1-11-13095/176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13095 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus Andrei Karanetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Karanets (ik 38611126015) ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Nikolai Kõiv vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt Andrei Karanetsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).
6. Jätta taotlus esimese ja teise astme kohtutes kantud menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata.
7. Mõista Andrei Karanetsilt riigituludesse välja menetluskulu 180 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
8. Andrei Karanetsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andrei Karanets, 1-11-13095 menetluskulud“.
10. Andrei Karanetsil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2012 otsusega tunnistati A. Karanets süüdi KarS § 114 p 5 ning § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Karanetsile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Süüdimõistetu karistusaeg algas 28.04.2011 ja lõpeb 28.04.
13. Tartu Vangla esitas 23.10.2018 Tartu Maakohtule materjalid A. Karanetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
14. Tartu Maakohtu 22.11.2018 määrusega jäeti A. Karanets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused A. Karanetsi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamiseks, kuid täitmata on sisulised eeldused.
15. Maakohus peab positiivseks, et A. Karanetsil on vabanemise korral olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, ta on omandanud karistuse kandmise ajal põhi – ja keskhariduse ning keevitaja algõppe, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, töötanud kinnipidamiskohas majandustöödel ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
16. Samas pidas maakohus A. Karanetsi puhul negatiivseks, et ta on toime pannud mõrva röövi või omakasu eesmärgil, mis näitab, et isik on majandusliku kasu eesmärgil valmis kasutama vägivalda. A. Karanetsil puudub vabanemise korral kindel töökoht, mis võib mõjutada negatiivselt tema majanduslikku toimetulekut. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ka A. Karanetsi isikule ja tema varasemale elukäigule – isikul ei ole küll sõltuvust, kuid on esinenud alkoholi liigtarbimist, mille tulemusena on A. Karanets toime pannud väär – ja kuritegusid. Ka käesoleva karistuse aluseks olev tegu on toime pandud alkoholijoobes. Seega näitab A. Karanetsi varasem elukäik, et ta muutub alkoholitarvitanuna impulsiivseks ja agressiivseks. Samuti on Tartu Vangla hinnanud süüdimõistetu kõrgohtlikuks.
17. Seega kaaluvad A. Karanetsi iseloomustavad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üle positiivsed. Maakohtu hinnangul ei ole A. Karanetsi puhul veel karistuse eesmärgid täidetud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, ei vastaks süüdimõistetu isikule ning toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele. Kokkuvõtvalt ei vasta käesolevaks hetkeks ärakantud karistus toime pandud kuriteo raskusele ja ei ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Määruskaebused
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Karanetsi kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Karanetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Samuti taotleb ta esimese ja teise astme kohtutes kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohad järgmised.
19. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et A. Karanets on kinnipidamiskohas läbinud kõik võimalikud programmid, mis on suunatud analoogsete kuritegude ärahoidmisele – sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Jõud muutuda“, „Agressiivsuse asendamise treening“ 2 ning läbi on viidud ka vestlused seoses sotsiaalprogrammides omandatuga. Tagasiside programmi läbiviijate poolt A. Karanetsi suhtes oli positiivne.
20. Samuti on A. Karanets pöördunud ristiusku, mis välistab igasuguste kuritegude toimepanemise.
21. Ühtlasi leiab kaitsja, et maakohus on vääralt hinnanud A. Karanetsi negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Tartu Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Karanets õigeks süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi, s.o tapmises piinaval või julmal viisil. Seega on maakohus jaganud ebaõigesti vangla seisukohta, et A. Karanets võib vabanemise korral toime panna mõrva piinaval või julmal viisil seoses omakasu saamisega. Ka ei ole asjas ühtegi tõendit, et A. Karanets oleks vangistuse kandmise ajal muutunud vägivaldseks või julmaks, millest saaks omakorda järeldada, et ta võib vabanemise korral panna toime mõrva piinaval või julmal viisil.
22. Samuti ei ole õige nõuda isikult, kes on vangistuses viibinud 7,5 aastat, vabaduses kindla töökoha olemasolu. A. Karanets on pöördunud Töötukassa poole, et leida endale vabanemise korral sobiv töökoht. Seega on isik juba enne vangistusest vabanemist asunud endale töökohta otsima. Samuti on A. Karanetsil keevitaja kutse ning kuna Ida-Virumaal vajatakse keevitajaid, ei ole A. Karanetsil ka vabaduses ilmselt raskusi uue töökoha leidmisega. Samuti on A. Karanetsil vabanemise korral olemas lähedaste materiaalne ja moraalne toetus ning kindel elukoht.
23. Maakohus leidis, et alkoholi liigtarvitamine on A. Karanetsi puhul uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Samas on maakohus jätnud analüüsimata, kas juba läbitud sotsiaalprogrammid on aidanud kaasa alkoholi liigtarvitamise vähendamisele või ei ole need andnud soovitud tulemust. Samuti ei ole Tartu Vangla leidnud, et A. Karanetsil oleks alkoholisõltuvus, ka A. Karanetsil endal puudub vajadus alkoholi järele. Seega ei saa öelda, et vabanemise korral võib A. Karanetsil alkoholisõltuvus tekkida.
24. Samuti on jätnud maakohus välja toomata, missugused täiendavad abinõud võimaldaksid mõrvas süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seadus on näinud ette võimaluse vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ka raske kuriteo toime pannud süüdimõistetud. Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei tohiks ületähtsustada süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal. Antud juhul on maakohus ebaõigesti lähtunud toime pandud kuriteo raskusest, jättes seejuures tähelepanuta A. Karanetsi ennetähtaegset vabanemist õigustavad asjaolud ja tema käitumise karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 16, 20 ja 21).
25. Määruskaebuse esitajale jääb selgusetuks, mida peab A. Karanets veel edaspidi täiendavalt tegema, et tal oleks võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui võtta aluseks maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb eelkõige hinnata toime pandud kuriteo raskust, pööramata seejuures tähelepanu seaduses ettenähtud ennetähtaegse vabastamise tingimustele, puudub A. Karanetsil igasugune võimalus tulevikus ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Eeltoodu ei ole aga kooskõlas KarS § 76 lg-s 2 toodu ja kõrgema astme kohtu praktikaga.
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Karanets, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Koos määruskaebusega edastab A. Karanets ringkonnakohtule dokumendid pealkirjadega „nõusolek“ ja „garantiikiri“, mis on koostatud tema lähedaste poolt ja mida kohtutoimikus ei ole, kuna vangla neid kohtule koos iseloomustusega ei edastanud.
27. Maakohus on jätnud tähelepanuta mitmed A. Karanetsi positiivselt iseloomustavad asjaolud. A. Karanets tegi enne vangistust sporti ja osales võistlustel ning ka vangistuses olles tegeleb spordiga (jooga ja mediteerimine); vabaduses oli aastatel 2004-2009 erinevatel ametitel tööga hõivatud; oli enne vangistust 80 % ulatuses töövõimetu, kuid on suutnud enda tervise 3 kinnipidamiskohas korda saada; vabaduses läbitud keevitaja erialale on lisaks läbinud ka tööturvalisuse koolituse; vabaduses alustas juhilubade omandamist B ja C1 kategoorias, kuid toodu jäi tervislikel põhjustel pooleli; sooritas vangistuses ilma ettevalmistuseta eesti keele eksamid tasemetel B2 ja C1; A. Karanetsil on vabanemisfondis 1700 eurot ning isik on tasunud võlgnevusi summas 7556,05 eurot, samuti kavatseb vabanemise korral jätkas võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel; vabanemise korral on võimalik Töötukassa andmetel A. Karanetsil tööle asuda, kuna tema erialale on Kohtla-Järvel vabu töökohti palju; A. Karanets sai aru toime pandud kuriteo raskusest ja soovis läbi vangla kiriku ühendust võtta kannatanu perega, et neilt andestust paluda; A. Karanets on katkestanud suhted oma endise tutvusringkonnaga; A. Karanets on vangistuses olles hakanud hindama peresuhteid; isik suhtleb kaasvangidega minimaalselt ja ei ole omaks võtnud vangla subkultuuri. Samuti kinnitavad A. Karanetsi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ka teised, kohtule esitatud kirjalikud dokumendid, mida A. Karanets kinnitas ka suuliselt toimunud istungil.
