KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-19439 Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuistungi toimumise aeg Olev Mihkelson Proffsistem OÜ ha

§ 158

lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 158

lg 1 kohaldamise ja leppetrahvi nõude esmaseks eelduseks on kohustatud lepingupoole kohustuse rikkumine. Kostja leiab, et ei ole oma töökohustusi rikkunud, sellepärast puudub hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtulepinguga (p. 13.4) ettenähtud leppetrahvi. Alternatiivselt käesoleva vastuses esitatud seisukohale (s.o, et kostja ei rikkunud oma töökohustusi) esitab kostja allpool mainitud vastuväite. Formaalselt olid ehitustööd lõpetatud 18 päeva hiljem kui on märgitud töövõtulepingus (p. 7.1.2). See tekkis seetõttu, et hageja on olnud vastuvõtuviivituses, mistõttu ei ole kostja saanud lõpetada ehitustöid töövõtulepingus märgitud tähtajaks.

§ 119

lg 1 järgi satub võlausaldaja (hageja) vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik (kostja) ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlaõigusseaduse kommentaaride autorid on selgitanud, et võlaõiguslik vastuvõtuviivitus seisneb muuhulgas selles, kui võlausaldaja ei tee kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu (V., K., K., K..

I komm vlj 2006 lk 418). Vajalik tegu võlgniku (kostja) jaoks on olnud antud juhul pööninguluukide õigeaegse tarnimine hageja poolt ning tellijaga ehituslahenduste kooskõlastamine hageja poolt.

§ 119lg 2 järgi vastuvõtuviivituse olukorras ei vastuta võlgnik viivituse eest.

Täiendavalt eeltoodule on kostja seisukohal, et hagejal puuduvad seaduslikud eeldused leppetrahvi nõudmiseks. Leppetrahvi eesmärgid on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgniku kohustuse täitmisele (RKTKo 3-2-1-663

§ 6), mistõttu ei kuulu hageja nõue rahuldamisele.

Kostja on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on esitatud siis, kui hagejal puudus selle esitamiseks õigus. Hageja esitas leppetrahvi nõude 13.11.2017, s.o 39 päeva pärast ehitustööde lõpetamist. Leppetrahvi esitamise eelduseks on aga poolte vahel kehtiv võlasuhe. Võlaõigusseaduse kommentaaride autorid on selgitanud, et leppetrahvi nõude saab esitada ainult siis, kui poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Leppetrahvi kui aktsessoorne kõrvalkohustuse sissenõudeõiguse teostamine sõltub sellest, kas leppetrahvi kokkulepe on leppetrahvi nõude esitamise õiguse tekkimise ajal ehk siis lepinguliste kohustuste rikkumise ajal veel kehtiv ja kas kohustust on rikkunud. Kui kohustus, mille täitmist leppetrahviga tagati, ei ole nõude esitamise õiguse tekkimise ajal kehtiv, siis ei teki kahjustatud poolel ka õigust nõuda leppetrahvi maksmist (V., K., K., K..

I komm vlj 2006 lk 541). Seega seisuga 13.11.2017 puudus hagejal juba õigus leppetrahvi nõude esitamiseks. 4.4. Alternatiivselt üleval toodud vastuväidetele hageja nõudele (käesoleva vastuse p-d 4.1-4.3) leiab kostja, et hageja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue siiski kuulub rahuldamisele, siis kostja palub arvestada käesolevas punktis (s.o 4.4) esitatud vastuväitega. Hageja nõuab leppetrahvi suuruses 5 400,00 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu hind on 11 700,00 eurot + käibemaks 2 340,00 eurot. Seega hageja leppetrahvi nõue on ca ½ lepingu hinnast. Ehitussuhetes kehtiva põhimõtte kohaselt piirduvad vastutusnõuete suurused (viivis, leppetrahv) tavaliselt 10 %-ga lepingu hinnast. See tähendab, et maksimaalne leppetrahvi suurus ei pea ületama lepingu hinda 10 % võrra.

§ 162

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kostja on seisukohal, et arvestades poolte vahelisi suhteid, kostja poolt teostatud tööde kvaliteeti, hageja pretensioonide ja nõuete puudumist, ei või hageja leppetrahvi nõue olla suurem kui 300 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Hagi ese: töövõtulepingu rikkumisest tuleneva trahvi tasumise nõue.
3. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid 28.07.2017.aastal töövõtulepingu nr. 28-07-2017-1; 2) töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuseks oli 14 040,00 eurot; 3) kostja pidi alustama töid 31.07.2017 ja lõpetama need hiljemalt 15.09.2017.a; 4) töövõtulepingus kokkulepitud tööd on hagejale üle antud ja hageja on teostatud tööde eest tasunud kokkulepitud summa 14 040,00 eurot (8500 +5540); 5) Kõik tööd lõpetati kostja poolt 04.10.2017; 6) pooled leppisid kokku, et juhul, kui Falco Ehitus OÜ ei järgi tööde algus- ja lõpptähtaegu, on kostja kohustatud maksma hagejale leppetrahvi 300,00 EUR iga ületatud päeva eest (p. 13.4.).
4. Kostja vaidles hagile vastu seoses sellega, et tööde lõpetamise viivitus oli tingitud sellest, et hageja Proffsistem OÜ viivitas pööninguluukide tarnimisega ja sellepärast otsustati 4

) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja pidi lepingus kokkulepitud tööd valmis saama ja üle andma hiljemalt 15.09.2017.a, kuid lõplikult andis kostja hagejale tööd üle 04.10.2017.

