1-17-9329/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9329 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus süüdimõistetu Andre Sambla tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Andre Sammal (isikukood 37601225214) ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Karl Saavole süüdimõistetu Andre Samblale määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Andre Sambla kanda. Süüdimõistetu Andre Samblal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega karistati Andre Sammalt KarS § 209 lg 1, § 349, § 344 lg 1 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel 9 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima, s.o Pärnu Maakohtu 30.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8070 mõistetud karistusega 6 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.04.2013, s.o Pärnu Maakohtu 30.10.2013 otsusega kriminaalasjas 1-13-8070 määratud karistuse kandmise algus. Karistuse kandmise aja lõpp 15.09.
9. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega jäeti A. Sammal ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
10. Käesolevaks ajaks on A. Sammal temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on A. Samblal kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud. Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2018 määrusega määras kohus, et vanglateenistusel tuleb esitada materjalid A. Sambla katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks uuesti kohtule nelja kuu möödumisel ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus 23.05.
11. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused A. Sambla tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 2.
12. Hinnates A. Sambla varasemat elukäiku (sealhulgas karistusregistri andmeid), järeldub, et A. Sammal on järjepidev õigusrikkuja. A. Sammalt on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral, neist 8 karistust on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab A. Sammal juba kuuendat korda. Pärnu Maakohtu 12.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-922 tunnistati A. Sammal süüdi narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise ja mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis ning karistuseks mõisteti talle vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Seega on A. Sammal uue narkootikumidega seotud süüteo, varavastased süüteod, s.o kelmused, karistuse täitmise vastase süüteo ja avaliku usalduse vastased süüteod toime pannud katseajal (katseaja algus 12.03.2013, uued kuriteod aprillis 2013). Seega jätkas A. Sammal kuritegelikku käitumist ja seda vaatamata varasemalt mõistetud karistustele. Veelgi enam, A. Sammal jätkas kuritegude toimepanemist ka eelvangistuses viibimise ajal – A. Sammal, olles vahistatud Pärnu Maakohtu 30.04.2013 määruse alusel, pani toime põgenemise katse. A. Sambla poolt toimepandud süütegude rohkus näitab süüdimõistetu üldist negatiivset suhtumist õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse. Varasemad karistused ei ole mõjutanud A. Sammalt õiguskuulekusele ja seega ei ole olnud tõhusad. Seega puudub alus olla veendunud, et A. Samblale sellel korral mõistetud karistus on täitnud oma eesmärki. 2.
13. Maakohus pidas positiivseks, et A. Sammal on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, samuti läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk. A. Samblaga on läbi viidud vestlused kinnistamaks sotsiaalprogrammides õpitut. A. Sammal on osalenud vangla majandustöödel, käesolevalt töötab vanglatööstuses lukksepana ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 2.
14. Vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile, ei taga maakohtu arvates ainuüksi läbitud tegevused, et A. Sammal oleks vabaduses suuteline joovastavate ainete (narkootikumid ja alkohol) tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma (mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks). Kuigi A. Sammal on enda sõnul aru saanud vajadusest mõnuainete tarvitamisest loobuda, ei ole maakohus veendunud, et A. Sammal reaalselt on suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. A. Sammal on ka varasemalt joovastavate ainete tarvitamisest loobunud (A. Sammal oli kaine ligikaudu 3 aastat), kuid vaatamata nimetatud positiivsele asjaolule tekkis tagasilangus ja A. Sammal hakkas uuesti joovastavaid aineid tarvitama ning pani ka toime uued kuriteod. Seega puudub veendumus, et seekord on A. Sambla motivatsioon püsiv ja piisav ning seda vaatamata asjaolule, et A. Sammal soovib vahetada elukeskkonda, et seeläbi vältida endist sõpruskonda. 2.
15. Vabanemisjärgselt on A. Samblal võimalus elama asuda MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutusasutusse asukohaga Kaare 7, Jõhvi (A. Samblale koht broneeritud). Majutusteenuse leping sõlmitakse kuueks kuuks, erandkorras (sõltuvalt isiku käitumisest ning elukoha olemasolust) üheks aastaks. Aktiviseerimiskeskuses teostatakse pistelist kontrolli 2 joovastavate ainete tarvitamise suhtes. Tagatud on võlanõustamise teenus. Majutusteenuse lõppemisel soovib A. Sammal ema korteri müügist saadud raha ja vabanemisfondi kogunenud rahaliste vahendite (1500 eurot) eest soetada endale elamispinna. A. Sambla lähivõrgustiku moodustavad tema õde ja onu, lisaks on A. Samblale tagatud tugiisiku teenus. Maakohus, võttes arvesse A. Sambla poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, peab oluliseks, et A. Samblal oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. A. Samblal puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Töökoha leidmisel on A. Samblal võimalus teha MTÜ-ga Aktiviseerimiskeskus Tulevik ja tugiisikuga koostööd. Lisaks on A. Sambla onu valmis kinnipeetavat aitama sobiva töö leidmisel, aga ka kinnipeetavat igati toetama. Tartu Vangla andmetel on A. Samblal rahalisi nõudeid 8504 euro ulatuses. Määruskaebused
16. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Sammal, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus on jätnud arvestamata, et A. Sammal asub vabanemisel elama MTÜ-sse Aktiveerimise Keskus Tulevik, see MTÜ on narkosõltuvuse rehabilitatsioonile spetsialiseerunud ja seal tagatakse psühholoogiline abi ja tugi, täiendavad rehabilitatsioonilased tegevused, tavalisest kriminaalhooldusest märksa tõhusam ja tihedam kontroll/järelevalve joovastavate ainete tarvitamise osas. Varasemalt ei ole rehabiliteerivaid tegevusi vangistuses läbinud ning mida vähem on süüdimõistetu ühiskonnast eemal, seda lihtsam on tema taasühiskonnastumine. Samuti on tal võrreldes varasemaga olemas alaline elukoht. Süüdimõistetu saab aru, et kohustusi rikkudes tuleb tal tagasi vanglasse tulla. A. Sammal leiab, et tema vabastamine on põhjendatud, kuna ta vabaneb majautusasutusse ja käitumiskontrolli alla.
17. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohus oleks pidanud arvestama ka süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla, kes on jälginud süüdimõistetut pika aja jooksul on väljastanud A. Sambla suhtes positiivse iseloomustuse. Vangla on eelnevalt hinnanud A. Sambla ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul ning on sellele andnud alles peale põhjalikku analüüsi positiivse hinnangu. Uue kuriteo mittetoimepanemist saab eeldada järgmisest: osalemine sotsiaalprogrammides, mille läbimist süüdimõistetu kõrgelt hindab; töötamine vangistuses üle 3 aasta; elu korraldamine peale vanglast vabanemist (elukoha olemasolu ja võimalus leida tööd); õe kui lähedase toetus. Oluline on prognoosida süüdimõistetu ühiskonnaohtlikust vabaduses ning arvestades vangla iseloomustust, on see madal. Ka prokuratuur toetab A. Sambla vabastamist. A. Samblale tuleks anda võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seadusekuulekalt.
18. Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.11.
19. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Veelkordselt maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna võrreldes varasemaga asjaoludele teistsugust kaalu.
21. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu määrus on põhjalik ka põhjuste osas, miks isegi positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Määruskaebuses jäetakse tähelepanuta, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, s.o KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega üksnes elukoha olemasolu ja käitumiskontrollile allutamine ei ole need positiivsed asjaolud, mis peaksid kaasa tooma ennetähtaegse vabastamine. Kaitsja küll formaalselt tugineb kogumi arvestamise arusaamale, kuid jätab hilisema analüüsi käigus tähelepanuta, et vähetähtsad ei ole ka kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ning varasem karistus. Ennetähtaegse vabastamise regulatsioon ei tähenda garantiid süüdimõistetule, et taotluse esitamisel süüdimõistetu vabastatakse. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18) Isegi, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem ei tähenda see automaatselt, et isik tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nagu eelnevalt märgitud tuleb kõiki asjaolusid analüüsida kogumis.
22. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud ning seda riski ei maanda ka nüüdseks alaliselt põhimõtteliselt sobiv elukoht. Süüdimõistetul on sõnas soov muutuda, kuid nimetatule räägib vastu süüdimõistetu varasem karistatus, tema isikust tulenevad asjaolud ning jätkuvalt esinevad riskid uueks kuriteoks. Süüdimõistetu on küll osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid üksnes tuginedes nendele asjaoludele ei saa olla veendunud, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Positiivseid asjaolusid on maakohus arvestanud ning vastupidist ei saa väita. Nendele asjaoludele ei anna ka kaalu A. Sambla majutusasutus. Ringkonnakohtul puudub ka veendumus, et käesoleval ajal oleks uusi kuritegusid maandavaks riskiks kriminaalhooldus. Süüdimõistetu on varasemalt olnud kriminaalhooldusel. Nimetatud asjaolu ei ole süüdimõistetut mõjutanud ning ta on jätkanud uute süütegude toimepanemist, pannes korduvalt toime samaliigisi süütegusid. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu on võimeline kriminaalhooldusel olles oma käitumist muutma. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks süüdimõistetu varasem soov muutuda ei ole eduni viinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et see ka käesolevalt erineks. Karistades isikut korduvalt ja korduvalt uuesti süütegude toimepanemise eest näitab üheselt, et süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud. 4 Samuti ei oma otsustamisel kaalu kaitsja väide, et vangla on hinnanud A. Sambla ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust lähema kahe aasta jooksul. Tegemist on n-ö riskiprotsentidega, mis vangla iseloomustuse kohaselt on A. Sambla puhul üldise korduva kuriteo toimepanemisel 2 aasta jooksul 55 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemisel 2 aasta jooksul 45%. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures taaskord üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Põhjendatult ei ole maakohus süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel sellele asjaolule ka tuginenud. Määruskaebused jäävad edutuks.
23. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses ja kohtumäärusega tutvumise eest 1 pooltunni ulatuses, s.o kokku 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 90 eurot hüvitada süüdimõistetul.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
25. novembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 5