lg 2 järgi; 4) pidi kohus lisaks isiku paigutamisele kinnisesse asutusse põhimõtteliselt otsustama ka seal tahtevastaselt kohaldatava ravi üle. Määruse resolutsioonis ei ole märgitud, milliseid ravimeid võib puudutatud isikule manustada.
Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse pikendamata. Ringkonnakohus jätab muutmata Tartu Maakohtu
Esialgse õiguskaitse pikendamine on erandlik vahend olukordadeks, kus kuni neljapäevase tähtaja jooksul ei ole jõutud põhimenetluse toimingud teha. Seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Kui on juba ette näha, et isikut peab kinni hoidma rohkem kui neli päeva, tuleb selleks õigustatud isikul esitada koos esialgse õiguskaitse avaldusega kohe ka põhiavaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks või siis esitada see pärast esialgse õiguskaitse avalduse esitamist (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.3). Esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal ajal esitatud andmete põhjal.
lg 5 mõtteks on, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada (vt ka RKTKm 3-2-1-137-16, p 18). Maakohus pikendas esialgset õiguskaitset juba selle määramisest järgmisel päeval. Esialgse õiguskaitse pikendamine saab kõne alla tulla siis, kui esitatud on ka põhimenetluse avaldus ja seda ei ole võimalik nelja päeva jooksul lõpuni menetleda. Võttes arvesse eeltoodut, tuleb esialgse õiguskaitse pikendamise määrus tühistada. See tähendab, et puudutatud isik viibis kinnises asutuses alates esialgse õiguskaitse pikendamisest õigusvastaselt. Kuna täitmata on esialgse õiguskaitse pikendamise menetluslikud eeldused, ei pööra ringkonnakohus tähelepanu määruskaebuse väidetele puudutatud isiku sundravi vajaduse puudumise kohta esialgse õiguskaitse pikendamisel. 9. Kuna põhimenetlust ei taotletud ja läbi ei viidud, on sooritamata mitmed puudutatud isiku õigusi kaitsvad toimingud. Muu hulgas peab kohus põhimenetluse käigus kuulama ära lisaks puudutatud isikule ka valla- või linnavalitsuse jt isikud, sh tema abikaasa ja temaga koos elavad pereliikmed (
See võimaldab teha isiku põhiõiguse ulatuslikult riivava otsuse kaalutletult 3 ja võimalikult suure hulga info põhjal. Lisaks rohkemate isikute ärakuulamisele tuleb põhimenetluse raames teha isikule ka ekspertiis (
Ringkonnakohus selgitab, et põhimenetlus ei ole mõeldud ainult isiku pikaajaliseks ravile paigutamiseks ja esialgse õiguskaitse eraldi põhimenetlusest rakendamist ei saa põhjendada lühiajalise ravivajadusega. 10. Õige on määruskaebuses väidetu, et puudutatud isikule ei olnud veel esialgse õiguskaitse pikendamise ajaks esindajat määratud ja seda tulnuks teha. Kuigi esialgse õiguskaitse määramisel kuni neljaks päevaks võib jätta esindaja määramata, ei ole see lubatav esialgse õiguskaitse pikendamisel (
Kohtute infosüsteemis (KIS) oleva esindaja määramise digiallkirjastamise konteinerist nähtub, et esindaja määramine allkirjastati
lg 1 p 2 järgi märgib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses mh kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjelduse. See tähendab, et kohtulahendist peab minimaalselt nähtuma, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, samuti see, kas lisaks paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravi liiki ja ulatust ei pea kohus määrama kindlaks detailselt, kuid vähemasti peab isikule endale olema lahendist arusaadav, kas talle võib ja millisel viisil selle järgi tahtevastaselt ravimeid manustada. Avalduses kohaldada tahtevastast ravi tuleb märkida võimalikult täpselt, kas ja millist ravi isik eelduslikult vajab ning millist toimet soovitav ravi isikule eelduslikult avaldab. Kui isikule on juba ravimeid manustatud, tuleb need ja nende toime avalduses samuti välja tuua (vt ka RKTKm 3-2-1-155-13, p 55). Ringkonnakohus leiab, et maakohus täitis need nõuded. Maakohtu
13.
lg 1 järgi kannab isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. 14. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat A. Aasmaa taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud kuulub RÕS § 22 lg 7 osalisele rahuldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on ülepaisutatud määruskaebuse koostamise ajakulu. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ajakulu 2 tundi, kuna määruskaebuse esitaja viitab määruskaebuses maakohtu määruse puudustele, mis on esinenud mitmete hiljutiste maakohtu määruste puhul, kus on v. adv A. Aasmaa esindajaks olnud. Seetõttu ei kulu vandeadvokaadil eelduslikult oma seisukohtade kujundamisele nii palju aega, kui seda esmakordselt tehes. Muus osas on riigi õigusabi tasu ja kulud põhjendatud. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulu 259 eurot, millele lisandub käibemaks 51,80 eurot (20% 259). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulud 310 eurot ja 80 senti (259+51,80). /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.