2-18-18244/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tartu Tsiviilasja number 2-18-18244 Tsiviilasi D.S. hagi J.S. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. detsembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: D.S. (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.P., lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja: J.S. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. detsembri 2018 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Rahuldada D.S. määruskaebus.
7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord ASJAOLUD Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.
8. D.S. (hageja) esitas J.S. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
9. Maakohus jättis
10. detsembri 2018 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohtualluvuse ja hageja andmete täpsustamiseks.
11. Hageja asus seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama TsMS § 103 ja § 72 lg 1 alusel. Hageja viibib Venemaal ning tal on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kostja püsiv elukoht on Eestis. Hageja eesmärgiks on saada Eesti Vabariigi kohtuotsus, mida on võimalik täita Eestis. MAAKOHTU SEISUKOHT
12. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagejal on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Hageja kinnitas, et tema elukoht on Venemaal. Kohus selgitas, et käesolevas asjas ei ole asjakohane hageja esindaja viide tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele, mis reguleerivad ülalpidamisasja kohtualluvust. Kuna hageja on Vene Föderatsiooni kodanik, kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 30 alusel määratakse vanemate ja laste õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 32 järgi artiklites 29-31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kohus leidis, et Eesti-Vene õigusabilepingu artiklites 30 ja 32 sätestatud kohtualluvus on erandlik ehk kohtutele antakse ainupädevus. Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei saa kohtute ainupädevust muuta poolte kokkuleppel. Seega kui hageja elab Venemaal ning tal on Vene kodakondsus, on Vene kohtutel ainupädevus lahendada ülalpidamisasju. Eesti kohus ei ole pädev sellist asja lahendama ka juhul, kui kostja on kohtualluvusega nõus. Ka hageja väited, et Vene Föderatsiooni kohtuotsust on raske täita, on kohtu hinnangul asjakohatud. Kohus on seisukohal, et nimetatud väited on oletuslikku laadi ega saa anda alust asja lahendamiseks Eesti kohtus. Ülaltoodud põhjustel leidis maakohus, et tsiviilasi allub Eesti-Vene õigusabilepingu artiklite 30 ja 32 alusel Vene Föderatsiooni kohtule. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning võtta hagiavaldus elatise nõudes maakohtu menetlusse. Maakohus leidis ebaõigesti, et Eesti-Vene õigusabilepingu artiklites 30 ja 32 sätestatud kohtualluvus on erandlik. Hageja on seisukohal, et Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21kohaselt saab Viru Maakohus menetleda asja, kuna kostja elukoht on Eestis ja vajadusel saab kohus küsida poolte kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Hageja jääb oma varasema põhjenduse juurde, et kohaldub TsMS §
14. Eesti-Vene õigusabileping ei näe ette teisiti. 2 KOSTJA SEISUKOHT
15. Kostja kohtualluvuse osas tähtaegselt seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17. Hageja, kes on Vene Föderatsiooni kodanik ning elab Venemaal, esitas Eestis elava kostja vastu Eesti kohtusse hagi elatise väljamõistmiseks. Õige on maakohtu märgitu, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kuna hageja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes enda kinnituse kohaselt elab Venemaal, on maakohus õigesti märkinud, et asjakohaseks rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivaks õigusaktiks on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping).
18. Maakohus leidis, et elatise asjades tuleb kohaldada Eesti-Vene õigusabilepingu artikleid 29-32, mis reguleerivad vanemate ja laste õigussuhtetele kohalduvat õigust ja kohtualluvust. Iseenesest on õige maakohtu märgituga, et tegemist on erandliku kohtualluvuse sätetega. Küll aga ei kuulu ülalpidamisvaidlused ringkonnakohtu hinnangul artiklite 29-32 kohaldamisalasse. Perekonnaõiguses on tavapärane käsitada ülalpidamise alaseid suhteid eraldi, need ei kuulu süstemaatiliselt vanema ja lapse vaheliste suhete hulka, kuna ülalpidamiskohustusi esineb ka muude perekonnaliikmete vahel. Samasugust seisukohta väljendatakse ka õiguskirjanduses (M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. Juridica V/2014, lk 412, allviide 44; M. Torga teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm. vlj. Tallinn, 2017, § 103, lk 527, allviide 1762).
19. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tõlgendus kooskõlas Eesti-Vene õigusabilepingu eesmärgiga, mis tuleneb artiklist
20. Artikkel 1 lg 2 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Seega tuleneb artikkel 1 lg-st 2 kohustus kohelda Vene kodanikke Eesti kohtute poole pöördumisel võrdsetena Eesti kodanikega. See tähendab, et kui Eesti kodanik saaks samas situatsioonis mõne Euroopa Liidu määruse või tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte alusel pöörduda Eesti kohtu poole, peaks selline õigus olema tagatud ka Vene kodanikule (M. Torga. Kohtute aastaraamat 2012, lk 78). Praegusel juhul oleks hagejal võimalik pöörduda hagiga Eesti kohtu poole nii nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamismäärus) kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Hageja saaks Eesti kohtu poole pöörduda TsMS § 103 lg 4 alusel koosmõjus sama sätte lg-ga
21. Nimetatud sätete alusel võib kohus ülalpidamisasja lahendada mh juhul, kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis ning praegusel juhul on kostja elukoht Eestis. 3 Käesolevat asja võimaldaks Eesti kohtul arutada ka ülalpidamismääruse artikkel 4, mis reguleerib valikulist kohtualluvust. Artikkel 4 lg 1 lit a järgi võivad pooled kokku leppida, et nende vahel tekkinud või tekkida võivaid vaidlusi ülalpidamiskohustusega seotud küsimuses on pädev lahendama kohus või kohtud liikmesriigis, kus on ühe poole harilik viibimiskoht (ingl k habitual residence). Käesoleval juhul on kostja harilik viibimiskoht Eestis. Ringkonnakohus, tõlgendades õigusabilepingu artikleid 30 ja 32 kooskõlas õigusabilepingu eesmärgiga, asub seega seisukohale, et õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 ei reguleeri kohtualluvuse ja kohalduva õiguse kindlaksmääramist elatisevaidlustes, kuna vastasel juhul ei oleks Vene kodanikele tagatud Eesti kodanikega võrdväärne õigus pöörduda Eesti kohtu poole.
22. Seega tuleb kohaldada Eesti-Vene õigusabilepingu kohtualluvuse üldnormi, s.o artiklit
23. Artikkel 21 lg 1 esimese lause kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikkel 21 lg 1 alusel allub käesolev vaidlus seega Eesti kohtule, kuivõrd kostja elukoht on Eestis. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks.
24. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
25. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule uueks menetlusse võtmiseks otsustamiseks, ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. TsMS § 372 lg-st 5 tulenevalt on edasikaevatav hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4