§ 158

lg.1-3 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 8.

§ 160

kohaselt kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja vastuväide hagile on see, et tööde üleandmise viivitus oli tingitud hagejast, kus hageja ei hankinud tähtajaks sobivaid pööninguluuke ja ei esitanud kostjale ehituslahendusi. Tulenevalt sellest, et tellija nõudmisel otsustati paigaldada esialgu kokkulepitud pööninguluukidest erinevad pööninguluugid, ei saanud kostja teostada pööninguluukide paigaldamise ettevalmistamistöid ennem, kui oli saanud hagejalt vastavad andmed. Ekslik on hageja väide, et pööninguluukide paigaldamine ei kuulunud töövõtulepingus kokkulepitud tööde hulka. Töövõtulepingu lisaks oleva 28.07.2017 Hinnapakkumise 57 p.8 kohaselt oli kostja kohustuseks ka pööninguluukide paigaldus (tl 17, 139). Sama asjaolu tuleneb ka dokumendist nimetusega tööetappide järjestus ja kestus (tl 125). Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud dokumendi andis kostjale hageja esindaja. Kostja poolt esitatud 12.09.2017 ehituskoosoleku protokoll nr 7 oli hagejal lahendamata pööningul asuvate kanalisatsioonitorude küsimus, redelpööningu luugist kuni käiguteede platvormini jms. Hageja ei vaidlustanud kostja vastuväidet, et nimetatud tööd pidi teostama kostja. Samuti nähtub protokollist, et pööninguluukide tarneaeg 42 nädalal, millest kohus järeldab, et kostjal ei olnud võimalik pööningluuke kokkulepitud tähtajaks paigaldada (tl 69-70). Pööninguluukide paigaldamise skeem kooskõlastati Illuka Vallavalitsuse poolt alles 19.septembril

1. Kostja vastuväiteid kinnitas ka tunnistaja A.M., kelle ütluste kohaselt töötas ta töövõtulepingu täitmise perioodil kostja juures spetsialistina. Tunnistaja ütluste kohaselt oli esimene viivitus tingitud sellest, et katusepleki kogus oli valesti arvestatud ja 13.07.2017 toodi vajalik kogus katuseplekki juurde. Vajalikud mõõdud katusepleki paigaldamiseks ja nende andmete esitamiseks Pakkumisel, sai kostja hageja esindajatelt. Teine viivitus tulenes sellest, et tellitud pööninguluugid ei vastanud nõuetele ja need tuli välja vahetada. Kostjale ei antud infot selle kohta kuidas luugid avanevad. Kostjale olid vajalikud andmed pööninguluukide mõõtmete kohta, et ehitada šahti jaoks puidust juurdepääsud pööningule. Kolmas viivitus oli tingitud sellest, et kostja pidi välja vahetama vana ventilatsioonitoru, kuid skeemi selle töö teostamiseks ai ta hagejalt alles 17-
2. septembril. Pööninguluukide paigaldamisele kulunuks kõigest ca 2 tundi ja kostjal puudus seetõttu mõistlik põhjus töödega venitada (tl 168-170). 5

§ 159

lg.2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja pidi lepingus kokkulepitud tööd valmis saama ja hagejale üle andma hiljemalt 15.09.2017.a. Leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale alles 13.11.2017, so ca kaks kuud hiljem. Selleks ajaks oli hageja kostjalt töö vastu võtnud ja selle eest ka kostjale tasunud.

§ 159lg-s 2 sätestatu järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul.

Kohustuse rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul tuleb esitada ka suuline leppetrahvinõue. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Tsiviilasjast ei tulene, et hageja oleks esitanud kostjale suulise leppetrahvi nõude, kui oli selge, et kostja suuda töid kokkulepitud tähtajaks hagejale üle anda. Leppetrahvi nõudmine kaks kuud peale kokkulepitud tähtaja mööda laskmist, kui kostja oli kõik tööd hagejale üle andnud ning hageja oli kostjale tasunud kokkulepitud tasu, ületab mõistliku aja, sest selleks ajaks olid poolte lepingulised suhted selle lepingueseme osas lõppenud ja kostjal oli põhjust eeldada, et mõlemad pooled on lepingulised kohustused täitnud ja temalt leppetrahvi enam ei nõuta.

1. Maakohus nõustub ka kostja väitega, et leppetrahvi nõudmine kostjalt summas 5400 eurot, kui töövõtulepingu maksumus oli 14 040 eurot on kostjat ebamõistlikult kahjustav. MENETLUSKULUD
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. 6