Obsah (8)

§ 53§ 173§ 162§ 174§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-19465 Tsiviilasi Saloni B

) §

1. Hageja on 20.04.2018 esitanud protokolli parandamise taotluse, mille kohaselt on protokollis olulised ebatäpsused, mis võivad mõjutada asja lahendamist. Protokolli esimesel lehel on kirjas: „Ei oska selgitada, miks vastuvõtja kuupäevaks on märgitud 29.04.
2. Kogu mööbel pidi minema Tallinna Loomaaeda. Mati Kaal ja Valter Napits on selle mööbli loomaaia poolt 15.04.2014 vastu võtnud.“ Hageja palub parandada eeltoodud lause järgnevalt: „Ei oska selgitada, miks vastuvõtja kuupäevaks on märgitud 29.04.
3. See kuupäev on sinna juurde kirjutatud omavoliliselt ja alusetult. Kogu mööbel pidi minema Tallinna Loomaaeda. Ene Vohu, Mati Kaal ja Valter Napits on selle mööbli loomaaia poolt 15.04.2014 vastu võtnud.“ Protokolli esimesel lehel on kirjas: „sissenõutavaks muutus nõue alates 16.04.2014 ning viivist arvestati alates 23.04.2014 arve esitamisest ja kooksõlas lepingupunktiga 4.4.“ Hageja palub parandada eeltoodud lause järgnevalt: „sissenõutavaks muutus nõue alates 19.06.2014 ning viivist arvestati alates 19.06.2014 ja kooskõlas lepingupunktiga 4.4.“ 7 Kohus küsis kostjalt protokolli parandamise taotluse osas seisukohta. Kostja ei pea esimest parandusettepanekut põhjendatuks, kuid teise parandusettepanekuga on nõus. Kohus leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning 17.04.2018 protokolli leheküljel 1 tuleb parandada lauset järgnevalt:“sissenõutavaks muutus nõue alates 19.06.2014 ning viivist arvestati alates 19.06.2014 ja kooskõlas lepingupunktiga 4.4.“ Ülejäänud osas jätab kohus hageja protokolli parandamise ja täiendamise taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et protokollitud on vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm.

§ 53ei näe ette protokolli täiendamist.

Kohus lisab vastuväited

§ 53lg 4 lause 2 kohaselt protokollile.

Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja menetluskulud on kokku summas 2688 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 750 eurot, õigusabikuludest summas 1770 eurot, sõidukulust seoses istungile sõitmisega summas 108 eurot ja tasust kohtuistungile sõitmise aja eest summas 60 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Arvestades asja keerukust ja mahukust on kostja hinnangul põhjendatud koguajakuluks 6 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, mis teeb kuluks kokku 720 eurot. Sõidukulude ja sõidule kulunud aja osas on kostja seisukohal, et hageja viited riigikohtulahenditele RKHKo 3-3-1-61-14 ja 3-3-1-66-12 on asjakohatud, kuna need käsitlevad menetluskulude hüvitamist halduskohtumenetluses. Tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-64-13 punktis 13 selgelt välistanud kohtuistungile sõitmise ajakulu hüvitamist menetluskuluna

§ 144p 2 alusel.

Samast lahendist nähtuvalt saab hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus, mistõttu ei pea kostja põhjendatuks hageja esindaja sõidukulude hüvitamist analoogia korras riigi õigusabi osutamisel sõidukulude hüvitamisega. 18.

1. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 750 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 18.
2. Õigusabikulud Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 1770 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 14 tundi ja 45 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) Hankedokumentidega, pooltevahelise kirjavahetusega ja müügilepinguga tutvumine ning analüüs 3 tundi ja 30 minutit; 2) õiguslik analüüs 2 tundi ja 30 minutit; 3) hagiavalduse koostamine 4 tundi; 4) läbirääkimiste pidamine kostjaga ning põhjendatud vastuse koostamine kostja e-kirjale 1 tund; 5) kostja 20.02.

1. a hagiavalduse vastusega ja lisatud tõenditega tutvumine ja analüüs ning edasise tegevuse kooskõlastamine kliendiga 45 minutit; 6) kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine 2 tundi ja 30 minutit; 7) protokolliga tutvumine ja protokolli parandamise taotluse koostamine 30 minutit. 8 Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 10 tundi kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 7 tundi, vähendades antud ajakulu 3 tunni võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 17.04.2018 istung 1 tund ja 19 minutit. Seega on hageja põhjendatuks ajakuluks istungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks 2 tundi ja 19 minutit, vähendades ajakulu 11 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 3 tunni ja 11 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 11 tunni ja 34 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1388 eurot. Hageja kinnitas, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta. 18.
2. Sõidukulu Hageja palub kostjalt välja mõista ka esindaja sõidukulud kogusummas 108 eurot seoses kohtuistungil esindamisega Tallinnas, kuivõrd hageja ning tema esindaja tegutsemiskoht asub Tartus. Hageja on lähtunud sõidukulu arvestamisel Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015.a otsusega kehtestatud tasude ja kulude korra punktist 54, mis sätestab, et punktis 52 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidada sõiduauto kasutamisega seoses kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Hageja leiab, et analoogia korras on võimalik kasutada seesugust arvestust. Kaardiserveri Google Maps kohaselt on Tartu ja Tallinna (Kentmanni kohtumaja) edasi-tagasi marsruudi teepikkus ligikaudu 360 km. Kohus leiab, et hageja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega on hageja kohtuväliseks kuluks sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Vaidlust pole selles, et nimetatud kulud on seotud menetlusega. Kohus leiab aga, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohaldada hageja esindaja poolt viidatud tasude ja kulude korda hageja esindaja sõidukulu väljamõistmisel, kuivõrd see ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule kuludokumente nimetatud sõidukulu kohta, mistõttu ei ole hageja tõendanud hageja esindaja poolt sõidukulude kandmist ja kohtul puudub võimalus hinnata hageja sõidukulu. 18.4. Ajakulu Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista ka tasu kohtuistungile sõitmise aja eest summas 60 eurot. Hageja hinnangul saab Riigikohtu praktika kohaselt tasu esindaja istungile sõitmiseks kulunud aja eest sarnaselt esindaja sõidukuluga käsitada menetluskuluna ning sellise kulu väljamõistmisel saab rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi 9 hüvitamise korraga. Kohus viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-13 punktile 17, millest tulenevalt kolleegiumi arvates ei võimalda

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ajakulu ei kuulu hüvitamisele. 18.5. Hageja menetluskulud kokku on 2138 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik