Obsah (6)

§ 199§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10132 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Karta

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 4231

ja § 424 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti G.

Vukkertile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 2.

juuni - 6. juuli 2017, s.o 1 kuu ja 5 päeva vangistust ning mõisteti G. Vukkerti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust 1.

juuni 2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-16-4182 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 päeva võrra ja liitkaristus kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates

1. novemberist
3. Vangla ja prokurör ei toeta G. Vukkerti tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist.
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2018 määrusega jäeti G. Vukkert vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 3.1 Maakohus leidis, et formaalsed eeldused G. Vukkerti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on küll täidetud, kuid kinnipeetu vabastamise materiaalsed alused täidetud ei ole ning seetõttu ei ole võimalik teda praegusel ajal vabastada. Kohtu hinnangul on G. Vukkert puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel töökoht, korrektne käitumine vangistuse jooksul ja toetavad lähedased, ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. G. Vukkert viibib vangistuses seitsmendat korda. Käesolevat vangistust kannab joobes juhtimiste, varguse ja sõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kuriteod on ajas olnud muutuvad. Viimaste kuritegudega võrreldes on vägivaldsus vähenenud, kuid ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Kinnipeetava käitumismuster on olnud pikka aega kriminaalne ning selleks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama asjaolud, mis võimaldaksid tõsikindlalt väita, et isik on asunud oma käitumismalle muutma. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis lubaksid väita, et käesolev 7-s vangistus jääks G. Vukkertile viimaseks, asjast ei nähtu. G. Vukkerti suurele retsidiivsusohule viitab kohtu arvates varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine ning katseajal kuritegude toimepanemine. Ka kuritegu, mille toimepanemise eest G. Vukkert kannab käesolevat karistust, on toime pandud katseajal. 3.2 3.3 Maakohtu arvates on suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetav on olnud mõlema pikaajaline kuritarvitaja ning seetõttu toime pannud kuritegusid. Vangla materjalidest nähtuvalt isik mõistab probleemi, kuid ei oska või ei suuda probleeme lahendada sihipäraselt. Narkootikumidest on isik suutnud enda sõnul hoiduda pikema perioodi jooksul, kuid siiski toimus tagasilangus. Sellistes tingimustes on äärmiselt oluline, et isikul oleks raudkindel motivatsioon joovastitest hoiduda, väga selge plaan vabanemisjärgseks seaduskuulekaks eluks ning piisavad oskused probleemolukordade seaduspäraseks lahendamiseks. Maakohtu arvates see paraku käesoleval hetkel nii ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et läbitud rehabiliteerivad tegevused oleksid ka tegelikult isikule vajalikku positiivset mõju avaldanud. G. Vukkert on osalenud sotsiaalprogrammis, tugigrupis ning täitnud teemakohast töövihikut rehabiliteerivate tegevust raames. Samas ei nähtu vangla iseloomustusest, et antud tegevuste tulemusel oleks käesolevaks hetkeks toimunud piisavad 2 muutused, mis võimaldaks arvata, et edaspidi saab isiku käitumine olema seadusekuulekas.
6. Süüdimõistetu G. Vukkerti kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja G. Vukkerti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.1 G. Vukkert on karistuse kandmise aja jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta on osalenud narkootiliste ainete tarvitamisest loobumise ning tagasilanguse ennetamise tugigruppides. G. Vukkert on osalenud majandusabitöödel.
7. oktoobrist 2018 alates on süüdimõistetu viidud üle avavanglasse. G. Vukkerti käitumisele ei ole etteheiteid olnud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on G. Vukkerti käitumine vangistuses olnud igati positiivne. 4.2 Kaitsja ei nõustu maakohtu väitega, nagu oleks G. Vukkerti puhul uue kuriteo toimepanemise risk liialt kõrge. Vangla on kirjeldanud G. Vukkertit isikuna, kes on aktiivselt osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Asjaolu, et tema analüüs on pigem napisõnaline, viitab pigem kinnipeetu isikuomandustele, mitte aga sellele, et G. Vukkert oleks ebasiiras või ei mõistaks vajadust oma sõltuvusest vabaneda. Olukorras, kus G. Vukkerti ennetähtaegne vabanemine ei ole otsustatud, ei saanud temalt nõuda ka täpsete tulevikuplaanide koostamist. Maakohus on küll möönnud teatavaid positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises, kuid leidnud, et kuna teda on korduvalt vangistusega karistatud, siis ei ole ennetähtaegne vabanemine põhjendatud. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist põhjusega, mis välistaks ennetähtaegse vabastamise. Tõepoolest on G. Vukkert varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid viimase karistuse kandmise ajal on tema käitumises toimunud olulised positiivsed muutused (aktiivne osalemine sotsiaalprogrammides, distsiplinaarkaristuste puudumine jms), mida on ka vangla tunnistanud pidades võimalikuks paigutada süüdimõistetu avavanglasse. Maakohtul tulnuks ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel lähtuda ennekõike G. Vukkerti käitumisest karistuse kandmise ajal ning mitte seadma ennetähtaegse vabanemise võimalust sõltuvusse asjaoludest, mida kinnipeetav ei saa täies ulatuses mõjutada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. 7. Erinevalt süüdimõistetu kaitsjast on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole

§ 76

lg 4 alusel kaalutlusotsust langetades eksinud ning kohtumääruse põhjendused on selged ja ammendavad. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei veena ringkonnakohut, et seni kantud karistusaeg oleks olnud piisav, mõjutamaks G. Vukkertit edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. 3 Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et G. Vukkert viibib reaalses vangistuses seitsmendat korda. G. Vukkerti ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, sest G. Vukkert rikkus kohaldatud kontrollnõudeid ning pani käitumiskontrolli ajal toime uusi kuritegusid, mistõttu pöörati talle mõistetud karistused täitmisele. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et G. Vukkerti retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge.

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on jätkuvalt siiski olemas oht, et G. Vukkert võib vangistusest vabanedes jätkata narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib viia uute süütegude toimepanemiseni. Kuigi G. Vukkert on osalenud mitmetes programmides, s.h tagasilanguse ennetamise tugigrupis, leiab ringkonnakohus, et G. Vukkerti käitumises toimuda võivad muutused vajavad käesoleval hetkel veel kinnistumist rangemas järelvalve keskkonnas, kui seda on kriminaalhooldus. Seda enam, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on tema plaanid sõltuvusrehabilitatsiooni tegevustes võrdlemisi pinnapealsed ja üldsõnalised ning nendes on vähe konkreetsust ja selgust.
2. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et G. Vukkerti käitumine vangistuses on olnud positiivne, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kuigi G. Vukkerti iseloomustuse kohaselt on tal mõningane motivatsioon oma kuritegeliku käitumise muutmiseks olemas on tema eelnevat elukäiku arvestades olemas oht tagasilangusteks ja seda vaatamata toetava lähivõrgustiku olemasolule.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi G. Vukkerti kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4