Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-18-514 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-514 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Valentin Veremovskilt menetluskuluna kaitsjatasu 127,20 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 127,20 eurot tuleb Valentin Veremovskil tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700009860 ning selgitus: „Valentin Veremovski, 1-18-514, kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole 2 tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Veremovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-514 tunnistati Valentin Veremovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Valentin Veremovski tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Valentin Veremovskile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja Valentin Veremovskit karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust ehk 210 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning Valentin Veremovskile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Valentin Veremovski kannab nimetatud karistust alates 28.03.

1. Viru Maakohtu 30.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8137 tunnistati Valentin Veremovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, liideti nimetatud vangistus Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistusega (1 aasta ja 3 kuud) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Valentin Veremovskile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks loeti 28.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Eelnevalt on teda karistatud enamjaolt varguste eest, kuid ta on toime pannud ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Käesolev kuritegu on jälle vargus, kuid juurde on lisandunud ka arvutikelmus. Enamjaolt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud sõltuvus mõnuainetest ja materiaalse kasu saamine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Käesoleva vangistuse ajal on isik olnud hõivatud töötamisega majandustööl koristajana ning alates 14.08.2018 töötab ta abitöölisena köögis. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav rahvastikuregistri järgses elukohas xxxx koos ema, venna ja kasuisaga kahetoalises korteris. Isik on sooritanud isikuvastase kuriteo ema vastu, olles alkoholijoobes. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Sealt saabunud kirja kohaselt on isik registreeritud xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda. 3 Täpsema teenusele asumise aja ja koha nad teatavad, kui on teada isiku vabanemise aeg. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta sinna vabaneda, kuna Sillamäel on kõik vanad tuttavad, kellega ta kohtuda ei soovi. Kuna esineb võimalus, et isik ei saa otse xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse vabaneda, vaid peab ootama vaba koha olemasolu, siis teostati kodukülastus aadressil xxxx. Kodukülastusel ilmnes, et korteri omanik on isiku ema I I ning korteris elavad kinnipeetava ema ja vend Viktor Veremovski. Korteris on kõik eluks vajalik olemas. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava ema on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx. Kutsehariduse omandamist on isik kahel korral alustanud, kuid huvi püsis lühiajaliselt. Vanglas on isik õppinud riigikeelt tasemetel A-1 ja A-2 (aastatel 2013/2014). Lisaks läbis isik riigikeele B-1 taseme, lõpetades eksamitulemusega 51% võimalikust punktisummast (