28. Samuti viitab A. Karanets kaebuses sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja erinevate inspektorkontaktisikute seisukohtadele, kes on andnud A. Karanetsi kohta positiivseid hinnanguid (vt määruskaebuse lk-d 5-6).
29. A. Karanets leiab, et asjakohatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt jäävad kõik A. Karanetsi positiivselt iseloomustavad asjaolud selle varju, et ta on toime pannud kuriteo. Karistusseadustik ei sea ennetähtaegsele vabastamisele piiranguid tulenevalt kuriteo raskusest. Seega ei saa viide kuriteo raskusele olla põhjuseks, miks isik jäetakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samuti on maakohus jätnud põhjendamata, mil viisil on toime pandud kuriteo asjaolud nii rasked, et varjutavad kõik A. Karanetsi iseloomustavad positiivsed asjaolud.
30. Lisaks kordab A. Karanets ka kaitsja poolt toodut, et kohus mõistis tegelikkuses A. Karanetsi mõrvas piinaval ja julmal viisil õigeks, kuid hoolimata sellest kasutas maakohus antud formuleeringut nii asjaolude kirjeldamisel kui ka põhjendustes. Kuna kohtusse edastatud iseloomustuses on taoline sõnastus, s.o „julmal ja piinaval viisil“ kirjas, on A. Karanets seisukohal, et tegemist on vangla pahatahtliku tegevusega, milles võivad olla koguni KarS § 299 tunnused.
31. Ühtlasi leiab A. Karanets, et maakohtu määrusest tuleb välja jätta maakohtu viide vangla poolt koostatud kinnipeetava riskihinnangule, kuna see on ebausaldusväärne. Samuti oli maakohtu poolt lubamatu viidata A. Karanetsile kui korduvalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud isikule.
32. Enne käesolevat vangistust mõisteti A. Karanets kõigil kordadel süüdi kokkuleppemenetluses ja teda karistati tingimisi vangistusega. Ta tegi koostööd võimuorganitega ja kandis mõistetud tingimisi karistused korrektselt, mis tähendab, et mõistetud tingimisi vangistused distsiplineerisid teda ja ta ei pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Ka praeguses asjas tegi A. Karanets koostööd võimuorganitega, mistõttu kuritegu avastati ja lahendati just nimelt tänu temale. A. Karanets on muutunud, kahetseb toime pandut ja tema iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset.
33. Kokkuvõtvalt leiab A. Karanets, et maakohus on asjaolusid vääralt hinnanud ja andnud liigse kaalu isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele olukorras, kus tegelikult kaaluvad isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle negatiivse. Samuti on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, justkui oleks ennetähtaegse vabastamise menetluses võimalik isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna eraldi arvestada tema poolt kuriteo toimepanemise fakti. 4 Ringkonnakohtu seisukoht
34. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellist kaalutlusviga teinud ja on üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks tuleb A. Karanets ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Samas peab kriminaalkolleegium KrMS § 390 lg 1 ja § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks lisada omapoolseid põhjendusi.
35. Kriminaalkolleegium nõustub, et A. Karanetsi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – süüdimõistetu on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud kinnipidamiskohas majandustöödel, omandanud keskhariduse, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, omab vabanemise korral kindlat elukohta ja lähedaste toetust (vt ka käesoleva määruse p 16).
