtnud 14.08.2018 hagi õigeks ja ei vaielnud põhinõudele ja ka hageja viivise (0,05% määras) nõudele vastu, tuleb mõista kostjalt SMV-Vest OÜ-lt hageja OÜ Wärtsilä BLRT Estonia kasuks välja põhivõlgnevus summas 10 622,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1472,13 eurot ja viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 0,05% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa. 3.

§ 440

lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 4. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 5.

§ 162

lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh hagi õigeksvõtmise puhul. Viidatud sätte lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna käesolevas asjas nähtub, et kostja on oma käitumisega, jäädes hagejale võlgu, andnud põhjust hagi esitamiseks, kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja poolt kohtule 19.09.2018 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 650 eurot ja õigusabikulu summas 600 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 20.04.2018 riigilõivu summas 650 eurot (tl 14). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt

§ 138lg 2.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 600 eurot. Kohus kontrollides hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu 3 2-18-6249 ning eeldatavalt selleks kulunud aega. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulu, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele

§ 162lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4