3. aastal). Vabaduses oli isikule määratud töövõimetuspension 70% ulatuses, mida ema kasutas pere ühismajandamises (eluase, toit jne). Eriala ja pikaajalised töökogemused isikul puuduvad. Kinnipeetav vahetas töökohti 2-3 kuu tagant, töökohtadel püsimist mõjutas negatiivselt alkoja narkosõltuvus. Vargused (ka röövimine) olid isiku elatus- ja toimetulekuviisideks. Vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht puudub, kuna ta soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetava ema I I ei tööta, kuid on valmis võimaldama pojale enda juures elamise ja söögi. Vabanemisel on isikul võimalus taotleda uuesti töövõimetuspensioni. K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 1838,90 euro ulatuses. Vanglas toetab isikut materiaalselt vanaema. Kinnipeetava päritolu perekonda kuuluvad ema, kasuisa, vend ja vanaema. Pereliikmete omavahelised suhted on head. Isiku sõnul kodus alkoholi tarvitamise käigus konfliktide tekkimisel kasutati füüsilist vägivalda, kuid üldist läbisaamist see ei mõjutanud. Kinnipeetava ema on pikaaegne töötu, kasuisa autoõnnetuse järgselt invaliid, mistõttu pere majanduslik olukord on keeruline. Vanaema on nõus isikut vabanemisjärgselt nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Suure osa kinnipeetava varasematest tuttavatest moodustasid narkomaanid, kellega suhtlemist on ta üritanud edutult vältida, mistõttu on otsustanud vabanemise korral vahetada elukohta. Sõnades ei poolda isik riskivat/hoolimatut elustiili ja on arvamusel, et ei ole mõjutatav, samas toimepandud väär- ja kuriteod viitavad vastupidisele. Kinnipeetav alustas alkoholi kuritarvitamist varakult. Viimasel aastal enne vangistust tarvitas iga päev alkoholi, kuna püüdis loobuda narkootikumide tarvitamisest. Jõi ükskõik mida, on joonud paaril korral ka odekolonni. Enamus viimase perioodi kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Isik on kahel korral ennast kodeerinud, kuid suutis kaine püsida vaid kuu aega. Eelmise vangistuse ajal on isik läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kanepit proovis isik esmakordselt 11-aastaselt, 18aastaselt tarvitas juba igapäevaselt heroiini ja amfetamiini. Väidetavalt igapäevasel narkootikumide tarvitamise perioodil oli tema põhitegevuseks raha hankimine ebaseadusliku tegevusega. Viimasel aastal püüdis võõrutada ennast narkootikumidest ja kuritarvitas igapäevaselt alkoholi. Samas alkoholi puudumisel süstis amfetamiini. Tunnistab vägivaldset käitumist joobeseisundites. Saab aru, et narkootikumide tarvitamine on probleemiks, näeb tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega, soovib terveneda. Eelmise vangistuse ajal on paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus (amfetamiinist). Põeb kroonilisi haigusi. Käitumist on mõjutanud suutmatus kontrollida oma emotsioone, konfliktsituatsioonis on esinenud enesevalitsuse kaotamist. Isik on keskendunud lühiajalistele ja kiiretele lahendustele (narkootikumide tarvitamine, elatumine kuritegevusest). Tuleviku eesmärkideks nimetab eelkõige rehabilitatsiooni läbimist ja järgnevalt tööle asumist ning seadusekuuleka elu alustamist ilma narkootikumideta. Soovib vahetada elukohta ja asuda elama teise linna. Kriminaalse subkultuuriga ennast ei seosta, kahetseb toimepandud kuritegusid. Kuritegelikku käitumist on 4 tugevalt mõjutanud uimastisõltuvus, mis omakorda on kujundanud isiku väärtushinnanguid, arusaamu. Varasemalt on isikut neljal korral allutatud käitumiskontrollile ja kahel korral on ta rikkunud katseaja nõudeid. Sõnades väljendab isik soovi muutuda ning saab aru temaga töötavate ametnike kasulikust rollist, on koostöövalmis. Varasemalt on edutult teinud samme muutuste suunas, jätkanud kuritegude toimepanemist, seades esiplaanile enda vajadused ja heaolu. Teadvustab kuritegeliku käitumisega seotud riske ja saab aru, et riskide maandamiseks vajab kõrvalist abi, on valmis muutuste tegemiseks. Kinnipeetava puhul seisneb oht füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises ja teiste isikute vara omastamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on joobeseisundis (alko, narko), konfliktsituatsioonis või majandusliku kasu saamise eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Valentin Veremovski vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.06.2019 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Valentin Veremovskile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,7 sätestatud kohustused. Valentin Veremovski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vastab tõele, et vahepealsel ajal on talle tehtud uus kohtuotsus, täpsemalt 30.10.
