KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2018,Tartus Tsiviilasja number 2-

§ 77

lg-t 2 eesmärgipäraselt tõlgendades ja kõikide kaasomanike huve arvestades saab kaasomandi lõpetada jagatava asja või õiguse panemisega kahe kaasomaniku vahelise vaidluse korral kaasomanikevahelisele enampakkumisele vaid sellisel juhul, kui mõlemad neist nõuavad asja või õigust tervikuna enda omandisse. Sellisel juhul tagab kaasomanikevaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (Riigikohtu

1. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Kuna kostja on praegusel juhul vaielnud vastu kinnistu panemisele kaasomanikevahelisele enampakkumisele, ei saa ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel mainitud viisil kaasomandit lõpetada. Kui kaasomandi lõpetamine ei ole võimalik ka vastuhagis nõutud viisil, võib kaasomandi jätta erandina lõpetamata.
2. Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus taotles hageja, juhul kui ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas, asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja viitas seejuures Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-21-14-17 p 21 ja 25.
3. Kostja hageja taotlusega ei nõustunud ja jäi oma vastuhagi juurde. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kaasomand jääb lõpetamata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
5. Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seotud Riigikohtu seisukohaga õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2).

§ 76

lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi lõpetamise ühe seaduses ettenähtud viisil. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamiseks kinnistu panemist kaasomanike vahelisele enampakkumisele, millisele kaasomandi jagamise viisile on kostja vastu vaielnud ja jäi selle seisukoha juurde ka asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus.

§ 77

lg-t 2 eesmärgipäraselt tõlgendades ja mõlema kaasomaniku huve arvestades leiab ringkonnakohus, et kostja vastuväite tõttu ei saa kohus kaasomandit hageja taotletud viisil lõpetada. Muid ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks ei ole hageja esitanud.

1. Kostja taotleb kaasomandi lõpetamiseks asja jagamist reaalosadeks nii, et hagejale jääks 950 m2, kostjale jääks 884 m2 kinnistust ning elamu jääks kostja ainuomandisse (
2. märtsi 2017 menetlusdokument I kd lk 149). Hageja on esitanud vastuväited kinnistu jagamise võimatuse osas kostja poolt soovitud viisil ( I kd lk 161-166) koos tõenditega 50 m ehituskeelu vööndi jm piirangute kohta Maa-ameti kaardil. Kostja esitas jagamise võimalikkust kinnitava tõendina üksnes enda koostatud kinnistu jagamise skeemi (I kd lk 155). Maakohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist (I kd lk 173), kuid asjakohaseid seisukohti ega tõendeid kostja ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt vastuhagis taotletud viisil oleks kinnistu jagamine võimalik, kuna jagamisel moodustatavad uued katastriüksused peavad vastama maakorralduslikele nõuetele. Antud juhul oleks takistatud mõlema tekkiva kinnistu sihtotstarbeline kasutamine elamumaana. Tekkivale kinnistule oleks elamiseks sobiva hoone ehitamine keerukas või keelatud. Maakohus viitas seejuures looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on Peipsi järve ehituskeeluvöönd nimetatud piirkonnas 50 m. Ehitamisel väljaspool ehituskeeluala võiks aset leida tuleohutusnõuete rikkumine. Kui tegemist on elamumaaga, peab omanikul olema soovi korral võimalik sinna ka ehitada. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja maakohtu viidatud seisukohtadele vastuväiteid esitanud, kuid on jäänud jätkuvalt arvamusele, et ta on esitanud kohtule plaanid, mis tõendavad, et jagamine on maakorralduslikult võimalik, kuna mõlemale omanikule jääb alles juurdepääs järvele. Kostja viitab asjaolule, et naaberkinnistutel on majad ehitatud ehituskeeluvööndisse, mistõttu on ka hagejal võimalik vastav luba saada. Kostja väide jääb paljasõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, miks ei ole võimalik kaasomandit käesolevas menetluses lõpetada kostja soovitud viisil reaalosadeks jagamise teel ja ei pea seetõttu vajalikuks kõiki maakohtu seisukohti oma otsuses korrata. Seega jääb kaasomand käesolevas menetluses jagamata. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka vajadus võtta seisukoht kostja kaebuses esitatud väite osas selles, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja taotluse osas ekspertiisi läbiviimiseks.
3. Asja teistkordsel läbivaatamisel taotles hageja, et maakohtu otsuse tühistamisel hagi rahuldamise osas saadaks ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 657 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus kohtuotsuse osalisel või täielikul tühistamisel saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks 6 läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Käesoleva juhul saab ringkonnakohus asja ise lahendada ning uueks läbivaatamiseks maakohtus puudub vajadus. Ringkonnakohtu varasema
4. aprilli 2018 otsuse asja uue arutamise vajalikkuse osas vaidlustas hageja ise Riigikohtus ning Riigikohus nõustus hagejaga, et uus läbivaatamine maakohtus pole antud juhul vajalik. Ringkonnakohtule on nimetatud Riigikohtu seisukoht kohustuslik. Ringkonnakohus viitas oma varasemas lahendis mh ka hageja viidatud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-14-
5. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 19.3, et kuigi kaasomandi lõpetamise vaidluste lahendamine oleks mõistlik lahendada hagita menetluses, ei saa kohtud enne asjakohaste õigusaktide muutmist kaasomandi lõpetamise asju selliselt lahendada. Kui üldist enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, ei ole hagimenetluses kohtul muud võimalust kui jätta kaasomand sellises olukorras lõpetamata. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil pooltele võimalust asi lahendada kokkuleppel kompromissi tegemisega. Pooled ei ole kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni seda võimalust kasutanud.
6. Kuna rahuldamata jääb nii hagi kui ka vastuhagi, tuleb poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 kolmanda variandi alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks