1-18-3953/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3953 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri 2018 otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Mihhail Karasjovi (Karasjov; isikukood 34906172271) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Mihhail Karasjovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki apellatsioon Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 30.10.2018 otsusega karistati Mihhail Karasjovi KarS § 274 lg 1 järgi 30 päeva vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati M. Karasjovile mõistetud karistust 1/3 ehk 10 päeva võrra ning kandmisele kuulus 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 otsusega mõistetud ning kandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu 3 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. M. Karasjov võeti vahi alla käesolevas asjas kohtuotsuse kuulutamisel ning arvati karistusaja algust alates 30.10.
5. 1.
6. Kannatanu T.A. ütluste kohaselt 08.08.2017 kella 18.50 paiku andis ta korralduse M. Karasjovile minna oma kambrisse, millele too ei allunud, ärritus ja hakkas teda sõimama. Peale mida hakkas M. Karasjov liikuma kambri suunas ja teda ähvardama tapmisega. Kannatanu ei pidanud ähvarduste täideviimist reaalseks. Seejärel lõi kinnipeetav teda parema küünarnukiga tema parema küünarnuki ja käelaba vahelisse piirkonda. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu. Löögi piirkonda tekkis punetus. Kell 19.30 fikseeriti kannatanul löögist saadud vigastused. Viru Vangla vanemvalvuri ametijuhendist ja fototabelilt teenistusülesanded ning fotodelt on näha kannatanu vigastus. nähtuvad vanemvalvuri Meditsiiniosakonna õiendi kohaselt 08.08.2017 kell 19.30 fikseeriti vanemvalvur T.A. paremal käsivarrel roosakas piirideta ala, mis oli katsumisel valulik. T.A. sõnade kohaselt lõi teda M. Karasjov küünarnukiga. Tunnistaja H.H. ütluste kohaselt oli ta 08.08.2017 tööl Viru Vanglas ning kella 18-19 ajal nägi läbi trelluste päevaruumis rääkimas T.A. ja kinnipeetavat M. Karasjovi. M. Karasjov niheles närviliselt ratastoolis ja karjus ebatsensuurselt. M. Karasjov lõi parema küünarnukiga T.A. käe pihta. Seejärel läks M. Karasjov enda kambrisse. T.A. käsi vaadati ka meditsiinitöötaja poolt üle. 1.
7. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse Viru Vangla K hoone K3 osakonna päevaruumis ja kambrite vahelises koridoris paiknevate kaamerate K3SKOR1 ja K3SKOR2 08.08.2017 salvestisi ajavahemikul 18.50-18.
8. Salvestistest nähtub, et T.A. tuleb päevaruumi M. Karasjovi juurde, nad räägivad ja žestikuleerivad. M. Karasjov hakkab liikuma ratastoolis kambrite vahelise koridori suunas, jääb enne koridori seisma, keerab ümber ja liigub päevaruumi keskele. Vanemvalvur liigub temaga kaasa. Nad vestlevad ja M. Karasjov hakkab tagasi koridori suunas liikuma, T.A. järgneb talle. M. Karasjov jääb enne koridori seisma, keerab ennast ratastoolis olles ümber vasaku õla ning vaatab valvuri suunas. Ratastool liigub umbes pool meetrit edasi, jäädes kaamerapildis telefoniboksi nurgaga kohakuti, sellest tulenevalt ei ole tema järgnev tegevus näha. T.A. liigub M. Karasjovist eemale ja jääb päevaruumi keskele seisma. M. Karasjov siseneb kambrisse. 1.
9. M. Karasjovi oma ütluste kohaselt ennast süüdi ei tunnista. Ta soovis helistada tütrele, kuid T.A. tuli tema juurde ja ütles, et ta läheks kambrisse. Valvur rääkis temaga väga ebaviisakalt. Ta hakkas liikuma oma kambri suunas, jäi seisma, et valvuriga rääkida. Keeras ennast selleks ratastoolis valvuri suunas, kuid ta ei löönud teda küünarnukiga. Isegi kogemata ei riivanud ta teda. Seda jutuajamist nägi pealt ka A.S.. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt viibis ta Viru vangla K3 päevaruumis 08.08.2017 õhtusel ajal, kui toimus vestlus vanemvalvur T.A. ja kinnipeetava M. Karasjovi vahel. M. Karasjov tahtis helistada tütrele, T.A. ajas ta kambrisse. Mingit füüsilist kontakti nende vahel ei olnud. Valvur oli M. Karasjovist kolme sammu kaugusel ja lööki ei saanud toimuda. Tunnistaja A.L. ütluste kohaselt 08.08.2017 õhtul seisis ta trelluste juures, kui vanemvalvur T.A. vestles ratastoolis oleva kinnipeetavaga, kelle nime ta ei tea. Nende vahel oli sõnavahetus. Ratastoolis isik keeras enda ülakeha ratastoolis vanemvalvuri suunas. Ta ei näinud kinnipeetavapoolset löögiliigutust, mis oleks ametnikku tabanud. Tal olid küll küünarnukid kõverdatud, kuid ta ei näinud, et see oleks valvuri pihta läinud. 1.
10. Tõend M. Karasjovi tulude kohta näitab, et tal puudus sissetulek
11. aastal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on M. Karasjovil 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 2 kehtivat väärteokaristust. Väljavõttest kinnipeetava distsiplinaarkaristustest nähtub, et M. Karasjovil oli 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus arvestas ka Viru Maakohtu 06.01.2011 kohtuotsust ja Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 kohtuotsust M. Karasjovi suhtes. 1.
12. Maakohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et M. Karasjovi süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Maakohtu hinnangul on kannatanu T.A. ütlused usaldusväärsed, sest tegemist on valvuriga, kellel puuduvad isiklikud suhted või mingi vaenulik suhtumine kinnipeetavate suhtes. Tegemist on isikuga, kes teeb oma tööd ja täidab oma töökohustusi. Enne M. Karasjovi kuriteo toimepanemist andis T.A. kinnipeetavale seadusliku korralduse, mis on ka tema töökohustuseks, kuid valvuri korraldusega ei olnud kinnipeetav nõus ning viimane väljendas pahameelt. Kannatanu T.A. ütlusi kinnitavad ka tunnistaja H.H. ütlused, mis on kooskõlas kannatanu ütlustega, samuti fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll. 1.
13. Kannatanu T.A. ja tunnistaja H.H. ütlustega on tõendatud, et M. Karasjov lõi kannatanu T.A. t 08.08.2017 kella 19 paiku tekkinud sõnavahetuse käigus küünarnukiga parema käe pihta. 2 Fototabelist on näha punetus kannatanu paremal käel, mida kinnitab ka meditsiiniosakonna õiend. Meditsiiniosakonna õiendist on näha, et kannatanu kohe peale juhtumit pöördus meditsiinitöötaja poole, mis ka kaudselt kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on videosalvestistelt näha suhtlus T.A. ja M. Karasjovi vahel, kuid hetk, mil kannatanu ja tunnistaja H.H. ütluste kohaselt toimus löök, pole salvestuselt nähtav, kuna ratastool jäi telefoniboksi nurgaga kohakuti. Samas on näha, et T.A. liigub M. Karasjovist eemale ja jääb päevaruumi keskele seisma. Maakohus leiab, et see eemaldumine oligi seotud M. Karasjovi poolt T.A. löömisega, kuna eelnevalt on näha, et kannatanu järgnes kogu aeg M. Karasjovile. Samuti kannatanu edasine tegevus – ta teavitas kinnipeetavatele, et osakond suletakse ja kõigil tuleb minna oma kambritesse, viitavad sellele, et selle korralduse andmiseks pidi olema põhjus, mis maakohtu hinnangul oligi M. Karasjovi poolt toimepandud kuritegu. 1.
14. M. Karasjov ütluste kohaselt oli tal küll sõnavahetus vanemvalvur T.A. ga, kuid eitab tema löömist. Analoogilisi ütlusi andsid tunnistajad A. L. ja A. S. Maakohtu hinnangul tunnistajate A. L. ja A.S. ning süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega (kannatanu T.A. , tunnistaja H.H. ütlused, fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll). Tunnistajate A. L. ja A. S. puhul on tegemist M. Karasjovi kaaskinnipeetavatega, ning ütluste hindamisel tuleb arvesse võtta M. Karasjovi nn „kriminaalset tausta“ ja kinnipeetavate „mõisteid“, seetõttu oleks väga imelik, et kaaskinnipeetavad annaksid ütlusi, mis oleksid vastuolus M. Karasjovi ütlustega. Seega leidis maakohus, et kannatanu T.A. , tunnistaja H.H. ütlused, fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll kaaluvad üle süüdistatava ja tunnistajate A. L. ja A.S. ütlusi, ning maakohus tugines nimetatud tõenditele kohtuotsuse tegemisel. 1.
15. Samuti leidis maakohus, et kaitsja väited, et asitõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et süüdistatav ei saanud lüüa kannatanut parema küünarnukiga vastu kannatanu parema käe käelaba, on oletuslikud, sest asitõendi vaatlusprotokollist ei ole näha lööki, kuna ratastool jäi telefoniboksi nurgaga kohakuti. 1.
16. Maakohus luges kannatanu T.A. , tunnistaja H.H. ütluseid, fototabeleid, meditsiiniosakonna õiendi ja asitõendi vaatlusprotokolli usaldusväärseteks tõenditeks, tõendid langevad kokku omavahel ja täiendavad teineteist, andes kohtule kuriteo toimepanemise tervikpildi. Kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et M. Karasjov 08.08.2017 ajavahemikul 18.50-18.53 Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna päevaruumis kasutas füüsilist vägivalda teenistuskohustusi täitnud neljanda üksuse vanemvalvur T.A. suhtes, mis seisnes selles, et lõi parema küünarnukiga vastu kannatanu parema käe käelaba ja küünarnuki vahelist piirkonda, põhjustades oma teoga T.A. le valu ning tekitas käele punetuse. 1.
