Obsah (10)

§ 481§ 663§ 4891§ 5§ 230§ 231§ 232§ 407§ 79§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-123086 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetl

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2).

1. Anda OÜ Aktiva Finants nõue Dmitri Školenok'i vastu üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Edastada määrus menetlusosalistele. 1 Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
3. Asjaolud 11.10.
4. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dmitri Školenok'i vastu 896,97 euro saamiseks. 24.10.
5. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 962,02 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 29.10.
6. a aadressil *. Võlgnik tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.
7. Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.11.
8. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Dmitri Školenok tasuma avaldajale OÜ Aktiva Finants põhinõudeid summas 448,51 eurot ja kõrvalnõudeid summas 448,51 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlgnik on kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 22.11.

1. a.
2. Määruskaebus, menetluse käik 30.11.
3. a esitas võlgnik kohtule määruskaebuse maksekäsule, milles leiab, et tema õigusi on rikutud, kuna ta kinnitas makseettepaneku kättesaamist novembris
4. a ja sellele oleks pidanud järgnema vastuväite esitamise tähtaeg, mida ta kasutada ei saanud. Määruskaebuse kohaselt puudub võlgnikul nõude aluseks olev leping, mis on sõlmitud 07.06.
5. a Telia Eesti AS-ga. 03.12.
6. a määrusega jäeti määruskaebus käiguta ning määrati tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu tasumiseks. Täiendav riigilõiv tasuti 07.01.
7. a. 08.01.
8. a edastas kohtunikuabi seisukoha nõude avaldajale

§ 663lg 3 alusel.

08.01.2019. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 7 alusel.

21.01.2019. a esitas avaldaja seisukoha määruskaebusele, milles leiab, et võlgniku määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad

§ 4891

lg 2 p-s 1-3 sätestatud asjaolud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Võlgnikule on makseettepanek isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ning ta tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Kohtu seisukoht 4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4891 lg 2 p-le 1-3 võib võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 2 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võlgnik määruskaebuse esitamisel tuginenud

§ 4891

lg 2 p-le 3, s.o maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Määruskaebuses märgib võlgnik, et ta on makseettepaneku kätte saanud novembris

1. a ja sellele oleks pidanud järgnema vastuväite esitamise tähtaeg, mida ta kasutada ei saanud. Samuti tugineb määruskaebus asjaolule, et võlgnikul puudub nõude aluseks olev leping, mis on sõlmitud 07.06.
2. a Telia Eesti AS-ga ja millele avaldaja esitatud nõue tugineb. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus esmalt, kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue võib olla selgelt põhjendamatu. 4.
3. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: Telia Eesti AS ja Võlgnik sõlmisid lepingu, mille alusel Telia Eesti kohustus pakkuma Võlgnikule teenust ning Võlgnik kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Oma allkirjaga lepingul kinnitas Võlgnik, et kohustub täitma teenuste kasutamise tingimusi ning nõustub maksetega viivitamise korral viiviste ja sissenõudmiskulude tasumise kohustusega. Kõik kõrvalnõuded tulenevad lepingust. Telia Eesti AS esitas Võlgnikule osutatud teenuste eest arved, mille alusel Võlgnik oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole Võlgik oma kohustusi täitnud. Telia Eesti AS loovutas 28.05.2018 Võlgniku vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Teenuste osutamine (elekter, telefon, gaas, vms.) (*, 07.06.2010). 4.
4. 08.01.
5. a saatis kohus avaldajale seisukoha nõude

§ 663lg 3 alusel.

Avaldaja on leidnud, et võlgniku poolt määruskaebuse esitamiseks puuduvad

§ 4891

lg 2 punktides 1-3 loetletud eeldustele vastavad asjaolud ning on jätnud täielikult tähelepanuta, et võlgnik on vaidlustanud avaldaja nõude täies ulatuses. 4.3.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas on võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele vastu vaielnud, mistõttu oli avaldajal määruskaebusele seisukoha esitamisel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks avaldaja nõudeõigus võlgniku vastu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt (vt RKTKm 3-2-1-165-16, p-d 14.3-14.4).

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud asjaolude kirjelduse pinnalt ei ole võimalik kohtul jõuda järeldusele, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud ja seda veel olukorras, kus võlgnik on nõudele vastu vaielnud ning avaldaja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. 3 4.4. Eeltoodu näol esineb

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolu - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu ning käesolev tsiviilasi tuleb anda lahendamiseks üle hagimenetlusse

§ 4891lg 4 teise lause alusel.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku määruskaebuse ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei asu kohus hindaga teist määrusekaebuse aluseks olevat asjaolu. 5. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 6.

§ 4891

lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-18-123086 20.11.2018. a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Dmitri Školenok tasuma avaldajale OÜ Aktiva Finants põhinõudeid summas 448,51 eurot ja kõrvalnõudeid summas 448,51 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlgnik on kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). 7.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Pärnu Maakohus. Vastavalt üldisele kohtualluvusele

§ 79lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi.

Määruskaebuse ja rahvastikuregistri andmete järgi D. Školenok'i elukoht * maakonnas. Justiitsministri

1. oktoobri
2. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 3 p 1 järgi teenindab * maakonda Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 79

lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 8.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 9. Kohus selgitab määruskaebuse esitajale, et vastavalt täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 punktile 4 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4