RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-1652 25. jaanuar 2019 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Henn Jõ

).

eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Ka selle seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise normistik. Kaebajal oli võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalasja nr 1-18-5760 menetluses. Halduskohtu pädevuses pole hinnata, kas kaebaja õigusi on kriminaalmenetluses rikutud. ERIKOGU SEISUKOHT

1. Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsuse resolutsiooni kohaselt mõisteti kaebajale liitkaristuseks üks aasta vangistust ja määrati karistuse kandmise algusajaks
4. august
5. Kaebaja hinnangul viibis ta vanglas liiga kaua, kuna Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsuse järgi pidi ta vabanema
8. augustil
9. Sisuliselt leiab kaebaja, et Harju Maakohus moodustas
10. augusti
11. a otsuses liitkaristuse valesti, jättes arvestamata, et
12. mai
13. a otsusega arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kaebaja väitel pidi ta seetõttu viibima vanglas üheksa päeva kauem, mille eest nõuab ta hüvitist. Erikogu nõustub halduskohtuga, et kirjeldatud asjaoludel esitatud kahju hüvitamise nõue on käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. 7.

§ 7

lõikes 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et kui lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Riigivastutuse seaduses (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud materiaalõiguslikud alused õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks on RVastS § 17 lõike 2 teises lauses kehtestatud õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks eraldi menetluskord, mille järgi peab kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse esitama Justiitsministeeriumile ning RVastS § 18 lõike 2 kohaselt saab sellise taotluse rahuldamata jätmisel pöörduda kaebusega halduskohtusse. 8. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses on käsitletud

1. peatüki
2. jaos (§-d 18–21).

§ 18

lõike 1 esimese lause kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule ja sama lõike teise lause järgi esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Praegusel juhul oli kahju hüvitamise taotluse esitamine maakohtule välistatud, sest enne kohtuliku uurimise lõpetamist polnud väidetav kahju veel tekkinud, vaid selle tekitas kaebaja hinnangul Harju Maakohus 7. augusti 2018. a otsusega. Samas ei esitanud kaebaja maakohtu otsuse peale apellatsiooni.

§ 21

lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku

1. või
2. peatüki kohaselt ringkonnakohtule (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a määrus nr 3-1-1-100-16, p 8 ja
5. jaanuari
6. a määrus nr 3-1-1-107-16, p 13).
7. Seega on asjas keskse tähtsusega küsimus, kas

§ 7

lõike 3 viide riigivastutuse seadusele hõlmab üksnes materiaalõiguslikku alust kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks või laieneb see ka menetluskorrale.

§ 4

järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 1

lõike 3 kohaselt võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldada riigivastutuse seadust üksnes

-s sätestatud juhul.

§ 7lõikes 3 pole menetluskorraga seonduvat täpsustatud.

Erikogu hinnangul viitab

§-s 4 sätestatu, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohtu halduskolleegium

1. oktoobri
2. a otsuses nr 3-18-400/
3. Otsuse punktis 10 märkis kolleegium järgmist: „Seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud 2

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).“ Kolleegium järeldas, et materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (otsuse p 13). Erikogu hinnangul kehtib viimati märgitud seisukoht menetluskorra kohta ka praeguses asjas. 10.

§ 21

lõike 1 alusel on kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamine ringkonnakohtu pädevuses (vt käesoleva määruse p 8). Sellises olukorras ei alustata ringkonnakohtus uut kohtumenetlust, vaid sisuliselt jätkub maakohtus alanud kohtumenetlus, milles on erinevalt apellatsioonimenetlusest lahendatavate küsimuste ring piiratud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega. Kui taotlus on nõuetekohane ja ringkonnakohus vaatab selle sisuliselt läbi, tuleb

§ 9lõike 1 järgi arvestada ka RVast

S § 13 lõikes 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel tuleb seega mh hinnata, kas kohtuotsuse edasi kaebamine oleks võimaldanud kahju tekkimist vältida või seda kõrvaldada. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 lõikes 3 on sätestatud, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Praegusel juhul pole asja lahendamine ei Harju Maakohtu ega Tallinna Halduskohtu pädevuses. Seetõttu ei tühista erikogu kumbagi neist kohtumäärustest, vaid saadab asja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3