17. Maakohus tuvastas, et M. Karasjov lõi T.A. t küünarnukiga vastu kätt ning löök oli seotud T.A. poolt ametikohustuste täitmisega, kannatanu T.A. tundis valu löögi pärast. T.A. võimuesindus tuleneb tema ametijuhendist. Maakohtu hinnangul on objektiivsest küljest täidetud M. Karasjovi poolt KarS § 274 lg 1 koosseis. 1.
18. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. M. Karasjov pani kuriteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M. Karasjov teadis, et tegemist on vanemvalvuriga, ning tahtlikult lõi kannatanut küünarnukiga vastu kätt, millega põhjustas kannatanule valu. Maakohtu hinnangul kasutas M. Karasjov võimuesindaja suhtes vägivalda otsese tahtlusega. 1.
19. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3 1.
20. M. Karasjov pani toime kuriteo võimuesindaja vastu. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava käitumine oli sihikindel ja kavatsetud. M. Karasjovi süü ei ole suur ning tema teol puuduvad tõsised tagajärjed. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et vägivalla kuriteo toimepanemise osas on süüdistataval varasem kogemus olemas. Süüdistatava suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei leidnud. M. Karasjovi poolt toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud vangistus, seega puudub vajadus kaaluda rahalise karistuse mõistmise võimalust. Kuna M. Karasjov kannab käesoleval ajal reaalset vangistust (12 aastat) Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 otsuse alusel, siis tuleb ka antud kuriteo eest mõista reaalne vangistus. Maakohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle.
21. Viru Maakohtu 30.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Karasjovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega mõista M. Karasjov õigeks. 2.
22. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõsikindlalt tõendatud kannatanu löömine. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et süüdistatavale soodsad ütlused on automaatselt ebausaldusväärsed. Sellises olukorras ei saa lähtuda üksnes nn solidaarsustunde arvestamisel, vaid eraldi tuleks põhjendada ja peaksid olema erilised seosed kaaskinnipeetavate vahel, millal võiks asuda seisukohale üksteise jaoks soodsate ütluste andmisele. Seda maakohus teinud ei ole. Süüdistatava poolt löök ei ole tõendatud. Kui toimus kontakt kannatanu ja süüdistatava vahel, siis ei olnud see tahtlik löök süüdistatava poolt ning süüdimõistmine vägivallateos ei ole põhjendatud. 2.
23. Apellant on seisukohal, et asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt pöördus süüdistatav kannatanu poole üle vasaku õla ja ei saanud seega parema käega kannatanu parema käe vastu lüüa. Maakohus oli seisukohal, et vaatlusprotokollist ei nähtu lööki, kuna ratastool jäi telefoniboksi nurgaga kohakuti. Kannatanu ja tunnistaja H.H. on kinnitanud, et süüdistatav pööras kannatanu poole enne lööki ainult korra. Samuti on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt pärast sellist kannatanu poole keeramist ja kannatanu poolt süüdistatavast eemaldumise ajavahe ainult 7 sekundit ning see kinnitab samuti, et süüdistatav keeras kannatanu poole üle vasaku õla ning löök parema käega ei saanud olla võimalik. 2.
24. Tunnistajate A. L. ja A.S. ütlused ning asitõendi vaatlusprotokoll haakuvad süüdistatava ütlustega ning nende arvestamisel oleks kohus saanud järeldada, et lööki ei toimunud. Kohus leidis tõendite ebaõige hindamise tõttu aga, et süüdistatav lõi kannatanut ning kannatanu tundis pärast lööki valu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav M. Karasjovi kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4
26. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et M. Karasjov on süüdi mõistetud põhjendatult, tuginedes asjas kogutud tõenditele. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, maakohtu otsuse tühistamiseks ja M. Karasjovi õigeks mõistmiseks. Maakohus on käsitlenud asjas kogutud tõendeid ning on motiveeritult asunud seisukohale, et M. Karasjovi süü on tõendamist leidnud. Maakohus on põhjendatult jätnud kõrvale A. L. ja A.S. ütlused. Nimetatud ütlused on ümber lükatud teiste tõenditega. Maakohtu otsusest ei tulene, et kõik kaaskinnipeetavate ütlused on ebausaldusväärsed, vaid asjaolusid tuleb hinnata konkreetse kaasuse pinnalt. Samuti ei saa maakohtu otsusest järeldada, et kinnipeetavate ütlused, mis on süüdistatavale soodsad, on automaatselt ebausaldusväärsed. Nimetatud ütlused ei lange kokku teiste tõenditega. Maakohus on leidnud põhjendatult, et süüdistatav lõi kannatanut, sest nimetatud asjaolu on tõendatud nii kannatanu T.A. kui tunnistaja H.H. ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist tulenevalt ei ole küll näha hetke kuidas süüdistatav kannatanut lõi, kuid sellele ei saa ülekaalukat tähtsust omistada ning selles osas on maakohus oma jälgitava seisukoha ja järelduse esitanud.
27. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Maarika Kuusk