1-18-421/69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. oktoober 2018 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-421 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi Silver Piller süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 114 lg 1 p 4 ja KarS § 263 lg 1 p 1 alusel üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2018 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Silver Piller ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello Prokurör Tartu Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav Silver Piller, isikukood: 38804092718, elukoht XXX (viibib Tartu Vanglas); XXX. Varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vahistatud Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a määrusega alates
5. oktoobrist
6. RESOLUTSIOON
12. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
13. augusti 2018 otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure apellatsioonimenetluses Silver Pillerile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Mõista Silver Pillerilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Tartu Maakohtu
14. augusti
15. a otsusega tunnistati Silver Piller süüdi KarS § 25 lg 2 - § 114 lg 1 p 4 p 9 järgi. Süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõisteti ta õigeks. Talle kohaldati 9 aasta pikkust vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse algust loetakse alates
16. oktoobrist
18. S. Pillerit süüdistatakse KarS § 114 lg 1 p 4 - § 25 lg 1,2 järgi selles, et tema, isikuna kes on
19. märtsil 2008 karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 113 järgi 10-aastase vangistusega
20. oktoobril 2017 kella 04:47 paiku Tartus, Aleksandri 42 maja juures, (Tartus L. asuva elumaja vahetus läheduses tänaval) kasutas füüsilist vägivalda J.K. suhtes. Peale tekkinud omavahelist tüli järgnes S. Piller tänaval liikunud J.K. ning ütles talle järele jõudes: „Ma tapan su raisa ära“ ja lõi paremas käes olnud noaga J.K. rindkere piirkonda, tabades J.K. seljas olnud nahktagi lukku. Tekkinud rüseluse käigus õnnestus J.K. S. Piller pikali maha suruda. Seejärel tõusis J.K. püsti ja hakkas S. Pillerist eemalduma. S. Piller tõusis maast ja järgnes J.K. ning lõi teda noaga selja tagant paremale poole selja piirkonda. Peale noalööki eemaldus J.K. lööjast, joostes Aleksandri tänaval asuva baari ette, kus sai aru, et on tõsiselt vigastatud ning heitis tänavale pikali. S. Piller tekitas J.K. raske tervisekahjustuse: kopsu vigastava lõike-torkehaava, õhk- ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu kannatanu elule.
21. S. Pillerit süüdistati ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, ent selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. MAAKOHTU OTSUS
22. Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud. Oma otsust põhistas kohus järgmiselt. 4.1 Vaidlus puudub selles, et
23. oktoobril
24. a viibisid kannatanu J.K. , tunnistaja S.S. ning süüdistatav S. Piller viimase elukohas ning tarvitasid alkoholi. Seda kinnitavad kõik eeltoodud isikud. Alkoholi tarvitamise protokolli kohaselt toimetati S. Piller
25. oktoobril 2017.a kell 06.38 kainenema. Indikaatorvahend kasutamise protokolli kohaselt saadi
26. oktoobril
27. a kell 06.22 indikaatorvahendiga S. Pilleri alkoholijoobeks 0,81 mg/l kohta. 4.2 Vaidlus on selles, kas
28. oktoobril
29. a ründas tapmistahtlusega S. Piller kannatanut J.K. korduvalt noaga ning põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse: kopsu vigastava lõiketorkehaava, õhk- ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu J.K. elule. 4.2.1 Kohus leidis, et S. Pilleri ütlused on mitteusaldusväärsed kannatanu J.K. ründamist puudutavas osas. Kohtuistungil eitas S. Piller noa olemasolu, samas kinnitas ta kohtueelsel uurimisel, kuidas võttis korterist enda kaitseks kaasa rohelise teraga vaibanoa. Kohtus ei suutnud S. Piller arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelsel uurimisel väitnud, et tal oli nuga, kuigi tal seda tegelikult ei olnud. Usutavad ei ole ka S. Pilleri ütlused, et talle arestimajas nurgas keegi väitis teda kedagi noaga löönud olevat, kuna ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusel jõudis ekspert arvamusele, et kohtueelsel ülekuulamisel ütlusi andes oli S. Piller psüühiliselt seisundis, mis võimaldas tal ütluste andmist. Seega ütluste muutmine ja noa olemasolu eitamine on ilmselt kantud S. Pilleri soovist vastutusest ja sellega kaasnevast karistusest vabaneda. S. Pilleri ütlused kannatanu ründamise osas on ümber lükatud kannatanu J.K. ja tunnistaja S.S. ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning riimuvad ka dokumentaalsete tõenditega. Kuigi kriminaalasjas ei ole ründamiseks kasutatud nuga leitud, tekitab S. Pilleri ütluste usaldusväärsuses kahtluse ka asjaolu, et sarnaselt S. Pillerile, kes kirjeldas kohtueelsel uurimisel ütlusi andes nuga, mille tera oli roheline, kirjeldas ka tunnistaja S.S. kohtuistungil ütlusi andes, et ründamiseks 2 kasutatud nuga oli rohelise peaga ja ümmarguse otsaga. Kohtukoosseisu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaks erinevat isikut kirjeldavad olematut nuga niivõrd sarnaselt. See omakorda kinnitab, mitte küll fakti, milline nuga välja nägi, kuid seda, et nuga tõepoolest olemas oli ning seda ründamiseks kasutati. Lisaks sellele tõendavad noa olemasolu J.K. tuvastatud vigastused, mis toimikus oleva
30. novembri 2017.a isiku ekspertiisiakti nr 17E-LÕI0083 kohaselt võivad olla tekitatud teravaotsalise noaga. 4.2.2 Kannatanu J.K. kirjeldas istungil enda ja S. Pilleri vahel koosviibimise ajal toimunud intsidente, kinnitades, et mingil hetkel võttis ta põrandalt akna alt enda kaitseks lauaplaadi. Kannatanu kirjeldas ka hetke, kui nad koosviibimiselt lahkuma hakkasid, selgitades, et läks koos S.S. ga majast välja. Seejärel väljus majast S. Piller, kes karjus talle „ma tapan su raisa ära“. Siis tuli S. Piller, midagi läikivat käes, tema poole ning üritas rindkeresse lüüa. Löök tabas tagi lukku. Kannatanu sai S. Pilleri kuidagi kätte ja nad rüselesid maas. Elukaaslane karjus, et nad ära lõpetaks. Nad tulid Silveriga püsti ja ta ütles talle, et ta maha rahuneks, et nad lähevad koju ära. Ta eemaldus natuke ja ütles, et lähevad koju ära ja nad hakkasid S.S. kõndima, kui ta tundis seljas torget. Torke tunne tekkis löömisest. Selja taha ta ei näinud, ta jooksis minema. Ta jõudis Aleksandri tn kõrtsi nurga peale, so mingi 300 meetrit torke kohast eemale. Talle jooksis Aleksandri tn külje peale järele S. Piller. Ta ei tea, mis siis sai, naine karjus seal midagi. Tema ei kuulnud õieti, mida ta karjus. Tema viskas selili, kuna ta ei jõudnud enam. Ta ei tea, kes kiirabi kutsus, kuid ta viibis haiglas järgmise päeva kella 15-ni. Kannatanu J.K. ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ka läbi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt edastatud ravidokumentide, kust nähtub epikriisist kaebuste alt, et
31. oktoobril 2017.a 04.45 saanud joomakaaslase poolt (Tartus L. tänaval) ühe noahoobi paremale poole selga. Seega on kannatanu ka menetluse väliselt andnud sündmuse kohta sama selgituse. 4.2.3 Sarnaselt kannatanu J.K. ga kirjeldas sündmust ka tema elukaaslane S.S. . Viimase ütluste mõningane erinevus detailides on seletatav sellega, et J.K. vastu suunatud ründe eel tarvitati seltskonnas küllaltki palju alkoholi ning toimikus olevast patrullilehest nähtuvalt oli tunnistaja S.S. joobeseisundis. Samas oli S.S. hoolimata joobeseisundi esinemisest võimeline oma elukaaslase J.K. vastu suunatud rünnet tajuma ja sellest aru saama. 4.2.4 Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja V.V., kelle ütlusi arvestas kohtukoosseis nii tunnistaja S.S. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kui ka S. Pilleri käitumise tõendamiseks sündmuse järgselt. Lisaks isikulistele tõenditele tugines kohus sündmuskoha vaatlusprotokollile, millest tuleneb, et kannatanu noaga ründamine toimus Aleksandri tn 42 maja vahetus läheduses. 4.2.5 Ainetuks jäävad S. Pilleri väited, et tema kannatanut noaga ei rünnanud. Ka asjaolu, et J.K. ründamiseks kasutatud nuga ei leitud, ei too kaasa süüdistatava vastutusest vabastamist. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et J.K. oli konflikt ainult S. Pilleriga. Seega on ülimalt ebatõenäoline, et keegi teine tekitas J.K. noaga kehavigastuse. Sellise võimaluse välistavad kannatanu J.K. ja tunnistajate S.S. ja V. V ütlused, milliste usaldusväärsuses alust kahelda ei ole. 4.2.6 J.K. seisundit kirjeldavad ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisid ja päeviku kanded, kust nähtub, millised olid vigastused.