4. Ta on avaldanud soovi elukohta muuta. Ta ei taha ravile minna xxxx, kuna seal on palju tuttavaid, kellega ta ei soovi kohtuda. Eelmise vangistuse ajal paiknes ta sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, kuid seal pole piisavalt pädevad psühholoogid, on vaid teooria. Nüüd ta soovib xxxx ravile minna. Ta on olnud ka varem ühe kuu rehabilitatsioonikeskuses, kuid lahkus sealt. Praegu on ta 9 kuud kaine olnud ja soovib jätkata ravi. Kui kohus ta vabastab, siis on ta nõus, et talle pannakse lisakohustus, mida iseloomustuses pole märgitud, alluda sõltuvusravile. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Valentin Veremovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Valentin Veremovski ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk tõi kohtuistungil välja, et kinnipeetav on end väga hästi üleval pidanud, tal puuduvad karistused, ta on läbinud erinevad programmid, on töötanud. Kuid samas on tema suurimaks probleemiks sõltuvus narkootikumidest ja alkoholist. Kinnipeetav ise tunnistab seda probleemi ja saab aru, et oma elu muutmiseks on vaja sellest sõltuvusest vabaneda. Paremini aitab tal sõltuvusest vabaneda see, kui ta läheb rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Ta on olnud 9 kuud vangistuses, esmasest narkosõltuvusest lahti saanud. See võimaldab tal edukalt rehabilitatsioonikeskuses läbida ettenähtud ravi. Kinnipeetav on nõus kõikide käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega. On alust arvata, et narkosõltuvusest vabanemisel tema kuritegelik käitumine lõpeb. Kaitsja oli seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vabanemine oleks kinnipeetavale stiimuliks, seetõttu palus kaitsja Valentin Veremovski enne tähtaega vabastada ja määrata talle kohutuseks vangla iseloomustuses toodud kohustused ja lisaks kohustus alluda sõltuvusravile. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, 5 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valentin Veremovski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 9 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Peamiselt on kinnipeetavat karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas ka röövimise eest, lisaks on teda karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on olnud hõivatud töötamisega majandustööl koristajana ning alates 14.08.2018 töötab ta abitöölisena köögis. Vabanemisel soovib kinnipeetav minna xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on ka järjekorras, kuid koha saamine selgub alles siis, kui on teada isiku vangistusest vabanemise kindel aeg. Alternatiivselt on kinnipeetaval võimalus elama asuda ema korterisse xxxx, kus ta elas ka enne vangistust, kuid kinnipeetav on avaldanud, et ta soovib vahetada elukohta, kuna ei taha kohtuda endiste tuttavatega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal vabanemisel materiaalselt toime tulla. Samuti puuduvad tal eriala ja töökogemused, mis võivad olla takistuseks töökoha leidmisel. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension, mida tal on vabanemisel võimalik uuesti taotleda. Kinnipeetav vahetas enne vangistust sõltuvusainete tarvitamise tõttu pidevalt töökohti. Isikul on tasumata nõudeid üle 1800 euro, mis võivad tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutada. Suurema osa kinnipeetava tuttavatest on narkomaanid, kellega suhtlemist ta enda sõnul soovib edaspidi vältida, mistõttu soovib ta ka rehabilitatsioonile asuda Viljandisse, et olla endistest tuttavatest kaugemal. Enda sõnul kinnipeetav teiste poolt mõjutatav ei ole, kuid grupis toimepandud kuriteod viitavad vastupidisele. Enamus kuritegusid on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles, mil on vallandunud ka vägivaldne käitumine. Kinnipeetav on end varem kahel korral kodeerinud alkoholi vastu, kuid suutnud ilma alkoholi tarvitamata olla vaid kuu aega, seega ei ole kinnipeetaval varem õnnestunud alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse amfetamiinist. Iseloomustuse kohaselt püüdis kinnipeetav end narkootikumide tarvitamisest võõrutada, asendades narkootikumid alkoholiga, kuid kui alkoholi parasjagu ei olnud, siis tarvitas ta ikkagi narkootikume (amfetamiini). Seega on kinnipeetav varem ühe sõltuvusaine asendanud teisega, mis kokkuvõttes ei ole andnud tulemust hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Enda sõnul saab kinnipeetav aru sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevatest probleemidest ja soovib edaspidi hoiduda nende tarvitamisest. Samas ei saa arvestamata jätta, et varasemalt sõltuvusainete tarvitamisest hoidumine ebaõnnestus. Kohtu hinnangul esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, ei saa kohtu hinnangul üksnes selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. Kinnipeetav on varem kahel korral kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud sellega 6 kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Valentin Veremovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 127,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 127,20 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik