lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann Süüdistatav Dmitri Ivanov Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38410123721, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – vahistamine, vahistamise algus – 22.02.2018. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Demiss Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg 21.08.2018, 22.08.2018 RESOLUTSIOON Tunnistada Dmitri Ivanov süüdi
Karistusaega arvestada alates 22.02.
II. Kohtuistung Süüdistatav Dmitri Ivanov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, tunnistas ennast kohtuistungil süüdi osaliselt ja kahetses tehtut. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Oma tahtliku tegevusega pani Dmitri Ivanov toime teise inimese tapmise, so
Prokurör taotles Dmitri Ivanovile karistuseks 6 aastat vangistust ja karistusaega arvestada alates 22.02.2018. Kaitsja leiab, et tuleb kohaldada
Kaitsja on nõus, et on olemas kergendavad asjaolud, puhtsüdamlik ülestunnistus. Arvestades seda, et D. Ivanov on varem kohtulikult karistamata, kaitsja leiab, et osa karistusest võib kohaldada tingimisi katseajaga ja kohaldada süüdistatava suhtes käitumiskontrolli ning kohtustusena alkoholi tarbimise keeldu. Kannatanu V I andis ütlusi, et tema abikaasa A. I tarvitas tihti alkoholi, iga päev. Ta oli alkoholi tarvitatuna agressiivne. Ta võis sõnadega haiget teha. Ta võis kätega kallale tulla. Tema poeg D. Ivanov ka tihti tarvitab alkoholi, mõnikord tarvitab iga päev. Ta võis ka sõnadega haiget teha või sõimata, halvasti öelda. Emaga ta ei olnud agressiivne. A.I ja D. Ivanov tarbisid alkoholi koos. On juhtunud, et joodi nädala aega järjest või 2 nädalat järjest. A. I ja D. Ivanov skandaalitsesid tihti. A. I on esitanud pretensiooni D. Ivanovile alkoholi tarvitamise käigus, et too ei taha tööl käia. Dmitri ei reageerinud mitte kuidagi. Kohtuistungil toimus tunnistaja T L ülekuulamine. Patrullpolitseinik T L andis ütlusi, et ta mäletab väljakutse sisu: poeg helistas politseisse, kuna lõi isa noaga ja infoks oli lisatud, et nuga välja ei ole võetud. Patrull jõudis umbes minutiga kohale aadressile xxx. Korteris oli isik üksi ja tema isa. Isik oli rahulik ja väga joobes. Indikaatoriga näitas üle 2 mg/l joovet. Väliste tunnuste järgi isik tuikus ja ei suutnud adekvaatselt küsimustele vastata, testi sooritas 2 või 3 korraga. Mingeid vigastusi tal ei olnud. Vasakut kätt teine ruum oli köök ja isa oli laua taga, ta oli vajunud vasaku küljega vastu seina, pea oli samuti vasakule poole vajunud, paremal pool kaelas oli nuga. Ta oli juba surnud. Kiirabi jõudis kohale umbes 1-2 minutit pärast patrulli. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: Eesti Haigekassa vastus nõudekirjale /t.l 131-132/ - tõendab, et süüdistatav Dmitri Ivanov ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule; 3 1-18-5725 Karistusregistri väljatrükk / t.l 164/ - Dmitri Ivanovi iseloomustav tõend; Tõend isiku maksustatava tulu kohta /t.l 165 ja 170/ - Dmitri Ivanovi elatustaset iseloomustav tõend. Sündmuskoha vaatlusprotokoll /t.l. 1-16/ koos fototabeliga – tõendab sündmuskoha olustikku, surnukeha asukohta, surnukeha tervisekahjustusi, näha sündmuskoha juures olevaid esemed, s.h nuga; 22.02.2018.a koostatud kiirabikaart /t.l 17/ - tõendab kiirabi väljakutse põhjust, surma konstanteerimise aega; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t.l 19/ - tõendab, et süüdistatav oli joobesesiundis, ent ühtlasi iseloomustab süüdistatava olekut ja vigastusi; Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /t.l 20-26/ - tõendab, et sündmuskohal peeti kinni süüdistatav ning süüdistatavalt ära võetuid esemeid; Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /t.l 46-50/ - tõendab süüdistatava