) § 45 lg-s 4 seatud oluline piirang ning kohus on seda järginud. Põhjendatud ei ole ka kaebaja käsitlus, et kaebeõigus võiks tekkida sellest, et vaidlustatava otsuse oli teinud „alamvanglaametnik“, kuid vaie oli esitatud direktorile. Vangla on seisukohal, et halduskohus lahendas kaebuse mõistliku menetlustähtaja jooksul. Vangla hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad kinnipeetav L. Sergejevit, kuna need ei haaku käesoleva kohtuasjaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 7.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
lg-s 2 sätestatud asjaolud.
lg 11 lausest 2 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud kaebusele
Enne 01.01.218 kehtinud
redaktsiooni (
v.r) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Riigikohus on jaatanud, et teatud juhul võib vangla kaalutlusõigus lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel väheneda selliselt, et õiguspärane keeldumine väljasõiduks loa andmisest ei ole võimalik (RKHKo 30.01.2012, 3-3-1-78-11). Kuivõrd Viru Vangla võttis kaebaja taotluse lahendamisel arvesse asjaolu, et kaebaja oli lisatud hammaste proteesimiseks järjekorda, mistõttu ei oleks kaebaja lühiajaline väljasõit eesmärgipärane, siis tegi Viru Vangla kindlaks, et kaebaja tervise kaitse on tagatud. Samas ei oleks Viru Vanglal ringkonnakohtu hinnangul olnud kohustust kaebaja lühiajalise väljasõidu taotlust rahuldada ka juhul, kui kaebaja ei oleks hambaproteesimise järjekorras või kui vangla oleks teinud kindlaks, et kaebaja vabaneb enne proteeside saamist vanglast või et kaebaja on üle 1,5 aasta juba proteese oodanud. Sellisel juhul esineksid kaebaja tervise kaitseks teistsugused võimalused, näiteks saanuks vangla korraldada kaebaja lühiajalise väljaviimise hambaarsti juurde. Seega ei esine käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul asjas ilmselgelt selliseid kaalutlusvigasid, milleta oleks Viru Vanglal olnud kohustus kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks luba anda, mistõttu oli kaebajale lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumine Viru Vangla poolt õiguspärane.
v.r § 45 lg 2 ls 3 kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd 3 käesoleval juhul puudub vangla õigusvastane tegevus, oleks hilisema hüvitamiskaebuse esitamine ilmselgelt perspektiivitu. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse
lg 2 p 1,
lg 11 ja
v.r § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 11.10.2018. a otsuse. 10. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti
lg-st 3 tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta. Seega jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. 12. Kuivõrd haldusasi jääb sisuliselt läbi vaatamata, tuleb apellatsioonkaebusele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõte ning Viru Vangla meditsiiniosakonna tõend (kokku kahel lehel) kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.