2-18-12235/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12235 Tsiviilasi A.K. hagi M.K. ja P.K. vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): A.K. lepinguline esindaja Ljudmila Tšeussova Vastustajad (kostjad):
3. M.K. (isikukood XXX)
4. P.K. (isikukood XXX) Vastustajate seaduslik esindaja I.K. esindajad (isikukood XXX), RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. novembri 2018 määrus ja saata A.K. hagi M.K. ja P.K. vastu menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
7. Määruskaebus rahuldada.
8. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
9. A.K. (hageja) esitas
10. augustil 2018 Viru Maakohtule hagi M.K. (kostja I) ja P.K. (kostja II) vastu, milles palus vähendada Viru Maakohtu
11. aprilli 2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-4153 välja mõistetud elatist kummagi kostja suhtes 100 euroni kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni või asjaolude muutumiseni. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus
12. aprilli 2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-4153 hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Hageja majanduslik olukord on muutunud halvemaks, kuna hageja kannab alates
13. aasta maist täiendavaid kulusid seoses korteri üürimisega summas 150 eurot kuus. Hageja keskmine palk on 820 eurot kuus ning vältimatud püsikulutused 400 eurot kuus. Kohtutäitur on pööranud
14. aprilli 2017 tagaseljaotsuse sundtäitmisele ning võtab hageja sissetulekust elatise katteks igakuiselt maha 500 eurot, st hagejale jääb kätte 250 eurot. Elatise võlgnevus kummagi kostja ees on 3636 eurot. See on asetanud kostja äärmiselt raskesse olukorda ja tal puuduvad vahendid vältimatute kulude katmiseks. Muutunud on kostja II vajadused, kuna tal ei ole enam lasteaiaga seotud kulusid. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ema poolt saadavaid riiklikke toetusi.
15. Kostjad vaidlesid hagile vastu. MAAKOHTU LAHEND
16. Viru Maakohus jättis
17. novembri 2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ja nad elavad Venemaal, mistõttu kuulub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) art 30 alusel kohaldamisele Vene Föderatsiooni seadusandlus. Kuna kohaldada tuleb Vene Föderatsiooni seadusandlust, on õigusabilepingu art 32 alusel asja pädev arutama Vene Föderatsiooni kohus. Maakohus asus seisukohale, et õigusabilepingu artiklites 30 ja 32 sätestatud kohtualluvus on erandlik. Õigusabilepingu art 21 lg 2 kolmanda lause alusel ei saa kohtute ainupädevust poolte kokkuleppel muuta. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
19. novembri 2018 määrus ja saata asi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal võimalik enda õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta ning vaidlus on Eestiga tihedalt seotud, mistõttu saab asja TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel lahendada Harju Maakohus.
20. aprilli 2017 otsus, mille muutmist hageja taotleb, on tehtud Eesti Vabariigi seadusandluse alusel ja on pööratud Eestis täitmisele. Sellist otsust saab muuta ka Eesti Vabariigi seadusandluses toodud alustel. Samuti on lihtsam pöörata Eestis täitmisele Eesi Vabariigi kohtuotsust, mis tagaks kostjate õigustele parema kaitse, kui hageja otsust vabatahtlikult ei täida. Hageja palus elatist vähendada alates hagi esitamise päevast. Kui hagi jääb läbi vaatamata ja kostja peab pöörduma Vene Föderatsiooni kohtusse, tekib hagejale kahju. Kuigi kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ja nad elavad Venemaal, on neil Eesti elamisluba ning kostjate esindajale kuulub Eestis kinnisvara. VASTUSTAJATE SEISUKOHT 2
21. Kostjad nõustuvad määruskaebusega ja taotlevad selle rahuldamist. Eesti Vabariigi seadusandluse alusel tehtud jõustunud kohtuotsust saab muuta ka Eesti Vabariigi seadusandluses toodud alustel. Kostjate jaoks on lihtsam pöörata Eesti Vabariigis täitmisele Eesti Vabariigi kohtuotsus, kui hageja ei hakka otsust vabatahtlikult täitma. Kostjad nõustuvad, et asi on Eestiga tihedalt seotud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
23. novembri 2018 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja hagi tuleb saata menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
24. Käesolevas asjas on Eestis elav hageja esitanud elatise vähendamise hagi kostjate vastu, kes on Vene Föderatsiooni kodanikud ja elavad koos emaga Vene Föderatsioonis. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagi läbi vaatamata, asudes seisukohale, et asi allub õigusabilepingu artiklite 30 ja 32 koosmõjus Vene Föderatsiooni kohtule ning selline kohtualluvus on erandlik. Hageja esitas määruskaebuse, milles leiab, et asi allub TsMS § 72 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel Harju Maakohtule. Kostjad nõustusid vastuses määruskaebusele asja arutamisega Eesti kohtus.