32. novembri
33. a isiku ekspertiisiaktis nr 17E-LÕI0083 sisaldub eksperdiarvamus nii J.K. esinenud vigastuste, nende tekkemehhanismide kui ka tekkimise aja ja kestuse kohta. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ravidokumentide kohaselt oli J.K. paremal pool rindkerel seljal 2 cm noahaav ning põhidiagnoosiks traumaatiline hemopneumotooraks. Isiku ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud arvamusele, et J.K. esines rindkere torke-lõikehaav parempoolse õhk-veririnnaga, milline võib olla saadud torkamisest ja lõikamisest teravaservalise ja – otsalise esemega, st, et vigastus võib olla tekitatud teravaotsalise noaga. Ekspert on leidnud, et vigastus on tekitatud löögist suunaga tagant ette keha suhtes ning see võib olla saadud
34. oktoobril 2017.a ning see põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seega tõendavad ka ravidokumendid koos isiku ekspertiisiaktis märgituga kannatanu, tunnistaja S.S. ja tunnistaja poolt V. V avaldatut, et kannatanut J.K. rünnati noaga, sh löödi nuga selga. 3 4.2.7 S. Piller on eksperdiarvamuse kahtluse alla seadnud, leides, et kuna see ei ole kategoorilises vormis, ei tohiks sellise arvamuse pinnalt isikut vastutusele võtta. Kohus märkis, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitleda üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust. Seega ei tingi S. Pilleri etteheited ekspertiisiakti tõendikogumist väljaarvamist, kuna tegemist on lubatava tõendiga. 4.2.8 Kohus ei nõustunud S. Piller ja tema kaitsja taotlusega kvalifitseerida tegu raske tervisekahjustuse tekitamiseks või kehaliseks väärkohtlemiseks. Käesolevas asjas on eelnevalt tuvastatud, et pärast seda, kui kannatanu J.K. otsustas elukaaslasega koju minna, otsustas S. Piller, kellel oli enda sõnul hing väga täis ja närv suhteliselt süsimust, talle järele minna. Seejuures hõikas S. Piller enda sõnul enne füüsilist kontakti kannatanule, et ta tambib ta praegu niimoodi ära, tunnistaja S.S. sõnul aga lubas S. Piller J.K. ära tappa, mida on kinnitanud ka J.K. ise. Edasise füüsilise kontakti käigus üritas S. Piller esiteks lüüa J.K. t noaga rindkere piirkonda, aga see löök tabas kannatanu nahktagi lukku ning pärast seda, kui J.K. õnnestus S. Pillerist eemalduda, lõi S. Piller kannatanut noaga selga. Kannatanule hõigatu ning tema poolt lähtuv järgnev kannatanu suhtes rakendatud füüsiline vägivald – noaga rindkeresse lüüa üritamine ning seejärel noaga selga löömine- ,viitas kohtu hinnangul sellele, et S. Piller ei soovinud kannatanule lihtsalt peksa anda, st ainult tema tervist kahjustada, vaid tegutses tapmistahtlusega. S. Piller pidi kannatanut noaga lüüa üritades ning teda hiljem noaga selga lüües pidama võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning seda möönma, st, et ta tegutses võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Eriti arvestades, et varem tapmise eest karistatuna ja selle eest pikaaegset vangistust kandnuna on S. Pilleril kogemus, milline teguviis võib inimese surma kaasa tuua. Kohtukoosseisu hinnangul on selge, et mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese noaga selga löömine selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma kannatanu surma. Tapmistahtluse olemasolu tõendab seegi, et hetkel, kui S. Piller kannatanut noaga selga lõi, oli kannatanu temast juba eemaldunud, s.o nendevaheline konflikt oli lõppenud. Seetõttu tuleb kannatanu selga löömist pidada tapmistahtlusest kantuks. Kuna ekspert on oma arvamuses hinnanud tekitatud vigastuse eluohtlikuks, asus kohus, et kannatanu surma saabumise hoidis ära vaid kannatanu elukaaslase S.S. sekkumine, so kiirabi kutsumine. Arvestades, et S. Piller asus tapmistahtlusega kannatanut J.K. t ründama, aga kannatanu surm jäi tema elukaaslase tegevuse tõttu saabumata, jäi S. Pilleri tegu katse staadiumi. 4.2.9 Kuna kohtukoosseis tuvastas S. Pilleril tapmistahtluse olemasolu, ei ole tema käitumist võimalik kvalifitseerida ei kehalise väärkohtlemisena ega ka raske tervisekahjustuse tekitamisena. 4.2.10 S. Pillerit karistati Tartu Maakohtu
35. märtsi 2008.a otsusega KarS § 113 järgi 10-aastase vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta
36. a augustis. Tegemist on kehtiva karistusega, mistõttu on S. Pilleri tegevus kvalifitseeritav mõrva katsena. APELLATSIOONID
37. S. Piller taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus tema süüditunnistamises KarS § 114 lg 1 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi. Kvalifitseerida tegu ümber KarS § 118 või § 121 järgi ning kergendada karistust. S. Piller rääkis ka kohtus, et ütles kõigile tema juures viibinud inimestele, et igaüks läheks oma koju. Alguses seda ka tehti, ent siiski algatasid J.K. ja S.S. tüli, millesse kisti ka S. Piller. Viimane oli sunnitud end ja J.K. elukaaslast kaitsma. Tüli algatajaks ta ei olnud. 4 Väär on seegi väide, et S. Pilleril oli tahe kannatanut tappa. Joodi küll ohtralt alkoholi, ent S. Pilleri joove oli 0,81 mg/l, mis näitab, et tema suures koguses alkoholi ei tarvitanud. Ta oli täie mõistuse juures ja mäletab täpselt, et tahet J.K. tappa tal ei olnud. S.S. palus S. Pillerilt abi ja kaitset oma mehe J.K. eest, kes tuli korterisse ja oli väga agressiivne. S. Piller vaid kaitses S.S. füüsilise vägivalla eest.
38. Kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus apellatsioonis toodud mahus ning motiividel ja teha uus otsus millega mõista S. Piller õigeks või kvalifitseerida tema tegu KarS § 121 järgi. S. Piller pole toime pannud mõrvakatset. Kui kohus leiab, et S. Pillerit ei saa õigeks mõista, siis tuleks teda karistada kehalise väärkohtlemise eest. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
39. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht esitatud apellatsioonide osas kuni
40. septembrini
41. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
42. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasja materjalidega ning jõudis veendumusele, et maakohtu otsus S. Pilleri süüdistuses jääb muutmata. Esitatud apellatsioonide sisust lähtudes vajab esmalt toonitamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo 3-1-1-115-04, 3-1-1-14-14, p 718).
43. Apellandid S. Piller ja tema kaitsja soovivad, et II astme kohus hindaks tõendid ümber ning tühistaks maakohtu otsuse S. Pilleri süüdimõistmises, mõistes S. Piller õigeks või kvalifitseerides toimepandud teo KarS § 121 või KarS § 118 järgi. Seoses apellantide taotlustega tõendid ümber hinnata, osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu praktikas valitseb seisukoht, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-05).
44. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava S. Pilleri süü tõendatuses talle esitatud süüdistuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisaldu apellatsioonides kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jääb seetõttu üle vaid nõustuda maakohtu otsustusega ja kõiki kohtu põhjendusi siinkohal üle ei korda. Nimetatud põhimõttest lähtudes toob ringkonnakohus alljärgnevalt omapoolsed vastused apellatsioonide põhiväidetele. 5
45. Kaitsja apellatsioonis tuuakse välja vaid üks vastuväide kohtuotsusele, mis seisneb selles, et kaitsja, tuginedes juba maakohtus avaldatud positsioonile, leiab, et S. Piller tuleks õigeks mõista, sest süüdistatav ei ole toime pannud mõrvakatset. Kui apellatsioonikohus õigeksmõistmist ei pea võimalikuks, tunnistada S. Piller süüdi kehalises väärkohtlemises. Süüdistatav samuti kordab maakohtus väljendatut, mille kohaselt algas tüli kannatanu J.K. ja viimase elukaaslase S.S. vahel, millesse segati ka teda. Süüdistatav vaid kaitses end ja kannatanu elukaaslast. Kannatanut ta ei ole tappa tahtnud.
46. Ringkonnakohus kontrollis kriminaalasjas kogutud tõendeid ning asub maakohtuga samadele seisukohtadele nii asjaolude tuvastamises kui ka toimunu õiguslikus hinnangus. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tarvitas seltskond, teistehulgas kannatanu J.K. , tema elukaaslane S. S ja süüdistatav S. Piller, alkoholi. Vaidlusküsimuseks on olnud see, kas 31.10.2017 toimunud koosviibimise ajal ründas S. Piller kannatanut J.K. korduvalt noaga, lüües sellega kannatanut rindkere piirkonda, tabades esmalt nahktagi lukku ning seejärel lõi temast eemalduvat kannatanut selja tagant noaga paremale poole selja piirkonda, millega põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse - kopsu vigastava lõiketorkehaava, õhk-ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu J.K. elule.
47. Maakohus analüüsis kannatanu J.K. , tunnistajate S.S. , politseitöötaja V. V ütlusi, dokumentaalseid tõendeid (sh isiku ekspertiisiakt nr 17E-LÕI0083), samuti süüdistatava ütlusi, ning jõudis veendumusele, et süüdistatava ütlused ei ole tõesed asjaoludes, mis puudutab kannatanu ründamist noaga kahel korral ning kannatanule lõike-torkehaava tekitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud õigesti, ühtegi asjaolu või siis analüüsimata tõendit, mis võiks muuta maakohtu lõppjäreldusi asjaolude tuvastamises, ringkonnakohus ei leidnud.
48. Ringkonnakohus kordab maakohtu poolt välja toodut, mille kohaselt süüdistatava väited selle kohta, et tema ei ole see isik, kes kannatanut noaga ründas, on ainetud. Asjaolu, et ründevahendit - nuga ei leitud, ei oma S. Pilleri süüküsimuse otsustamisel tõenduslikku tähtsust. Kriminaalasjas on tõsikindlalt tuvastatud, et kannatanul J.K. oli konflikt ainult süüdistatavaga, mistõttu ebatõenäoline on süüdistatava hüpotees, et kannatanule tekitas noahaava keegi tuvastamata isik (vt ka kannatanu J.K. ja tunnistajate S.S. ja V. V ütlused, 1 kd, lk 139 -150).
49. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mille tõttu tuleks S. Pilleri poolt toimepandud tegu ümberkvalifitseerida. Ka toimepandud teole õigusliku hinnangu andmisel on maakohus olnud põhjalik (vt maakohtu otsuse lk 10-11). Kohus analüüsis kriminaalajas tuvastatud asjaolusid ning oma seisukoha kujundamisel võttes abiks kassatsioonikohtu seisukohad analoogsetes kriminaalasjades, jõudis veendumusele, et S. Pilleri poolt toimepandud tegu on hinnatav mõrvakatsena. Maakohtu seisukohad on ammendavad ning ringkonnakohtul midagi neile juurde lisada ei ole. Kuna apellatsioonides ei ole välja toodud ühtegi tõenditel tuginevat kaalukat asjaolu kvalifikatsiooni muutmiseks, puudub vähimgi vajadus maakohtu argumentide ülekordamiseks.
50. Eelnevat kokkuvõttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
51. Kaitsja A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 120 euro suuruses summas, sh käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt kulutas maakohtu otsusega tutvumisele, kaitsealusega konsulteerimisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure tasu 120 eurot, milles sisaldub käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
52. juuli
53. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; § 6 lg-st 3 leiab, et 6 kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt S. Pillerilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 7