Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 100§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16176 Tsiviilasi XXX hagi XXX v

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14.) Hageja rõhutab, et kostja on terve töövõimeline meesterahvas. Kostja enda kinnituse kohaselt moodustab tema sissetulek ca 1200 eurot kuus, seega on kostja võimeline last ülalpidada. Samuti kinnisturaamatu andmete järgi kuulub kostjale kinnisvara objekt aadressil Paasiku 4265 ning maanteeameti andmete järgi sõiduauto Peugeut 407, mille reg. number on 610ATV. Sellest tulenevalt pole võimalik pidada kostjat maksuvõimetuks, ning juhul, kui kostja leiab, 2 et temal pole võimalust tasuda oma laste kasuks elatist lähtudes

§ 101lg-s 1 sätestatust, siis peab tema realiseerima esmajärjekorras oma vara.

Hageja vanavanemate poolt teostatud maksed ei saa kuidagi lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Isegi ülekannete seletusest on nähtav, et tegemist on kingitustega (sünnipäevaks, kommiks, jõuludeks jne.). Seega on tegemist vanavanemate poolt vabatahtlikult tehtud kingitustega. Hageja on nõus, et kostja tasub elatise võlgnevuse poole aasta jooksul, seega 302,15 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja palub rahuldada hagiavaldus osaliselt ning määrata elatise tasumise kohustus kostja suhtes kindlaks selliselt, et kostja tasub hagejale elatist suuruses, milline vastab ½ VV kehtestatud kuupalga alammäärale, millelt on maha arvestatud ½ hagejale hageja elukohariigi poolt makstavatest peretoetustest. Kostja palub jätta hagiavaldus tagasiulatuva elatise osas rahuldamata. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja ei nõustu väitega, et hageja seaduslik esindaja XXX üksinda tegeleb lapse ülalpidamiskulude kandmisega. Kostja on kandnud hageja ülalpidamise kulude katteks nii hageja seadusliku esindaja, kui ka hageja isiklikule arveldusarvele summasid vastavalt võimalustele ja suulistele kokkulepetele. Hageja seaduslik esindaja sõitis 2009 juunis Inglismaale ning poolte ühine laps jäi kostja kasvatada. Ka kandis kostja praktiliselt kõik lapsega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja tegi aegajalt rahalisi ülekandeid kostjale lapse ülalpidamiseks, kuid ülekantud summad jäid sageli alla selle, milline oli seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse suurus. Pooltel oli kokkulepe, et kostja ei pöördu kohtusse elatise nõudega, vaid kasvatab last olemasolevate võimaluste kohaselt. Kuna hageja läks 2016 sügisel elama ema juurde Inglismaale, siis leppisid vanemad kokku, et ka kostja tasub hagejale elatist vastavalt sellele, millised on tema võimalused ning hageja esindaja ei pöördu esindatava nimel kohtu poole.
3. RAKE poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmine lapse tegelik ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta (Riigikohus 22.03.2017 otsus 3-2-1-174-16). Hageja ei ole hagiavalduses esitanud kalkulatsiooni selle kohta, millised on hageja kulutused ühes kuus. Viimaste aastate jooksul on töötasu alammäär oluliselt tõusnud ning seoses sellega on tõusnud ka perekonnaseadusest tuleneva elatis suurus. Samas leiab kostja, et lapse ülalpidamise kulud ei ole nõnda kiiresti kasvanud, kui miinimumtöötasu. Lisaks eeltoodule on lapse ülalpidamiskulud osaliselt kaetud riiklike toetustega. Isegi, kui kostja nõustub sellega, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt miinimumtöötasu, tuleb makstavad toetused ülalpidamiskuludest maha arvata ehk kulud makstavate toetuste ulatuses kaetuks lugeda. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
4. Kostja sissetulekud on igakuiselt ca 1 200 eurot, sellest 404 eurot moodustab igakuine laenumakse, kommunaalkuludeks kujuneb igakuiselt ca 150 eurot, lisaks tasub kostja elektri eest ca 20 eurot kuus. Lisast 1 nähtuvalt on kostja töötasu suveperioodil kõrgem ning talveperioodil madalam ning 11 kuu keskmine töötasu moodustab ca 1200 eurot. Kostja laenumakse on 404 eurot kuus, kuid laenuintress on seotud euriboriga, milline võib muutuda nii suuremaks, kui väiksemaks. Hetkel kujuneb kostja igakuiseks laenumakseks 320 eurot. Seega kostja vältimatud püsikulud on ca 490-574 eurot. Arvestades, et jaanuarist 2018 on seadusest tulenev elatis ühes kuus 250 eurot, oleksid kostja kulud kokku 824 eurot. Kostjale jääb peale eelnimetatud kulude kandmist järele 376 eurot, millest väga tagasihoidliku majandamise korral piisab toiduainete soetamiseks, kuid aegajalt vajab ka kostja arstiabi, uusi riideid, samuti esineb kulutusi transpordile (sõiduki küte, remont, korraline hooldus), hügieenitarvetele jne.
5. Kostja usub, et hageja esindaja sissetulekud Inglismaal on suuremad, kui kostja omad ning seetõttu on hageja esindajal ka suuremad võimalused last üleval pidada. Käesoleval juhul hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist temal seoses elatise maksmata jätmisega, elatise 3 väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks enam oma eesmärki ning oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist tagasiulatuvalt
6. aasta eest, siis palub kostja kohtul arvestada elatise hulka ka tema poolt hageja isiklikule arveldusarvele ülekantud summad. Arvestades ka kostja poolt tasutud elatist, siis on hagejale tegelikult alates oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 tasutud kokku 2 175 eurot, milline aasta peale jagatuna moodustab igakuiselt 181,25 eurot. Võttes arvesse ka lapsele makstavaid riiklikke toetusi, siis on kostja arvates hagejale antud vahendeid ülalpidamiseks piisavalt. Kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist ka tagasiulatuvalt, siis arvestades kostja varalist seisundit palub kostja määrata tagasiulatuva elatise tasumine jagatuna osamakseteks 24 kuu jooksul osamaksetena kuni 80 eurot kuus KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavaldus on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmise osas. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas hagiavaldus põhjendatud ei ole.
8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 13.

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2017.

aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (

§ 99

) ning vanemate varalist seisundit (

§ 102

ja § 105 lg 3).

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

1. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et XXXl ja kostjal on ühine alaealine tütar XXX (hageja), sündinud 23.01.2005 (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatis miinimumsummas. Kostja on nõus 13.04.2018 toimunud kohtuistungil tasuma hagejale igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
2. Hageja on märkinud enda igakuisteks vajadusteks 1 252 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, siis ei ole vaja tõendada ega analüüsida hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.
3. Järgmisena tuvastab kohus hageja vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslikule esindajale realiseeritavat vara, sh sõidukeid ega kinnistuid, ei kuulu. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on töötasu 540 eurot ja 288 eurot toetused riigilt, sh lapsetoetus 93,35 eurot (tl 97). Kostjale kuulub korteriomand XXX, mis on kostja elukohaks. Samuti kuulub kostjale sõiduauto, mille väärtuseks hindab kostja 1 000 eurot (tl 97). Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja keskmine töötasu perioodil 12.01.2017 kuni 4 10.11.2017 kokku 14 104,71 eurot, mis teeb keskmiselt 1 282 eurot kuus (tl 30). Kostja vastas 13.04.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, et kostja keskmine sissetulek on 1 300 eurot kuus (tl 97).
4. Kohus leiab, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale makstakse peretoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3517 leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatsel talla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid elatise suuruse vähendamise lapse emale makstava lapsetoetuse võrra.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud võimaldavad tasuda hagejale igakuist elatist

-i § 101 lg 1 ettenähtud määras. Lisaks on kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 30.10.2017 igakuine elatis, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja ema XXX arveldusarvele AS-is Swedbank nr XXX iga kuu
2. kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 5
3. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 1 611,76 eurot ühekordse summana perioodi 30.10.2016 kuni 29.10.2017 eest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enamõigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiseltraskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kohus selgitas hagejale 06.11.2017 määrusega (tl 11-12), et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb hagejal esitada selgitused ja võimalusel tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja vaatamata kohtu selgitustele ei selgitanud ega tõendanud, mida hageja tegi miinimummääras elatise saamiseks.

1. Samuti tuleb tagasiulatuva elatise nõude puhul arvestada asjaoluga, et kostja tasus hagejale perioodil oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 elatist kokku 1 200 eurot. Kohus ei arvesta kostja ega kostja ema poolt hageja arveldusarvele kantud summadega, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks otse alaealisele lapsele. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohus on ka seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis takistaks hagejale igakuise elatise tasumist. Seega on põhjendatud jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue summas 1 611,76 eurot.
2. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, kuna need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise rahuldamise osas. MENETLUSKULUD
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6