tervislikku seisundit ja väljanägemist pärast kinnipidamist; Asitõendi vaatlusprotokoll /t.l 66-76/ - vaadeldud on Dmitri Ivanovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kampsunit, mis tõendab, et kampsunilt avastati hulgaliselt veremäärdumisi ning tõendab puuteproovide võtmise kohti; Asitõendi vaatlusprotokoll /t.l 79-84/ - vaadeldud Häirekeskuse kõnesalvestist, millest nähtub, et süüdistatav helistas Häirekeskusesse ning avaldas, et tahtis kannatanut A I kägistada ning lõi kannatanule noa kaela; Asitõendi vaatlusprotokoll /t.l 114-118/ koos fotoga ja CD plaadil oleva videosalvestisega – vaadeldud politsei rinnakaamerat, millest nähtub süüdistatava Dmitri Ivanovi kinnipidamine ning politsei poolt tuvastatu, et kannatanul on nuga kaelas ja tal ei ole pulssi, ent ühtlasi kiirabi tegevust; surnu ekspertiisiakt nr xxx koos fototabeliga ning maksumust tõendava õiendiga /t.l. 2938/- tõendab isikule tekitatud vigastusi, nende paiknemist ja nende tekke ning surma põhjust; DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE238 koos maksumust kinnitava õiendiga /t.l 87-97/ – tõendab, et Dmitri Ivanovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kampsunil oli veri ja veri pärines kannatanult A I , ent ühtlasi, et süüdistatava vasaku käe küüne alt võetud proovidest ei saa välistada kannatanu A I bioloogilist materjali; Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 9/17 /t.l 143-155/ - tõendab, et Dmitri Ivanovil ei ilmne
sätestatud süüdimatuse meditsiinilisi kriteeriume, isiku seisundit süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemisel, samuti nähtavad isiku iseloomuomadused. III. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Dmitri Ivanovile on esitatud süüdistus
Oma tahtliku 4 1-18-5725 tegevusega pani Dmitri Ivanov toime teise inimese tapmise. Süüdistatav Dmitri Ivanov tunnistas ennast süüdi osaliselt. Kuriteo toimepanemise hetkel elas ta isa juures aadressil xxx. A I on tema isa. Süüdistatav tarvitas koos oma isaga alkohoolseid jooke mitu päeva ja mitu nädalat järjest. Isa solvas sel ajal ebatsensuurse sõimuga teda, ema, venda, vennanaist, lähedasi tuttavaid. Praktiliselt toimus see pidevalt. Nende joomatsükkel algas Uue aasta pühadest ja kestis kaks kuud järjest. 22.02.2018 aasta süüdistatav tarvitas alkoholi koos isaga. Arvab, et isa alustas skandaali ja kaklust, sest varem toimusid nende vahel kaklused, kuid harva. Tavaliselt skandaalid lõppesid sõnavahetusega. Kogu aeg isa oli esitanud pretensioone, et ta tööl ei taha käia ja tarvitab alkoholi. Süüdistatav ei mäleta kuidas juhtus, et ta lõi isa noaga, kõik oli nagu udus. Ta tuli teadvusele ja nägi isa tugitoolil istumas ja kaelas oli tal nuga. Süüdistatav ise kutsus välja politsei sündmuskohale. Varem tal ei olnud skandaalide ja kakluse ajal mitte kunagi mõtet tekitada isale mingeid kehavigastusi. Süüdistatav oletab, et kõigi aastate jooksul, mil isa on solvanud teda ja sugulasi, paiskusid negatiivsed emotsioonid välja ära joodud alkoholi mõjul. Ta ei mäleta, millised isapoolsed solvangud olid teda sündmuse toimepanemise päeval eriti mõjutanud. Kui ta tuli teadvusele ja leidis laiba, siis oli ta segaduses. Tа absoluutselt ei mäleta, kuidas toimus tapmine, kõik toimus nagu udus, ta ei mäleta ei detaile ega midagi. Ta oli hirmunud ja endast väljas, kui leidis oma isa ja kaelas oli tollel nuga. Dmitri Ivanov tunnistas oma süüd tapmises osaliselt, sest ta ei tahtnud oma isa tappa ega tekitada talle mingit kahju. Ta kahetses sügavalt ja siiralt. Kuulanud ära tunnistaja, süüdistatava, kannatanu, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Dmitri Ivanovi poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Käesoleva kriminaalasja vaidluspunktiks on teo kvalifikatsioon – kas tahtlik tapmine (
) või provotseeritud tapmine (
Ivanovi teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, mis on tuvastatud surnu ekspertiisiaktiga. D. Ivanov on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses andnud järjepidevaid ütlusi. Ka teised kohtus uuritud tõendid kinnitavad D. Ivanovi süüd. Uuritud tõenditest lähtuvalt on tõepoolest põhjust arvata, et süüdistava ja kannatanu vahel leidis 22.02.2018 õhtul aset konflikt ning lähtuvalt kannatanu V. I kui ka süüdistatava ütlustest, et kannatanu poolsed solvangud olid tavapärased just sel ajal kui A I oli alkoholijoobes. Sõnu, mida hukkunu kasutas, kohtusaalis süüdistatav ei avaldanud, kuna saalis viibis tema ema ja tegemist oli ebatsensuursete sõnadega. Seega ei olnud võimalust hinnata, milles need solvangud seisnesid. Kannatanu ütlustest kui ka süüdistatava ütlustest lähtuvalt, et sageli heideti ette töö puudumist ja alkoholi tarvitamist. Samas ei ole need taolised etteheited, mis sisult ja nende kogumit arvestades inimväärikust tõsisel määral alandavad. Tegemist oli faktiliselt õigete väidetega. Ei saa välistada, et ka 22.02.2018 sündmuste käigus A I solvas süüdistatavat. Samuti ei saa välistada rüselust, kuna sellele viitavad vigastused nii kannatanu kui ka süüdistatava näol. Kuna süüdistatav ei avaldanud sõnu, mida hukkunu kasutas, siis ei olnud võimalust analüüsida tol õhtul avaldatud solvangute sisu. Kvalifikatsiooni sisustamisel vähemtähtsana ei saa vaadelda asjaolu kuidas D. Ivanov on varasemalt kannatanu sõimule reageerinud. Nimelt on süüdistatava ema öelnud, et isa sõimule ei reageerinud süüdistatav kuidagi, lihtsalt vastas – „lähen tööle“ või andis muid taolisi vastuseid. Süüdistatav ütles kohtuistungil, et ta ei reageerinud isa sõimule kuidagi - läks õue või teise tuppa. Samuti oli eelnevalt õhtul olnud osapoolte vahel verbaalne 5 1-18-5725 konflikt, mida järgmisel päeval süüdistatav ei meenutanud ja ka selle tüli juurest lahkus süüdistatav rahulikult omal soovil. See tähendab, et hukkunu poolne solvang-sõim ei olnud niivõrd ootamatu ja sügavalt solvav, et oleks vallandanud temas ebatavalise emotsionaalse pinge. Solvang, mida saaks pidada kannatanu õigusvastaseks käitumiseks ja mis omakorda põhjendaks kannatanu tapmist, peaks olema selline, mis alandab teo toimepanijat või tema lähedast ja tema väärikust äärmiselt sügavalt. Samuti ei saa jätta mainimata, et süüdistataval oli võimalus negatiivsest keskkonnast lahkuda, kuid ta ei soostunud seda tegema ja põhjusel, et seal oli alkohol ning korteris nad jõid koos isaga. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et kannatanu oli väidetava solvangu ajal tugevas joobeseisundis, mis pidanuks keskmise tavalise elukogemusega inimese jaoks olema märk sellest, et tema juttu ei saa ülemäära tõsiselt võtta ega teha selle pinnalt olulisi järeldusi. Ühtlasi on oluline kaal siinkohal D. Ivanovi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr xx kirjeldatul. Nimelt on eksperdid jõudnud järeldusele, et süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud D. Ivanovil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud või muul viisil oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ning sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks ja sihipäraseks arutlemiseks ning käitumiseks. Seega nähtub aktist, et D. Ivanovil oli võimalik mõista seda, et see löök kujutab endast kurja ja ta oli võimeline käitumist juhtima ehk oli võimeline lööki mitte tegema. Samuti on eksperdid nentinud, et käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime on just joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Kohtule esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et D. Ivanovil oli joove 2,11 mg/l, mis on raske alkoholijoove. Seega ei saa sündmuste mittemäletamist ajada kannatanu provokatsiooni kaela, süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes, seetõttu ei suuda lihtsalt meenutada toimunut adekvaatselt. Süüdistatav nentis kohtuistungil, et jooming oli kestnud kuskil paar kuud. Politseinik T L andis ütlusi, et isikul olid välised joobetunnused – ta tuikus, ei suutnud esimest puhumist teha, reaktsioon oli aeglane, ei vastanud küsimustele, korraldusi täitis, aga selleks läks aega. Samas olid liigutused tal korrapärased. Kaitsja väited, et D. Ivanovi ehmatus, erutus, tema aeglustunud kõne ja käte värisemine tunnistavad tgevat hingelist erutust, affekti, mille põhjusel D.Ivanov sooritaski tapmise. Kuid aeglustunud kõne ja käte värisemine on omane alkohoolseid jooke kuritarvitanud ja tugevas alkoholijoobes viibivale inimesele.
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Kaitsja on arvamusel, et süüdistatav oli tugevas hingelises erutuses. Kuigi süüdistatav ise sellest ei räägi, ta ei mäleta ühtegi kuriteo detaili. Dmitri Ivanov ei rääkinud, et isa poolt oli tema suhtes kasutatud vägivalda. Ta eeldas ainult, et isa alustas skandaali ja kaklust, sest varem toimusid nende vahel kaklused. Erutuse ja ehmatuse kohta avaldas D.Ivanov kohtus ise, et erutust ja ehmatust tundis ta alles siis kui nägi isa noaga kaelas. Kaitsja oletused süüdistatava hingelisest erutusest tapmise momendil on paljasõnalised ja ei ole mitte mingisuguste tõenditega tõendatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt mingeid võitluse jälgi toas ei tuvastatud /t.l. 1-16/. Tunnistaja T L kinnitas seda asjaolu, et olemas olid vaid joomingu jäljed, süüdistatav oli nii purjus, et ei suutnud isegi torusse puhuda. Süüdistatav ei meenutanud isapoolset vägivalda või 6 1-18-5725 solvanguid. See asjaolu, et laip oli leitud tugitoolis istuvas asendis tõendab samuti, et vahetult enne tapmist isa ja poja vahel võitlust ei olnud. Ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et süüdistatav mäletab noalöögile eelnevat juhtumit ja ka järgnevat juhtumit, kuid ei mäleta üksnes noalööki. Seega puudub antud juhul Dmitri Ivanovi puhul selline provotseeritud tapmise kui privilegeeritud kuriteokoosseisu eriline isikutunnus nagu tugeva hingelise erutuse seisund. On ilmselge, et konfliktsituatsioonis olles on inimesed üldjuhul teataval määral hingelise erutuse seisundis. Samuti võib väita, et suur osa tapmistest pannakse toime pooltevahelise konflikti tagajärjel, mille käigus on konflikti osapooled üksteist halvustanud või solvanud või käitunud muul ebakohasel viisil. Kuid see ei anna veel põhjust käsitleda kõiki neid tegusid provotseeritud tapmistena. Viimasest saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud, et kannatanu käitumine kutsus esile mitte lihtsalt hingelise erutuse vaid tugeva hingelise erutuse. Seega mitte igasugune erutusseisund ei anna alust tapmise kvalifitseerimiseks
Provotseeritud tapmise puhul on kuriteo subjektiivset külge iseloomustavaks koosseisuliseks tunnuseks kuriteo toimepanemine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse - füsioloogilise afekti seisundis. Kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada
. Kohus ei näe alust ümber kvalifitseerida Dmitri Ivanovi tegusid kergema kuriteo koosseisule provotseeritud tapmisele, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine. Seejuures on vajalik arvestada seda, et nad mõlemad, nii süüdistatav Dmitri Ivanov kui ka kannatanu, viibisid tugevas alkoholijoobes /indikaatorvahendi kasutamise protokoll, surnu kohtumeditsiinilise ekspertiisi akt/, seepärast ei ole alust arvata, et pannes toime kannatanu tapmise, süüdistatav Dmitri Ivanov viibis tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oleks takistanud või piiranud tema võimeid aru saada oma teo tähendusest ja iseloomust ning neid juhtida. Subjektiivsest küljest eeldab mõrva süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Hoolimata sellest, et D. Ivanov kohtus ütles, et ta ei tahtnud tappa ega kahju tekitada, kohus leiab, et D. Ivanov pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult, kuid mitte kavatsetult. Antud asjas tuvastatud asjaolud ei osunda sellele, et süüdistatav oleks seadnud A I tapmise endale eesmärgiks. Seega tuleb piiritleda, kas süüdistatav on tegutsenud otsese või kaudse tahtlusega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja soovib või möönab seda. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kohal, relva (torke- või löögiriista) kasutamist, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu ja ründe lõpetamise asjaolusid. Süüdistatav haaras esmalt kannatanul kraest ning lõi teda seejärel noaga kaela. Seega teadis süüdistatav, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja vähemalt möönis taolise tagajärje saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
Kohus ei näe vastuolusid Dmitri Ivanovi, V I ja T L ütluste vahel. Nende ütlused ühtivad detailides. Kohus usaldab Dmitri Ivanovi, V I ja T L ütlusi, kuna need on omavahel kooskõlas 7 1-18-5725 ja haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohtu hinnangul puudub V I ja T L igasugune motiiv anda valeütlusi. Kohus leiab, et need isikud on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Dmitri Ivanov täitis
Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV. Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes Dmitri Ivanovi tegevuses ei esine ja karistust kergendavateks asjaoludeks
Ei ole alust kahelda süüdistatava kahetsuse siiruses, kuivõrd hukkunuks oli tema enda isa. Samuti on kogu süüdistatava käitumine menetluse kestel näidanud seda, et ta kahetseb tehtut. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Dmitri Ivanov ei ole varem kriminaalkorras karistatud olnud. Ametlikult ei tööta. Tegemist on I astme raske kuriteoga – teise isiku tapmisega. Tapmise objektiks on süüdistatava isa – lähedane isik, perekonnaliige. Ei saa eirata süüdistatava Dmitri Ivanovi suurt ohu kaalu, kui ta on joobeseisundis. Tema joomisharjumuste osas on ütlusi andnud nii süüdistatav kui ka tema ema V. I – tegemist oli alkoholi kuritarvitajaga. Ühtlasi on alkoholi sõltuvuse diagnoosinud eksperdid. Karistuse määramisel kohus tuleb järeldusele, et D. Ivanovile tuleb karistuseks valida reaalne vangitus. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kuivõrd antud asjas puuduvad raskendavad asjaolud, D. Ivanovil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, ta siiralt kahetseb tehtut, on põhjust miinimumilähedase karistuse mõistmiseks. Seega leiab kohus, et on võimalik mõista D.Ivanovile karistus 6 (kuus) aastat vangistust. VI. Menetluskulud 8 1-18-5725 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Dmitri Ivanovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1250 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja §-st 180 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Dmitri Ivanovilt tuleb välja mõista 5542 eurot 24 senti menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta osa kriminaalmenetluse kuludest, so 3000 (kolm tuhat) eurot, ja tasu sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E-SS0011) tegemise eest 663 eurot riigi kanda. Arvestades aga väljamõistetavate summade suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ilves Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Antonina Roosimägi Rahvakohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.