36. Samas on Riigikohus leidnud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-112-17, p 21). Seega, vastupidiselt määruskaebustes toodule, ei ole välistatud isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmine süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo raskuse ja olemuse tõttu, kuna toodu põhjal on võimalik hinnata uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
37. Küll aga nõustub ringkonnakohus nii A. Karanetsi kui ka tema kaitsjaga, et kuna A. Karanets mõisteti KarS § 114 p 1 järgi õigeks, ei tohi A. Karanetsi iseloomustavate asjaolude kirjelduses toodud formuleeringut, s.o et ta on toime pannud mõrva piinaval ja julmal viisil, kasutada. Samuti ei saa ka A. Karanetsile kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule viidata, kuna isik omab ühte kehtivat karistust. Ühtlasi, mis puudutab vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskihinnangut, siis nõustub ringkonnakohus samuti määruskaebustega, et kõnealust riskihinnangut ei saa A. Karanetsi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
38. Mis puudutab aga A. Karanetsi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist, siis väärib märkimist, et isik mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2012 otsusega süüdi KarS § 114 p 5 järgi. Nimelt leidis kohtus tõendamist, et A. Karanets tungis koos kaassüüdimõistetuga tapmise ja röövimise eesmärgil kallale taksojuhile selliselt, et A. Karanets sidus nööri taksojuhi kaela ümber ja kägistas teda, samal ajal kui A. Karanetsi kaassüüdimõistetu peksis kannatanut pähe. Seejärel tõmmati kannatanu autost välja ja A. Karanets peksis koos kaassüüdimõistetuga kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda. Pärast seda tõsteti kannatanu auto pagasiruumi ja sõidutati tiigini, kus seoti uputamise eesmärgil kannatanu riiete külge raskus ning lükati kannatanu tiiki (kannatanu surma põhjuseks oli uppumine). Seejärel rööviti kannatanu auto väärtusega 6000 eurot ja põgeneti Saksamaale. 5
39. Jättes kõrvale A. Karanetsi positiivselt iseloomustavad asjaolud on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuva kõrge retsidiivsusohu tõttu. A. Karanets pani toime mõrva auto pärast, mille väärtus oli 6000 eurot. Toodud teoga näitas A. Karanets äärmist hoolimatust inimelu vastu, kuna oli valmis sooritama mõrva, et saada vara. Seega A. Karanetsi puhul on olemas ka varavastaste kuritegude toimepanemise oht, kuna mõrv pandi toime omakasu motiivil. Ühtlasi, kuna A. Karanetsil on tasumata nõudeid summas 4952,63 eurot, siis ei ole välistatud, et uute majanduslike raskuste ilmnemisel valib A. Karanets taas n.ö „lihtsama vastupanu tee“ ja asub toime panema uusi kuritegusid. Lisaks ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et A. Karanets suudaks vabaduses ka alkoholitarvitamisest hoiduda, mis on tema puhul samuti uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. A. Karanets on küll läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme, kuid samas ei ole teada, kas ja mil määral oleks süüdimõistetu vabaduses suuteline alkoholist hoiduma. Samas võib A. Karanets aga alkoholi liigtarvitanuna käituda äärmiselt impulsiivselt ja agressiivselt, mis võib aga omakorda päädida raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisega.
40. Kokkuvõttes on kriminaalkolleegium seisukohal, et A. Karanetsi puhul ei ole uute kuritegude, eelkõige vara – ja isikuvastaste süütegude, toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Karanetsile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada A. Karanetsi õiguskuulekust. Seetõttu ei ole A. Karanetsi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud ja seda ka mitte elektroonilise valve alla.
41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
42. Kaitsja on taotlenud esimese ja teise astme kohtutes kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. Mingeid sellekohaseid põhjendusi aga esitatud ei ole. Ringkonnakohus asja materjalidest tulenevalt ei näe KrMS § 180 lg-s 3 toodud aluseid, et osa menetluskulusid tuleks riigi kanda jätta. Selleks ei anna alust asjaolu, et A. Karanets kannab vangistust.
43. A. Karanetsi kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 180 eurot (sealhulgas käibemaks 30 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 180 eurot A. Karanetsi kanda. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 6