← Eesti

3-18-2408/6

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2408 Haldusasi Päästeameti esialgse õiguskaitse taotlus Sihtasutuse Ke

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

  1. KIK leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse sisuline vajadus. Kohus sellega ei nõustu. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlemiseks peab vaidemenetlus olema pooleli (vaie on esitatud) ning peab esinema oht, et ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Päästeamet esitas 30.11.2018 KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 peale vaide. KIK pikendas 27.12.2018 vaide lahendamise tähtaega 30 päeva, mistõttu tehakse vaideotsus alles
  2. a jaanuari lõpus. Samas tuleb taotlejal KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kohaselt tagastada 2 753 203,92 eurot 60 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest (teatavakstegemisest). Kuna Päästeamet sai otsuse kätte 06.11.2018, on toetuse tagastamise viimane päev 05.01.2019 ja alates 06.01.2019 on KIK-l võimalus alustada oma nõude sundtäitmist. See on oluliselt varem kui vaideotsuse tegemise aeg. Kohus leiab, et olukorras, kus KIK-l ei ole takistusi 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise alustamiseks enne vaidemenetluse lõppu, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Vajaduse olemasolu ei muuda olematuks KIK-i selgitus, mille kohaselt ei ole täitemenetluse algatamine tõenäoline. Kohus peab lähtuma eeldusest, et vastava menetluse algatamise võimalus on õiguslikult olemas. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu kinnitab ka tagastamisele kuuluva summa suurus. Kohus nõustub taotlejaga, et tegemist on sellises suurusjärgus summaga, mis võib mõjutada Päästeameti põhiülesannete täitmist (Päästeameti põhimääruse § 7) . Kohtu hinnangul ei välista esialgse õiguskaitse vajadust KIK-i vastuses mainitud võimalus, et sisuline 3

(4)vaidlus võib hiljem laheneda valitsusasutuste omavahelise kokkuleppega. Kohus saab esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel lähtuda ainult nendest asjaoludest, mis esinevad esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajal, st asjaolust, et algatatud on vaidemenetlus ning otsuse täitmine on õiguslikult võimalik. Kuna praeguse seisuga ei esine ühtegi asjaolu, mis selgelt välistaks KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 sundtäitmise, peab kohus lähtuma eeldusest, et sundtäitmise alustamise oht on olemas.
  1. Kuigi vaide ning vaide rahuldamata jätmise korral esitatava võimaliku kaebuse eduväljavaateid on praeguses menetluse etapis raske hinnata, ei saa võimalikku kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Taotleja on oma vaiet põhjendanud ning nende põhjenduste õigsust, sh kaebuse lubatavaust tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.
  2. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, sest KIK-l puudub põhjus saada toetus tagasi võimalikult kiiresti. Lisaks on KIK vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele ise kinnitanud, et nõude hilisema täitmise võimatuse risk puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ka kolmandate isikute huve.
  3. Päästeamet on taotlenud KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 kehtivuse ja alternatiivselt täitmise peatamist. Kohus leiab, et asjakohane esialgse õiguskaitse abinõu on otsuse täitmise peatamine, kuna otsuse kehtivus iseenesest ei loo taotleja jaoks negatiivseid tagajärgi. Oluline on sundtäitmise ärahoidmine, mida aitab tagada otsuse täitmise peatamine. 17.

§ 249

lg 4 teine lause sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata (punkt 1), või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (punkt 2).

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab KIK-i 05.11.2018 otsuse nr 1-25/927 täitmise kuni selle peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse või asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.
  2. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (

§ 253lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.