2-18-15097/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15097 Tsiviilasi Nikolai Sinjovi kaebus kohtutäituri
2. septembri 2018 otsustele täiteasjas nr 167/2014/611 Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. novembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Sinjovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Nikolai Sinjov (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. novembri 2018 määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Rahuldada Nikolai Sinjovi määruskaebus.
7. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Nikolai Sinjov (avaldaja) esitas kaebuse kohtutäitur Krista Järveti
9. septembri 2018 otsustele täiteasjas nr 167/2014/
10. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri
11. septembri 2018 otsus, kohustada kohtutäiturit kaebus uuesti läbi vaatama ja teha nende väidete põhjal otsus.
12. Maakohus jättis kaebuse käiguta ja kohustas avaldajat seitsme päeva jooksul kõrvaldama puudused. Kohus selgitas, et avalduse menetlusse võtmiseks tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumise maksekorraldus ning esitada tõendid, et on järgitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 korda, samuti esitada täitemenetluse otsus, mille peale kaebus esitati. MAAKOHTU SEISUKOHT
13. Maakohus keeldus
14. novembri 2018 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et avaldaja on osaliselt puudused kõrvaldanud. Avaldaja on tähtaegselt tasunud riigilõivu. Kohtutäituri
15. septembri 2018 otsust ei ole kohtule esitatud. Samuti on esitamata tõendid, et on järgitud TMS §-s 217 ettenähtud korda. Maakohus leidis, et niisuguses olukorras puudus kohtul võimalus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et on kinni peetud seaduses sätestatud nõuetest. Kohtule jääb arusaamatuks, kas enne kohtusse pöördumist on esitatud kaebus kohtutäiturile. Samuti ei ole esitatud kohtule kohtutäituri otsust, mida soovitakse vaidlustada. Maakohus keeldus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9, § 487 lg 3, § 661 lg 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
16. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Avaldaja leiab, et kohus jättis põhjendamatult kaebuse läbi vaatamata. Apellant sai aru, et peab maksma ainult riigilõivu. Koos määruskaebusega esitas avaldaja Narva kohtutäitur Krista Järveti
17. septembri 2018 otsuse täiteasjas nr 167/2014/611, millega kohtutäitur jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti lähtunud avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-st
20. Nimetatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus ei ole viidanud, et avalduselt puuduks allkiri või oleks täitmata muud hagiavalduse vorminõuded. Küll aga tõi maakohus keeldumise põhjustena välja, et avaldaja ei olnud esitanud vaidlustatavat kohtutäituri otsust ega tõendeid TMS § 217 sätestatud korra järgimise kohta. Sellel põhjusel annab avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluse TsMS § 371 lg 1 p 3 (s.o läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus).
21. Määruskaebuse esitaja ei täitnud kohtu
22. oktoobri 2018 käiguta jätmise määruse nõuet esitada kohtule kohtutäituri
23. septembri 2018 otsus, mida avaldaja soovis vaidlustada. Määruskaebuse esitaja selgitas, et sai
24. oktoobri määrusest aru, et tuleb tasuda üksnes riigilõiv. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määrus avalduse käiguta jätmise kohta on ka mõnevõrra eksitav, kuna määruse resolutsioonis kohustati avaldajat tasuma vaid riigilõiv. Vaidlustatava otsuse 2 ja TMS § 217 korra järgimise kohta tõendite esitamata jätmist heitis maakohus avaldajale ette üksnes määruse põhjendavas osas. Ehkki avaldaja ei esitanud maakohtule koos esialgse kaebusega kohtutäituri
25. septembri 2018 otsust, on kaebuses märgitud, et kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles ta ka möödalastud tähtaja ennistamist. Seega tuli maakohtul arvestada, et kohaldamisele võib kuuluda TMS § 217 lg
27. Kohtutäituri
28. septembri 2018 otsus on esitatud koos määruskaebusega. Nimetatud kohtutäituri otsusest nähtub, et tegemist on kohtutäituri otsusega jätta ennistamata kaebetähtaeg avaldajale kuulunud korteriomandi kordusenampakkumise vaidlustamiseks. Võlgnik on vara kordusenampakkumise akti saanud allkirja vastu kätte
29. septembril
30. Kohtutäitur on oma
31. septembri 2018 otsuses selgitanud edasikaebamise korda. TMS § 217 lg 2 sisaldab erikorda täitemenetluse tähtaegade ennistamisel ning kohtutäituri sellekohaste otsuste vaidlustamisel. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kohtutäituri
32. septembri 2018 otsus esitati maakohtule alles koos määruskaebusega, oli maakohtul võimalik määruskaebus rahuldada (TsMS § 663 lg 4), kuna määruskaebusega esitatud tõendist nähtus, et avaldajal ei olnud vaja esitada kaebust esmalt kohtutäiturile. Kuna tegemist oli kaebusega kohtutäituri otsusele, millega kohtutäitur jättis ennistamata kaebuse esitamise tähtaja, siis ei pidanud järgima TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohtueelset menetlust, s.o esitama veel kord kaebuse esmalt kohtutäiturile endale. Kohtutäituri otsusele jätta ennistamata mööda lastud tähtaeg tulebki esitada kaebus otse maakohtule. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti avaldust menetlusse võtmast.
33. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 372 lg-st 5 (mis annab kaebeõiguse üksnes menetlusse võtmisest keeldumise määrusele). Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3