25. Õigusabilepingu art 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud, on maakohus kohaldanud õigesti õigusabilepingut. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebuses toodule, et Eesti kohtule saab tuleneda kohtualluvus TsMS § 72 lg 1 p-dest 2 ja 3 üksnes juhul, kui rahvusvahelist kohtualluvust tuleb kontrollida tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole.
26. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas maakohus on lähtunud kohtualluvuse kindlakstegemisel õigesti õigusabilepingu artiklitest 30 ja
27. Õigusabilepingus puudub erinorm elatiseasjades kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramise kohta. Õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 reguleerivad vanemate ja laste õigussuhete puhul kohalduvat õigust ja kohtualluvust ning õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et elatisevaidlused vanemate ja laste vaheliste õigussuhete alla pigem ei paigutu (vt M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. – Juridica V/2014, lk 412 allviide 44; M. Torga. TsMSK § 103, lk 527 allviide
28. – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ringkonnakohtu hinnangul on selline tõlgendus kooskõlas õigusabilepingu eesmärgiga. Nimelt tuleb õigusabilepingu sätteid tõlgendada lähtuvalt õigusabilepingu eesmärgist, mis on sätestatud artiklis
29. Artikkel 1 lg 2 järgi on ühe lepingupoole kodanikel õigus pöörduda vabalt ja takistamatult mh teise lepingupoole kohtute poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki.
30. Õigusabilepingu artikkel 1 lg-st 2 saab järeldada, et Vene kodanikke tuleb kohtute poole pöördumisel käsitada võrdsetena Eesti kodanikega. See tähendab, et kui vaidluses saaks Eesti kodanik samas situatsioonis mõne Euroopa Liidu määruse või tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte alusel pöörduda Eesti kohtu poole, peaks selline õigus olema tagatud ka Vene kodanikule 3 (M. Torga. Õigusabilepingute kohaldamine tsiviilvaidluste lahendamisel Eesti kohtutes. Kohtute aastaraamat 2012, lk 78). Praegusel juhul oleks hagejal võimalik pöörduda hagiga Eesti kohtu poole nii nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ülalpidamismäärus) kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Hageja saaks Eesti kohtu poole pöörduda TsMS § 103 lg 4 alusel koosmõjus sama sätte lg-ga
31. Nimetatud sätete alusel võib kohus ülalpidamisasja lahendada mh juhul, kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis ning praegusel juhul on hageja elukoht Eestis. Käesolevat asja võimaldaks Eesti kohtul arutada ka ülalpidamismääruse artikkel 4, mis reguleerib valikulist kohtualluvust. Artikkel 4 lg 1 lit a järgi võivad pooled kokku leppida, et nende vahel tekkinud või tekkida võivaid vaidlusi ülalpidamiskohustusega seotud küsimuses on pädev lahendama kohus või kohtud liikmesriigis, kus on ühe poole harilik viibimiskoht (ingl k habitual residence. Samuti näeb ülalpidamismääruse artikkel 5 ette, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub, kui ta ei ole kohtusse ilmunud pädevuse vaidlustamiseks. Käesoleval juhul on kostjad ilmunud Eesti kohtusse ja ei ole Eesti kohtu alluvust vaidlustanud, vaid on nõustunud asja arutamisega Eesti kohtus. Ringkonnakohus, tõlgendades õigusabilepingu artikleid 30 ja 32 kooskõlas õigusabilepingu eesmärgiga, asub seega seisukohale, et õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 ei reguleeri kohtualluvuse ja kohalduva õiguse kindlaksmääramist elatisevaidlustes, kuna vastasel juhul ei oleks Vene kodanikele tagatud Eesti kodanikega võrdväärne õigus pöörduda Eesti kohtu poole.
32. Seetõttu tuleb pöörduda kohtualluvuse kindlakstegemiseks üldnormi ehk artikkel 21 poole, mille lg 1 kohaselt kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nimetatud sätte järgi tuleks seega käesolev vaidlus lahendada Vene Föderatsiooni kohtus, kuna kostjate elukoht on Vene Föderatsioonis. Samas saavad õigusabilepingu poolte kohtud arutada õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 alusel asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna nii hageja kui ka kostja on avaldanud kirjalikult nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus, allub käesolev asi Eesti kohtule õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 alusel. Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
33. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
34. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi läbivaatamiseks maakohtule, ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule (TsMS §-st 427 tulenevalt on edasikaevatav hagi läbivaatamata jätmise määrus). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks