Obsah (10)

§ 25§ 263§ 418§ 63§ 420§ 64§ 65§ 114§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9548 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 25

lg 2 p-de 1, 2 - § 114 lg 1 p-de 2, 3,

§ 263

lg 1 p 2,

§ 418

lg 2 p 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 8 aasta vangistusega ja

§ 420

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 14.07.2016. 1.1. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Barabaši süüditunnistamises

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3 – § 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, samuti A.

Barabašile

§ 63lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistuste mõistmise osas.

Tehti uus otsus, millega A. Barabaš mõisteti

§ 114lg 1 p-de 2 ja 3 – § 25 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks; tunnistati A.

Barabaš süüdi

§ 263

lg 1 p 2 järgi ning mõisteti

§ 263

lg 1 p 2 ja

§ 418

lg 2 p 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus (

§ 420

lg 1 järgi mõistetud 6 kuud vangistust) kaetuks raskema karistusega (5 aastat vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldati osaliselt. 1.

1. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsus jõustus Riigikohtu 06.03.2018 määrusega, millega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 1.
2. Karistuse kandmise algus 14.07.2016 ja lõpp 11.01.
4. Viru Maakohtu 16.11.2018 määrusega jäeti A. Barabaš vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
5. A. Barabaš on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks on A. Barabaš võtnud osa individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest – kinnipeetav töötas, õppis riigikeelt ning võttis osa erinevatest vestlustest (vestlused viidi läbi mais ja augustis 2018, tegevus jätkub). Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal viitab, et isik on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning vanglas kehtivatest reeglitest kinni pidama. 2.
6. A. Barabašil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kõnealune elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Vabanemise korral garanteerib A. Barabašile töökoha OÜ B. ning kinnipeetava lähedased, kes on teda seni rahaliselt toetanud ja on nõus teda ka vabanemise korral toetama. Iseenesest on positiivne, et kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning toetus lähedastelt, kuid tegemist ei ole asjaoludega, mida süüdimõistetul poleks varem olnud. A. Barabašil olid lähedased, kindel elukoht ning sissetulek (sissetuleku moodustas juhutöödest saadud tasu) olemas ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud teda ära uusi süütegusid toime panemast. Järelikult ei saa häid vabanemisjärgseid elutingimusi pidada asjaoludeks, mis hoiaksid ära uue kuriteo toimepanemise või madaldaksid uue kuriteo toimepanemise riske. Vähetähtsaks ei saa pidada ka kinnipeetava iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod ei ole otseselt seotud töö ning tema majandusliku toimetulekuga. 2.
7. A. Barabaši näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral andis kohus isikule võimaluse kanda temale tulirelva ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistust vabaduses. A. Barabašile määratud 18-kuu pikkune katseaeg algas 19.04.2016, kuid 13.07.2016 pani isik kriminaalhooldusel olles toime juba uue kuriteo. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuriteod viitavad, et A. Barabaš on ettearvamatu ning talle on omane impulsiivne käitumine. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsusest nähtub, et A. Barabaš, olles varem karistatud tulirelva ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise eest, käitus seekord teisi isikuid mitte ainult häirival, vaid ka ohtu seadval viisil, kasutades selleks tulirelva, tulistades sellest korduvalt maha. Tema teguviis viis selleni, et ühest asfaldisse suunatud lasu rikošetist sai tabamuse selga eemal seisnud kannatanu. Väärib tähelepanu, et kinnipeetav oli enda sõnul viimase kuriteo ajal kaine, mis kinnitab, et isik rikub seadust hetketuju ajel. Kinnipeetavat ei hoidnud uusi kuritegusid toime panemast ka teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda reaalne vanglakaristus. Kusjuures prokuratuur on juhtinud tähelepanu, et A. Barabaši tulirelva ei ole tänaseni leitud. Järelikult ei saa kohus vaatamata õiguskuulekale käitumisele kinnipidamisasutuses välistada ohtu, et probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest tulenevalt ning hetketuju ajel, võib isik taaskord uuesti süütegusid toime panna. 2.
8. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Barabaš on enda sõnul valmis muutusteks, kuid reaalset tegevusplaani ta selleks välja tuua ei oska. Käesolevaks ajaks on A. Barabaš kandnud 2 temale mõistetud 6 aasta 5 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest vähemalt 2 aastat 4 kuud ning kandmata on rohkem kui 4 aastat. 2.
9. Maakohus leiab, et seni kantud karistusajast ei saa teha tõsikindlaid järeldusi A. Barabaši muutumise kohta. Kinnipeetava varasem elukäik (kuriteo toimepanemine katseajal) ja toimepandud kuriteod (tulirelvade ja tulirelva helisummutite ebaseaduslik käitlemine, avaliku korra raske rikkumine relvaga ähvardades), ei sisenda kohtule veendumust, et isikul oleks praegusel ajal, mil karistusest on kandmata rohkem kui pool, õiguskuulekad hoiakud ning ta ei ohustaks taaskord ühiskonda. Kusjuures kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et individuaalse täitmiskava raames plaanitakse temaga tegevusi jätkata. Kui võtta arvesse asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, siis saab teha järelduse, et isikule on omane vigade kordamine, mistõttu ei välistaks tulirelvadega seotud süütegude toimepanemist ka elektroonilise valve kohaldamine. Kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ei anna kohtule käesoleval ajal aga piisavalt kindlust, et isik neid vigu rohkem ei kordaks. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Määruskaebus
10. Viru Maakohtu 16.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Barabaš, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse süüdimõistetu enne tähtaega elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse alla. Määruskaebuses märgitakse kokkuvõtlikult, et maakohus ei ole arvestanud kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid ning süüdimõistetu on mõistetud karistusest ära kandnud 1/3, seega on olemas formaalne alus ennetähtaegseks vabanemiseks. Maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi. Süüdimõistetu kordab üle esinevad positiivsed asjaolud: elukoht, selle vastamine elektroonilise valve nõuetele, toetav perekond, garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu kahetseb toimepandut ning teadvustab kuritegu. Süüdimõistetut on varasemalt karistusest vabastatud

§ 74alusel, kuid ennetähtaegse vabanemise võimalus on tal esmakordne.

Seadus ei ole ette näinud võimalust, et süüdimõistetu võib olla kriminaalhooldusel vaid korra. Samuti on kohus karistuse mõistmisel arvestanud süü suurust. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et A. Barabašil on motivatsioon oma elustiili ja käitumist muuta. Süüdimõistetu tõmbab paralleeli teiste süüdistatavatega, kellel on olnud rohkem kriminaalkaristusi, kuid kes on ikka vabastatud. Lisaks toob süüdimõistetu välja, et tal on probleeme tervisega ning tema tervislik seisund on häiritud, ravi vanglas ei ole võimalik tal saada. Kriminaalhooldajalt saaks süüdimõistetu täiendavat abi, seega on uue kuriteo toimepanemise risk väiksem. Maakohus viitab määruses asjaoludele, mida on juba arvestatud karistuse mõistmisel. A. Barabaš leiab, et ta tegi ühe suure ja rumala vea, kuid see oli piisav, et avaldada kasvatuslikku mõju. Maakohus ei ole ära toonud, miks on pikem karistus vajalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Barabaši vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
2. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et süüdimõistetu vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimus arutamine on personaalne ning sõltub konkreetsest süüdimõistetust ja

§ 76lg-st 4 tulenevatest asjaoludest.

See ei välista, et kui süüdimõistetu edasine käitumine näitab tema suhtumise paikapidavust, ei võiks see 3 päädida ennetähtaegse vabastamisega. Praegusel ajal on vabastamine ka elektroonilise valve alla ennatlik. Süüdimõistetu leiab, et formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Nende puudumisel ei oleks maakohus materiaalseid eeldusi analüüsima asunud. Süüdimõistetu saab küll aru, et esinevad ka materiaalsed eeldused, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et A. Barabaši puhul ei ole materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud. Süüdimõistetu irdub määruskaebuses põhimõttest, et

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis, s.o ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ehk süüdimõistetu toob välja üksnes enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Positiivseid asjaolusid tuleb arvestada koostoimes kõigi

§ 76

lg 4 asjaoludega ning isegi kui neid esineb arvuliselt rohkem, ei too see automaatselt kaasa süüdimõistetu vabastamist. Ringkonnakohus ei taha vaatamata sellele vähetähtsustada süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid nagu distsiplinaarkaristuste puudumine või soov muutuda, kuid arvestades kõiki asjaolusid kogumis, leiab ka ringkonnakohus, et käesoleval ajal A. Barabaši ennetähtaegne vabastamine ka elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on ennatlik. Puudub veendumus, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks minimaliseeritud. Süüdimõistetu kordab veelkord üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud nagu elukoht, lähedaste toetus kui ka garanteeritud töökoht. Maakohus on põhjendatult leidnud, et need asjaolud esinesid süüdimõistetul ka enne vangistusse sattumist, kuid need ei ole ära hoidnud süütegusid. Seega puudub kohtul veendumus, et ka käesolevalt oleksid need asjaolud, mis maandaksid uue kuriteo riski vajalikus ulatuses. Arvestades, et süüdimõistetu on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, siis puudub kohtukolleegiumil veendumus, et karistus süüdimõistetule mõju avaldab. On tõsi, et isik saab olla kriminaalhooldusel rohkem kui ühe korra, kuid A. Barabaš on oma käitumisega näidanud, et tema puhul ei ole ka kriminaalhooldus asjaolu, mis hoiaks ära uusi kuritegusid. Millised oleksid need asjaolud, mis annaksid nüüd aluse vastupidisele seisukoha asumiseks, kohtule teada ei ole. Maakohus ei ole arvestanud kuriteo raskust kui sellist, vaid kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis on lubatud

§ 76lg 4 alusel.

Ka ei ole süüdimõistetu terviseprobleemid asjaoluks, mille alusel peaks süüdimõistetu käesoleva menetluse raames vabastama. Tulenevalt VangS § 52 lg-st 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega vaeguste esinemisel tuleb süüdimõistetul pöörduda meditsiiniosakonda. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja sellisele põhjendatusele ei viidata ka määruskaebuses. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16. novembri 2018 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4