ja § 121 lg 1 järgi,
MS § 238 lg 2 alusel vähendas 1/3 võrra, karistuseks vangistus 1 aasta, ärakandmata vangistus 11 kuud 28 päeva jäeti S.Silki suhtes tingimuslikult kohaldamata
, § 75 alusel 2 aastase katseajaga, määrates S.Nilki kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 5, 8 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi, , alluda alkoholismivastasele ravile, oslaeda sotsiaalprogrammis. Katseaeg algas
lg 2 p 2 korduvad rikkumised ning kontrollnõude
lg 1 p 2 rikkumised 1) kriminaalhooldusregistris on registreeritud 05.11.2018 sündmus nr 1-18-4701: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. 22.10.2018a tuvastas politsei Signe Nilgil alkoholijoobe - 1,935 mg/l (lisa 1); 2) kriminaalhooldusregistris on registreeritud 05.11.2018 sündmus nr 1-18-4700: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. 27.10.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Politsei tuvastas Signe Nilgil alkoholijoobe 1,699 mg/l (lisa 2); 3)kriminaalhooldusregistris on 07.11.2018 registreeritud sündmus nr 1-18-4764: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. Politseist saadud protokoll, koostatud 06.11.2018. Signe Nilgil tuvastatud alkoholijoove 06.11.2018, alkomeetri näit 1,873 mg/l (lisa 3); 4) kriminaalhooldusregistris on 28.11.2018 registreeritud sündmus nr 1-18-5192: alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt, keda kohus on kohustanud mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalhooldusse laekus 28.11.2018 teade PPA Kärdla PJ, kust edastati teadmiseks kriminaalhooldusaluse Signe Nilk kohta 27.11.2018 väljakutse käigus koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostas patrull S.Nilgi väliste tunnuste põhjal. Väljakutse sisuks oli õhtusel ajal korteris lärmavad inimesed, kes segasid ülemistel naabritel väikeste laste magama panekut (lisa 4,5); 5) kriminaalhooldusalune ei ilmunud registreerima 07.11.2018 ja 20.11.2018 (lisa 6). Kriminaalhooldusalune S. Nilk toob 26.11.2018 kirjutatud seletuskirjas registreerimistele mitteilmumise põhjuseks asjaolu, et ei julgenud mõlemal korral kriminaalhooldusesse registreerima tulla kuna oli veel alkoholi nähtudega (lisa 7). Kriminaalhooldusalusele on katseajaks määratud veel kohustused
lg 2 p 5 alusel alluda alkoholismivastasele ravile ja
lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis, kuid nende täitmisega ei ole veel suudetud alustada, kuna isik tarvitab jätkuvalt alkoholi. Karistusregistri andmetel puuduvad kriminaalhooldusalusel katseajal õiguserikkumised (lisa 9)Lisainfo: Politsei- ja Piirivalveameti Kärdla politseijaokskonna menetluses on veel väärteomenetlus
Teo sooritamise kuupäev 30.10.
19.10.2018 toimus Kärdlas kohtumine, millest võtsid osa sotsiaaltöötaja P A, töötukassa spetsialist R M, kriminaalhooldaja ja Signe Nilk. Arutati Signe Nilgi võimalikku ravile suunamist Viljandi haiglasse. Isik väljendas enda valmisolekut ja soovi ravile pöörduda. On varasemalt käinud nõustamisel Viljandi haiglas. Seega oleks Viljandi parim valik. Sotsiaalosakond on valmis katma võimalikud kulud. Kriminaalhooldaja võttis ühendust sõltuvusravi osakonnaga haiglast ja haigla poolt sooviti, et isik ise helistaks ning registreeruks vastuvõtule. Kontrollimisel 28.11.2018 Viljandi Haiglast selgus, et S. Nilk on tõesti helistanud oktoobris 2018 alkoholi tarvitamise häirete kabinetti ja saanud telefoni teel nõustamist. Kuid ainult alkoholi probleemidega isikuid ei võeta pikaaegsele (6-9 kuud) sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenusele ning ainult alkoholi probleemidega isikutele on ambulatoorne ravi, mis seisneb korra nädalas psühholoogi teenusega. Antud juhtumil muutub ebaratsionaalseks Hiiumaalt korra nädalas Viljandis psühholoogi juures käimine ja alkoholiravi võimalus tuleks leida lähemalt, kuid sellist kinnise ravi võimalust, kus keegi teine välispidiselt piiraks isiku alkoholi tarbimist, ei ole vabariigis võtta peale vangla. S. Nilk enda sõnul on talle varasemalt (enne katseaega) paigaldatud alkoholivastane süst, kuid mis mõjus väga lühikest aega st. paar kuud, sest isik hakkas jälle alkoholi tarvitama. Vestluses kriminaalhooldusalune kinnitab, et soovib ravi, aga samas ei tee ise ametniku hinnangul midagi, et püüaks kaineks saada. Kui kaineks ei saa, ei ole võimalik ka alkoholiraviga alustada. Kriminaalhooldusalune paneb sageli vastutuse enda probleemide eest väljaspoole kellelegi või millelegi teisele, enamuses asjadest on keegi teine süüdi ja seega tema vastutusvõime, motivatsioon tegeleda tõsiselt ja järjepidevalt enda probleemidega on madal. Kriminaalhooldusalusega on praegune kriminaalhooldaja rääkinud kahel korral * 20.11.2018 telefoni teel, kuna isik ei tulnud registreerimisele ning kurtis * terviseprobleeme, mistõttu ei saa kodust lahkuda, aga kokkulepitud ajal kodukülastusel ei olnud ta ka kodus (lisa 13); * 26.11.2018 kriminaalhooldusosakonnas, mil Signe Nilk sõnul püsib ta nüüd kaine alates 22.11.2018, kuna * probleem hirmutas. Kuid vaatamata lubadustele on uus kohustuse rikkumise teavitus juba 27.11.2018. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Kriminaalhooldusalune Signe Nilk on korduvalt katseajal rikkunud
Kriminaalhoolduse käsutuses puuduvad ressursid tagada kriminaalhooldusaluse seaduskuulekus ning kainus kui Signe Nilk oma käitumisega ise ei taha alluda katseaja tingimustele. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku juhindudes KrHS § 31 ja
lg 4 sätetest saata kriminaalhooldusalune Signe Nilk temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.09.2018 kohtuotsusega nr 1-18- 1029 mõistetud ja ärakandmata 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust kandma. Menetluse käik 11.12.2018 kohtuistungil tunnistas S.Nilk rikkumisi ja kirjeldas, millised sammud on tal plaanis, et tegeleda alkoholisõltuvusega ja täita kohtuotsust korralikult. Kriminaalhooldusametnik avaldas 11.12 kohtuistungil, et S.Nilkile võiks anda veel võimaluse, et näha temapoolseid reaalseid samme, et kohtuotsust korrektselt täita. Kohus lükkas erakorralise ettekande arutamise edasi ja arutelu jätkus 08.01.2018 kohtuistungil. 3 1-18-1029 08.01.2019 kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et S.Nilk ei ole uusi rikkumisi vahepealsel ajal toime pannud, on püsinud kaine, on käinud psühholoogi juures, käis psühhiaatri vastuvõtul, kes kirjutas talle välja ravimid, millised S.Nilk on ka välja ostnud. Otsib tööd. On olemas elukaaslane. Seega on ise hakanud reaalseid samme astuma. Lähtudes eeltoodust loobus kriminaalhooldusametnik taotlusest karistus täitmisele pöörata. S.Nilk kirjeldas kohtuistungil, et on aru saanud, et kõik pahandused on olnud purjus peaga, on hakanud alkoholiprobleemiga tegelema. Käis psühhiaatri juures ja kavatseb ravijuhiseid järgida. Otsib tööd, veel midagi kindlat ei ole. Kriminaalhooldajaga on tekkinud usalduslik suhe. Palus anda võimalus näidata, et muudab ennast ja rohkem rikkumisi ei tule. Kohtu seisukoht.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et kohtule kriminaalhooldusametniku poolt esitatud materjalidega jka S.Nilk enda ütlustega on tõendamist leidnud, et S.Nilk on korduvalt rikkunud kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja on rikkunud katseajal registreerimisnõuet. Kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest. Kohus leiab, et käesoleval ajal on positiivne, et S.Nilk ei ole katseajal toime pannud uusi õigusrikkumisi. S.Nilk on teadvustanud oma tervise ja alkoholiprobleeme ning asunud otsima lahendusi probleemide lahendamiseks, pöördunud spetsialistide poole. Kuna alkoholi tarvitamine on peamine riskifaktor, mis võib tingida uute kuritegude toimepanemise, on oluline sellele probleemile lahenduse leidmine ning seeläbi tagada, et S.Nilk edaspidi uusi õigusrikkumisi toime ei pane, s.o saavutada karistuse eesmärk. Seega ei ole käesoleval ajal vajadust karistust täitmisele pöörata, sest S.Nilk on asunud alkoholiprobleemiga tegelema. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse S.Nilkile Tartu Maakohtu 27.09.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.