Obsah (8)

§ 256§ 394§ 213§ 2161§ 64§ 68§ 63§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2640 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Va

§ 256

lg 1 järgi 6 aasta vangistusega;

§ 394

lg 2 p-de 1, 3 järgi 3 aasta vangistusega;

§ 213

lg 1 järgi (vastab alates 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 213

lg 2 p-le 3) 3 aasta vangistusega ja

§ 2161

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti S. Grišini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 15.10.2014. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus S. Grišini

§ 394lg 2 p-de 1, 3 järgi süüdimõistmise osas; S.

Grišini

§ 213

lg 1 järgi süüdimõistmises ajavahemikul 04.02.2014-02.03.2014 toimepandud tegudes ning väite osas, et S. Grišin pani arvutikelmusi toime kokku umbes 136 078 euro väärtuses ja S. Grišinile

§ 213

lg 1 ja § 2161 lg 1 järgi mõistetud karistuste ning

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Ringkonnakohtu otsusega mõisteti S. Grišin

§ 394

lg 2 p-de 1, 3 järgi ning

§ 213

lg 1 järgi ajavahemikul 04.02.2014-02.03.2014 toimepandud tegudes õigeks ning 46 419,74 euro suurust tehingute väärtust ületavas osas. Sama otsusega mõisteti S. Grišinile

§ 256

lg 1, § 213 lg 1 ja § 2161 lg 1 järgi

§ 63lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kassatsiooni menetlusse mitte võtmise määrusega 10.10.

1. Karistuse kandmise aja algus 15.10.2014 ja lõpp 15.10.
3. Tartu Maakohtu 15.11.2018 määrusega jäeti S. Grišin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Käesolevaks määruse tegemise ajaks oli S. Grišin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
5. S. Grišin kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise, arvutikuriteo ettevalmistamise ja arvutikelmuse eest. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tegemist on süüdimõistetu esimese kriminaalkaristusega ja esimese vangistusega. Karistuse kandmise ajal on S. Grišin läbinud resotsialiseeriva iseloomuga tegevusi. Ta on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ning sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“, „Eluviisitreening“. Kinnipeetavaga on käesoleval sügisel läbi viidud vestlus, mille käigus analüüsiti kuritegu ning selle tagajärgi temale ja ühiskonnale. Vestluse läbiviija tagasiside kohaselt mõistab kinnipeetav, et tema tegu oli seadusevastane, kuid ei mõista kuritegu tegelikult hukka, pigem seab kahtluse alla selle jätkusuutlikuse, et tagada stabiilset elukorraldust. Kinnipeetaval on praegu üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid rikkumisi on varem esinenud teisigi, mistõttu ei saa pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal õiguskuulekaks. 2.
6. Vabanemise korral asuks S. Grišin esialgu elama vanemate juurde. Vangla iseloomustuse kohaselt plaanib ta tulevikus kolida välismaale. Enne kinnipidamist kinnipeetav ametlikult ei töötanud, sissetulekut sai kuritegelikul teel. Pärast vabanemist on tal võimalik saada tööd OÜ-s N.. Kinnipeetava vanemad on samuti valmis poega majanduslikult toetama. Toimetulekut mõjutavad kindlasti suures summas võlgnevused. Lähedastega on suhted head ja toetavad, tutvusringkond on enamasti seaduskuulekas. 2.
7. Vaatamata eeltoodule ei ole maakohus veendunud, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud. Kuigi kinnipeetav on toimepandut sõnades kahetsenud, jäi ka kohtuistungil avaldatust siiski mulje, et ta ei mõista oma teo tõsidust ja tagajärgi. Süüdimõistetu selgitas, et kannab nii pikka karistust seetõttu, et kriminaalasi ei lahenenud kokkuleppemenetluses. Samuti tõi ta välja, et kuriteo tulemusena on saanud kahju eelkõige tema ja tema pere, mis näitab samuti, et ta ei mõista kuriteo põhjuseid ja tagajärgi. 2.
8. Maakohus nõustub kaitsjaga, et üheks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on ka tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida saab hinnata eelkõige läbi tema käitumise karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava käitumist ei saa pidada õiguskuulekaks ka karistuse kandmise ajal. Õige ei ole kaitsja väide, et kinnipeetavat on pika karistusaja jooksul distsiplinaarkorras vaid ühel korral karistatud. Kehtivaid karistusi on hetkel üks, kuid vangla korra rikkumisi on esinenud teisigi. Seega on ta ka vangistuses käitunud viisil, mis seab kahtluse alla tema motivatsiooni ja veendumuse vabaduses seaduskuulekalt käituda. Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei piisa ainuüksi sellest, et teda vabastada. Omandatud haridustase, kindel elukoht ning lähedaste toetus ei ole varasemalt olnud piisavad, et hoida ära kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 15.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Grišini kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotletakse maakohtu määruse tühistamist ning S. Grišini vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 2 3.
10. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus ei vasta seaduses toodud põhistamiskohustuse nõuetele. Juba Harju Maakohtu 04.01.2018 määruses on välja toodud, et süüdimõistetu kahetseb toimepandut ning Tartu Maakohtu määruses toodud seisukohad ei lükka seda asjaolu ümber. Maakohtu hinnang mittekahetsemise osas on paljasõnaline, kuna S. Grišin kahetseb tegu, mõistab selle keelatust ning ta ei soovi uuesti sattuda vanglasse. 3.
11. S. Grišini suhtes toimus nii kohtueelne menetlus kui ka kohtumenetlus kokku üle kolme aasta. Kõik see aeg viibis S. Grišin vahistuses. Kindlasti ei ole aktsepteeritav olukord, et isiku suhtes kestab kohtueelne ja kohtumenetlus niivõrd kaua. Tahes tahtmata võib tekkida sellises situatsioonis väikeseid rikkumisi. Vaadates S. Grišini üleastumisi, siis on need paari aasta tagused (need on kustunud) ning puudutavad seda, et S. Grišin tervitas kedagi, mis oli aga keelatud. 30.01.2018 on S. Grišini osas tehtud käskkiri nr 5-2/18/100, mis on vaidlustatud hetkel Tartu Halduskohtus ning milles peaks tulema lahend 10.12.2018 (lisa 1). S. Grišin selgitas ka maakohtus, millise intsidendiga oli tegemist. Kuivõrd meditsiinipersonal ning S. Grišin räägivad erinevat keelt siis võis tekkida arusaamatus valesti mõistetud sõnadel. S. Grišin ei ole käitunud kellegi suhtes agressiivselt ega tee seda ka tulevikus. S. Grišin austab ja aktsepteerib ametnikke ning nende antud korraldusi. 3.
12. Määruskaebuses tuuakse välja, et maakohtu määrusest jääb mulje, et süüdimõistetu jäetakse üksnes vabastamata 1 distsiplinaarkaristuse pärast. Määrusest ei nähtu analüüs või prognoos uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kohta. Süüdimõistetu käitumisest ei nähtu mustrit, kuna ta on esmakordselt vangistuses. Kaebuses tuuakse välja, et Tallinna Ringkonnakohus heitis S. Grišinile ette, et tema suhtes ei olnud koostatud individuaalselt täitmiskava, see aga ei saa olla etteheidetav süüdimõistetule. 3.
13. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. 3.
14. Süüdlane on kinnitanud, et ta ei soovi enam toime panna uusi kuritegusid. Seda fakti toetab kindlasti ka see, et isikul varasemad karistused puuduvad. Tegemist on tema esimese vangistusega ning see aeg (üle nelja aasta) on olnud piisav, et rahuldada õiguskorra vajadused ning saame tõsikindlalt loota, et S. Grišini edasine elu on õiguskuulekas. Kaitsja arvates ei ole proportsionaalne see olukord, kus isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning teisel pool on kaalul võimalus jätkata õiguskuuleka eluga. 3.
15. Kuna süüdimõistetu soovib ennetähtaegselt vabaneda, on ta nõus, et tema suhtes kaalutakse alternatiivselt ka ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
16. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.12.
17. 12.11.2018 esitas täiendavad seisukohad S. Grišini kaitsja, olgugi, et ringkonnakohtu 06.12.2018 määruses oli märgitud, et seisukohtade esitamise õigus on prokuratuuril. 11.12.2018 esitas oma seisukoha ka S. Grišin, mille pealkirjastas “Taotluse“ nime all ja toob selles välja, et käesolev ennetähtaegse vabanemise võimalus on tal faktiliselt viimane ja lubab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Ringkonnakohus märgib, et võttis esitatud dokumendid küll asja materjalide juurde, kuid midagi kardinaalset uut, mida maakohus poleks teadnud, nimetatud seisukohad ei sisalda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus poleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Veelkordselt maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei 3 anna võrreldes varasemaga asjaoludele teistsugust kaalu. Samuti ei ole maakohtu põhistustega mittenõustumine käsitletav põhistuste puudumisena.
19. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Määruskaebuses jäetakse tähelepanuta, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, s.o

§ 76

lg-st 4 tulenevaid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega üksnes eluja töökoha olemasolu, käitumiskontrollile allutamine ning sõnaline soov ei ole need positiivsed asjaolud, mis peaksid kaasa tooma ennetähtaegse vabastamine. Ennetähtaegse vabastamise regulatsioon ei tähenda garantiid süüdimõistetule, et taotluse esitamisel süüdimõistetu vabastatakse. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Isegi, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem ei tähenda see automaatselt, et isik tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nagu eelnevalt märgitud tuleb kõiki asjaolusid analüüsida kogumis. Seega väited, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks olnud vangis pikka aega, tuleneb süüdimõistetule mõistetud karistusest ning ennetähtaegse vabastamise formaalsetest nõuetest, mida maakohus on enne materiaalsete eelduste kaalumist arvestanud. Ka ei saa öelda, et võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses kaaluks üle süüdimõistetu käitumise vangistuses. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesoleval ajal on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse arutamisega, mistõttu väited kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse pikkusest asja sisuliselt arutamisel ei ole asjakohased. Asjakohased ei ole ka väited, mis puudutavad asjaolu, et sisulist asja ei arutatud mitte kokkuleppemenetluses vaid üldmenetluses. Veel vajab rõhutamist, et Harju Maakohtu 04.01.2018 määrus, millega S. Grišin n-ö ennetähtaegselt vabastati, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2018 määrusega. Seega ei ole viited Harju Maakohtu määrusele samuti asjakohased. Ka ei ole arvestatavad etteheited Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2018 määrusele, kuna tegemist on jõustunud kohtulahendiga.

1. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud, millisele seisukohale on sisuliselt asunud ka maakohus. Süüdimõistetul on väidetavalt soov muutuda, kuid nimetatule räägivad vastu süüdimõistetu isikust tulenevad asjaolud, distsiplinaarkorras karistatus ning jätkuvalt esinevad riskid uueks kuriteos. Süüdimõistetu on küll osalenud resotsialiseerivates tegevustes, kuid kui lugeda vangla iseloomustuses välja toodud seisukohti, siis puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks saanud ja omandanud vajalikud teadmised. Nagu maakohus on ka välja toonud, siis hea haridus, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei ole sisulisemal analüüsimisel need positiivsed asjaolud, mis maandaksid uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetul olid need olemas ka enne käesoleva kriminaalasja aluseks olevate süütegude toimepanemist, kuid need ei hoidnud ära süütegude toimepanemist. Kaitsja küll heidab maakohtule ette, et maakohus on tuletanud süüdimõistetu mittekahetsemise üksnes oletuslikult, kuid kui lugeda vangla iseloomustust kui ka süüdimõistetu ütlusi maakohtu istungil, siis jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, kas süüdimõistetu on aru saanud, et ta on toime pannud kuriteo. Väites, et kuriteod tõid kannatusi talle ja tema perele, siis selle pinnalt tundub, et süüdimõistetu peab ennast ise ohvriks, mitte 4 süüteo toimepanijaks. Igal süüteol ei olegi füüsilisest isikust kannatanut, see aga ei tähenda, et tegu ei oleks toime pandud või kahju ei oleks tekitatud. Veelgi kummastavam on vangla iseloomustusest tulenev, et süüdimõistetu mõistab, et kiire rikastumise võimaluse nullis ära vanglasse sattumine. Süüdimõistetul on sõnaline soov asuda õiguskuulekale teele ja luua pere, kuid see ei nähtu tema üldisest suhtumisest ja käitumises vangistuses. Süüdimõistetu teadis, et ta paneb toime seadusevastaseid tegusid, kuid see ei olnud asjaolu, mis oleks hoidnud süüteo toimepanemisest. Ringkonnakohtul puudub ka veendumus, et uusi kuritegusid maandaks kriminaalhooldus. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu suhtumist on võimalik muuta kriminaalhooldusega ja seda ka elektroonilise valve kohaldamisel. Ringkonnakohus on ka eelnevalt leidnud, et maakohus ei ole arvestanud üksnes 1 kehtivat distsiplinaarkaristust, vaid hinnanud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul väärib siiski ka tähelepanu S. Grišinile määratud distsiplinaarkaristus, mis näitab, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud nõuetekohane. 30.01.2018 karistati S. Grišinit distsiplinaarkorras 5 päeva kartseriga selle eest, et rikkus suhtlemisel eeskirja ja eiras ametniku korraldust. Määruskaebusest tuleneb, et süüdimõistetu on nimetatud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud. Distsiplinaarkaristuse näol on tegemist haldusaktiga ning tulenevalt haldusmenetluse seadusest on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-s 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. S. Grišin on tõesti esitanud kaebuse käskkirja tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-831), kuid asjas puudub käesoleva aja seisuga jõustunud kohtulahend. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Määruskaebus jääb edutuks.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5