KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3739 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk V

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 10 kuu 15 päeva vangistust võrra. T. Laasmele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaeg algas 09.11.2012 ja lõpeb 24.09.

2. Tartu Vangla esitas 11.10.2018 Tartu Maakohtule materjalid T. Laasme vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 13.11.2018 määrusega jäeti T. Laasme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused T. Laasme ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamiseks, kuid tema vabastamine ei ole õigustatud järgmistel põhjustel.
4. T. Laasmet on korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. T. Laasme kannab käesoleval ajal karistust korduva narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Maakohtu hinnangul on T. Laasme poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. Siinkohal arvestab maakohus T. Laasme poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kokaiini koguseid, aga ka asjaolu, et T. Laasme pani kuriteod toime majanduslikel eesmärkidel. Narkootilisi aineid T. Laasme ise ei tarvita.
5. Lisaks peab maakohus oluliseks, et T. Laasme on Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega mõistetud süüdi samuti narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises. T. Laasmele mõisteti karistuseks vangistus, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 17.01.2011 määrusega katseajaga kuni 13.12.
6. Vaatamata sellele, et T. Laasmele anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu määratud kohustusi, kuritarvitas T. Laasme talle antud usaldust ja jätkas vähem kui kaks aastat pärast vabanemist uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei ole varasemad karistused ilmselgelt avaldanud T. Laasmele piisavat mõju. Seega ei ole alust olla veendunud, et senini ärakantud karistus on T. Laasmele avaldanud piisavat mõju ning T. Laasme tõepoolest ei pane enam vabaduses toime uusi kuritegusid. Seda vaatamata sellele, et T. Laasme on avaldanud kahetsust toimepandu suhtes ja on sõnaliselt kinnitanud soovi oma senist kuritegelikku käitumist muuta.
7. Maakohus peab positiivseks T. Laasme käitumist karistuse kandmise ajal. T. Laasme on osalenud ja osaleb majandusabitöödel. T. Laasme on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ning elupäästmise koolituse. Lisaks on T. Laasme vangistuses tegelenud spordiga ja osalenud aktiivselt vanglaelus (tegev muusika valdkonnas, aitab kontserte vanglas korraldada). Samuti on T. Laasmel vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning lähedaste toetus. Maakohus peab kuriteoriskide maandamise eesmärgil oluliseks, et vabanemise korral oleks T. Laasmel kindel töökoht. T. Laasmel on hulgaliselt rahalisi nõudeid, umbes 52 000 eurot. Vabanemisfondi on kogunenud 1500 eurot.
8. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et T. Laasme puhul esineb arvukalt positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud). Maakohus peab positiivseks, et T. Laasme on väljendanud tahet muuta oma senist käitumist ja eluviisi. Sellele vaatamata ei pea maakohus nimetatud asjaolu käesoleval ajal piisavaks, et T. Laasmet tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et T. Laasmel tuleb jätkata karistuse kandmist. 2 Määruskaebused
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Laasme kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T. Laasme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohad järgmised.
10. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Nimelt puudub vaidlustatavas kohtumääruses igasugune kohtupoolne analüüs selle kohta, milliseks on maakohus hinnanud T. Laasmest tuleneva ohuprognoosi, mis õigustaks isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist (vt RKKKm 3-1-1-12-17). Määrusest ei nähtu, kas ja mil määral on maakohus lugenud tõenäoliseks, et T. Laasme jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Määruses on üksnes refereeritud T. Laasme suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ning selles kajastatud süüdistuse andmeid. Eeltoodust nähtub üheselt, et maakohus on jätnud T. Laasme ennetähtaegselt vabastamata üksnes põhjusel, et tegemist oli raske kuriteoga. Maakohus on justkui arvamusel, et isiku ennetähtaegne vabastamine näitaks toimepandud kuriteo tolereerimist kohtu poolt, milline seisukoht on täiesti ebaõige, kuivõrd sellisel juhul ei saakski ennetähtaegse vabastamise instituuti praktikas kasutada, kuivõrd eelduslikult ei ole ühegi kuriteo toimepanemine tolereeritav (vt määruskaebuse p-d 6-13).
11. Samuti leiab kaitsja, et T. Laasme ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja otstarbekas, kuivõrd antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on T. Laasme puhul väike. Käitumiskontrollile allutamine maandab piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski (vt määruskaebuse p-d 14-16).
12. T. Laasme puhul on täidetud kõik KarS § 76 lg-s 3 sätestatud eeltingimused karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks – distsiplinaarkaristused puuduvad, vanglas on ta pidevalt töötanud, ta soovib elada seaduskuulekalt, tal on olemas kindel elu- ja töökoht, kus töötades oleks tal võimalik täita ka seni täitmata rahalised nõuded, lähedaste toetus, kes oleks abiks tema taasintegreerumisel ühiskonda, tema hoolt ja tuge vajaksid vabaduses nii tema alaealine laps kui ka raskelt haige ema, kelle juures laps praegu elab. Lisaks rõhutab kaitsja veelkordselt, et T. Laasme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist toetavad nii prokuratuur kui ka Tartu Vangla ning maakohtu määrusest ei tulene, millised on need tõendid, millistele tuginedes on maakohus asunud teistsugusele arvamusele, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada (vt määruskaebuse p-d 17-22).
13. Määruskaebuse esitas ka süüdimõistetu T. Laasme, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. T. Laasme määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
14. Ekslik on maakohtu määruses toodu nagu oleks T. Laasme temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuna tegelikkuses on T. Laasme temale mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui pool.
15. Ekslik on ka maakohtu poolt toodu nagu oleks T. Laasmet korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuna T. Laasme omab vaid ühte kehtivat kriminaalkaristust.
16. Samuti on kaebuse esitaja hinnangul alusetu maakohtu seisukoht nagu ta oleks narkootilist ainet käidelnud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Esiteks ei leidnud see tuvastamist kohtuotsuses, millega ta süüdi mõisteti ning teiseks ei eelda KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 koosseis majandusliku kasu saamist (vt RKKKo nr 3-1-1-20-16). Käideldud narkootilist ainet oli 72 grammi, mis ei ole sarnaste kaasuste puhul, kus karistuseks mõisteti samuti üheksa aasta vangistust, just märkimisväärselt suur kogus. 3
17. T. Laasme ei nõustu maakohtuga ka selles, et temale mõistetud karistus ei ole täitnud oma eesmärki ja et ta võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid. Nii Tartu Vangla iseloomustuses kui ka T. Laasme 15.10.2018 kaaskirjas maakohtule on välja toodud kõik oluline, mis näitab, et seniseks ärakantud karistus on täitnud oma eesmärki. Samuti ei ole maakohus arvestanud Tartu Vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidega, mis on väga madalad.
18. T. Laasme on täies ulatuses täitnud temale karistusajaks koostatud individuaalse täitmiskava, mistõttu saab öelda, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja uute kuritegude toimepanemise riskid on läbi sotsiaalprogrammide läbimise maandatud. Kinnipidamiskohas puuduvad tal distsiplinaarkaristused ning ta käib igapäevaselt tööl. Samuti osaleb T. Laasme kinnipidamiskohas muusikaringis, aitab korralda kontserte, osaleb jalgpallitreeningutel treenerina, samuti ka korvpallitreeningutel ja kogu keha treeningutel. Samuti osaleb T. Laasme kinnipidamiskohas spordivõistlustel, meditatsiooniõhtutel, käib kirikus ja on tegelenud heategevusega (kaebuse lisa 1). T. Laasmet ootab vabaduses haige ema ja laps. T. Laasme puhul ei ole riske seoses narkootikumide või alkoholitarvitamisega. Maakohus tõi välja, et T. Laasmel on hulgaliselt rahalisi nõudeid, kuid tegelikkuses on tal vaid üks nõue summas 50 000 eurot, mille kavatseb vabaduses paari aastaga ära tasuda. Kinnipidamiskohas on ta ära suutnud tasuda juba üle 80 000 euro.
19. Vabanemise korral on T. Laasmele garanteeritud kuus kindlat töökohta, garantiikirjad on kohtutoimikus olemas. Samuti on T. Laasmel olemas ka toetav lähivõrgustik sugulaste ja sõprade näol, kes on samuti kohtule vastavad garantiikirjad esitanud.
20. T. Laasme vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Kui prokuröri arvates on ärakantud karistus piisav, siis miks see maakohtu jaoks piisav ei olnud, kui karistuse eesmärgid on täidetud. Kohtul on kohustus menetlusosaliste asjassepuutuvatele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31).
21. Samuti toob T. Laasme määruskaebuses välja kohtupraktika ülevaate vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud isikute kohta, mis T. Laasme hinnangul näitab, et tema mitte vabastamine ei olnud põhjendatud ja oli õigusvastane (määruskaebuse lk-d 8-11).
22. Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 06.12.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
23. Kirjalikke seisukohti ei esitatud, kuid vandeadvokaat K. Namm esitas 28.11.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, taotledes menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesolevas asjas sellist kaalutlusviga teinud ja on üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks tuleb T. Laasme ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Samas peab kriminaalkolleegium KrMS § 390 lg 1 ja § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks lisada mõningaid omapoolseid põhjendusi.
25. Riigikohus on leidnud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse 4 kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-112-17, p 21).
26. T. Laasme kannab kohtuotsuste kogumis liitkaristusena mõistetud vangistust. Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega mõisteti T.

§ 184

lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.12.2007, tuvastamata isikult Eesti Vabariigis ebaseaduslikult vähemalt 433,62 grammi kokaiini. Osa sellest hoidis ta oma elukohas ja osa andis teisele isikule üle. Nimetatud teo eest mõisteti T. Laasmele 6 aastat vangistust.

1. Viru Maakohtu 17.01.2011 määrusega vabastati T. Laasme nimetatud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.12.
2. Katseajal oli T. Laasme kohustatud alluma käitumiskontrolli nõuetele ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
3. T. Laasme võeti Harju Maakohtu 10.11.2012 määrusega vahi alla, kuna teda oli alust kahtlustada kokaiini ebaseaduslikus käitlemises. Harju Maakohtu 03.03.2014 otsusega mõisteti T.

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, pani isikute grupis 2012 novembrikuus Tallinnas ja Harjumaal korduvalt toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise – omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise.

1. Vaatamata paljudele T. Laasmet positiivselt iseloomustavatele asjaoludele on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuva kõrge retsidiivsusohu tõttu. T. Laasmele on juba varasemalt antud võimalus oma käitumisega tõestada, et ta on suuteline ka vabaduses karistust kandma ning kuritegude toimepanemisest hoiduma (isik vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega). Sellest hoolimata pani T. Laasme katseajal toime uue, samalaadse süüteo, s.o narkootilise aine käitlemise, muuhulgas grupis. Seega ei omanud mõistetud vanglakaristused (T. Laasme viibib kinnipidamiskohas juba kolmandat korda) süüdimõistetule mingisugust eripreventiivset mõju, kuna isik jätkas samalaadsete kuritegude toime panemist, tehes seda muuhulgas ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja sellest tulenevalt kriminaalhooldusele allutatud.
2. Tõsiasi, et T. Laasme asus pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist uuesti kokaiini käitlema, viitab sellele, et isikul on olemas vastavad kontaktid, kellelt ainet hankida, ning ka kliendid, kellele ainet edasi anda. Ilmselgelt tagas taoline narkootilise aine käitlemine talle ka majanduslikult heal järjel olemise, mida kinnitab 03.03.2014 otsusega temalt konfiskeeritud vara nimekiri. Seega oli T. Laasme omaks võtnud kuritegeliku käitumismustri, leides, et lihtsam on tulu teenida kuritegusid toime pannes, kui legaalselt teel. Vastasel korral ei oleks T. Laasme selliseid kuritegusid toime pannud. Seega puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et vabaduses oleks T. Laasme suuteline narkootilise aine käitlemisega seotud süütegudest hoiduma. Seda kinnitab tema iseloomustuses märgitu, mille kohaselt ta tunnistab, et tegemist oli mõtlematu teoga ja ta ei osanud arvestada selle tagajärgedega. Ringkonnakohus leiab, et isiku puhul, keda on varem korduvalt narkokuriteo eest karistatud, on väide, et tegemist oli mõtlematu teoga, kinnituseks, et vabaduses olles võib ta selliste kuritegude toimepanemist jätkata. Seega vaatamata tema paljudele headele isikuomadustele on tema käitumises olemas ka suundumus mitte teha järeldusi eelnevatest karistustest ning jälle uusi narkokuritegusid toime panna.
3. Kokkuvõttes on kriminaalkolleegium seisukohal, et T. Laasme puhul ei ole uute kuritegude, eelkõige narkootilise ainega seotud süütegude, toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine 5 õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Tema iseloomustusest nähtuvalt uute kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on mõtlematu käitumine, grupi mõju ja lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi T. Laasme 02.11.2018 maakohtu istungil lubas, et ta enam kunagi midagi kuritegelikku ei tee (lk 40), on ta samasuguse lubaduse andnud ka 17.01.2011 eelmise karistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise asja arutamisel. Seda lubadust ta ei täitnud, pannes katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohus ei näe garantiid, mis tagaks seekord selle lubaduse järgimist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole T. Laasme poolt kantud karistus praeguseks VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada T. Laasme õiguskuulekust. Seetõttu ei ole T. Laasme ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. T. Laasme kokkuleppel kaitsja vandeadvokaat K. Namm on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja summas 960 eurot (sealhulgas käibemaks 160 eurot). Eeltoodu hõlmab tasu määruskaebuse koostamise eest. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks.
6. Kaitsja taotleb, et riik hüvitaks T. Laasmele nimetatud summa. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest antud asjas tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend ja sellest tulenevalt KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb nimetatud menetluskulu T. Laasme kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6