Obsah (7)

§ 68§ 74§ 75§ 213§ 4§ 76§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2019, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-17-10604 Kr

) § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda vangistusega üks aasta ja üks kuu.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.–13.

oktoober 2017, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti R. Siska kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui R.

Siska ei pane ühe aasta ja kolme kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. detsembrist
2. 1
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-10604 pöörati täitmisele R. Siskale Tartu Maakohtu
5. detsembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saadeti R. Siska vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 27 päevaks, sest R. Siska rikkus korduvalt kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. R. Siskat kohustati ilmuma karistust kandma pärast määruse jõustumist kohtu teatatud ajal ja kohta ning R. Siska karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema vanglasse saabumisest.
6. Kohus saatis
7. aprillil 2018 R. Siskale teatise, milles kohustas R. Siskat ilmuma Tartu Vanglasse karistuse kandmiseks
8. mail
9. Kuna R. Siska ei ilmunud kohtust saadetud teatises märgitud ajal Tartu Vanglasse karistust kandma, tegi Tartu Vangla
10. mail 2018 Politsei- ja Piirivalveametile taotluse R. Siska sundtoomiseks. Politseil õnnestus R. Siska sundtuua Tartu Vanglasse
11. mail
12. Seega algas R. Siska karistuse kandmise aeg
13. maist
14. See lõpeb
15. juunil
18. detsembril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid R. Siska tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
19. Vangla hinnangul seisneb R. Siska ohtlikkus kelmustes, millega paneb toime varavastaseid kuritegusid. Tema ohtlikkus suureneb, kui ta tarvitab alkoholi, mille tõttu ei suuda mõelda oma tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt ning ei oska lahendada oma probleeme. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
20. R. Siskat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Ta kannab vangistust esimest korda. Praegu kannab ta vangistust kelmuse eest. Ka varem on teda karistatud kelmuse eest. Ta on pannud kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja kuriteod on tingitud alkoholi kuritarvitamisest, puudulikust probleemide lahendamise oskusest ja vähesest võimest mõelda oma tegude tagajärgedele.
21. Kuna kinnipeetava kohtlemistase vanglas on madal, pole ta kohustatud osalema taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.
22. Kinnipeetav saab vabanemisel elama asuda talle kuuluvas korteris xxxxxxx-xxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetav hakkab vabanemisel saama pensioni. Tartu Vangla andmetel on tal
23. oktoobri 2018 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 727 euro ulatuses. Tal pole vabanemisfondis raha ning keegi ei toeta teda rahaliselt.
24. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad endine abikaasa, poeg ja õde. Ta ei suhtle endise abikaasaga. Poja ja õega suhtleb ta harva. Tema tutvusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga isikuid. Ta ei pea ennast mõjutatavaks, kuna ta sai aru, et enda mõjutada laskmine teiste inimeste poolt on probleem.
25. R. Siska pani kuriteo toime alkoholijoobes. Tal pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Tema sõnul pole alkoholi tarvitamine probleem. Ta joob vahest õlut. Kui ta on palju joonud, läheb ta magama. Ta proovib vabanemisel vähem alkoholi juua. Kukkumise tagajärjel on tal parem rangluu katki. R. Siska suhtlemisoskused vastavad tema vanusele ja ta on avatud suhtleja. Ta pole toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Tal on puudulik probleemide lahendamise 2 oskus ja puudulik võime mõista teiste inimeste seisukohti. Tema impulsiivsus väljendub korduvates kelmustes. Ta pani kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo ja asus vanglakaristust kandma sundtoomisega. Ta tunnistab ennast süüdi toime pandud kelmuses, kuid õigustab enda käitumist sellega, et ta ei saanud tekkinud võimalust jätta kasutamata. Ta soovib vanglast vabaneda ennetähtaegselt ja elada vabanemisel rahuliku vanainimese elu.
26. Kriminaalhooldusametnik leidis, et R. Siskale tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
27. juunini 2019 või kuueks kuuks, kui karistusaja lõpuni on vabastamise ajal jäänud vähem kui kuus kuud. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada registreerima ennast hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ja riskeeriva ning hoolimatu käitumise süvenemist. Osalemine riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ aitab tegeleda alkoholiprobleemiga ja toime tulla oma igapäevaeluga. Kohtumenetluse poolte seisukohad
28. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
29. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta tahab enne tähtaega vabaneda. Ta pani kelmused toime seetõttu, et tal ei olnud tööd. Ta tarvitab peaaegu iga päev alkoholi. Ta ei ole kindel, et ta suudaks alkoholi tarvitamise keeldu täita. Kohtu seisukoht
30. Kohus jätab R. Siska vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda järgnevatel põhjustel.
31. R. Siska kannab karistust

§ 213

lg 2 p 1 järgi, mis on sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.

§ 76

lg 1 p 2 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Siska on temale mõistetud 1 aasta ja 27 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 16. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra 3 kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. R. Siska on toime pannud (arvuti)kelmusi. Need on keskmise raskusastmega kuriteod ehk R. Siska vabastamine ei eelda väga suurt tulevase õiguskuuleka elu tõenäosust, aga see tõenäosus peab siiski olema võrdlemisi suur. Seda ta ei ole.
6. Tõsi, mõned asjaolud kõnelevad R. Siska ennetähtaegse vabastamise kasuks. Esiteks on kinnipeetav vanglas esimest korda ehk on vähemalt teoreetiline alus arvata, et vangla on täitnud VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärgi ja suunanud R. Siska õiguskuulekale teele. R. Siska on sooritanud kaks kuritegu ehk märksa vähem kui suur osa vanglas olevaid inimesi. R. Siska on pensioniealine inimene. Vanad inimesed aga sooritavad kuritegusid harvemini kui noored.
7. Siiski on asjaolusid, mis muudavad ülal märgitud pigem teoreetilist laadi positiivsed faktorid võrdlemisi ebaoluliseks ehk mis viitavad sellele, et R. Siska võib kuritegude toime panemist jätkata.
8. R. Siskal on tõsine alkoholiprobleem. Ta ise väitis kohtuistungil, et ta joob peaaegu iga päev. Kohtu hinnangul on kõigiti võimalik, et päevi, mil R. Siska vabaduses olles alkoholi ei tarvitanud, viimasel ajal ei olnudki. Oma varasemad kuriteod pani R. Siska toime alkoholi tarvitanuna. Seega on võimalik, et alkoholi tarbimine tingib uued kuriteod. Alkoholile kui kuritegude riski allikale viitab seegi, et R. Siska sõnul hakkas ta pidevalt jooma mõni aasta tagasi, kui ta kaotas töö. See on oluline seepärast, et ka oma kuriteod on R. Siska pannud toime viimase paari aasta kestel. Seega on loogiline väita, et alkohol on nende kuritegude puhul mänginud olulist rolli: varem, kui R. Siska palju ei joonud, ta kuritegusid ei sooritanud. R. Siska alkoholi tarbimise tihedust silmas pidades on enam kui ebatõenäoline, et kinnipeetav suudab täielikult kaineks hakata. Lisaks peab märkima sedagi, et ka R. Siska enda öeldu kohaselt ei ole ta kindel, et on võimeline alkoholist täielikult hoiduma.
9. Samuti puudub igasugune alus loota, et R. Siska hakkab järgima käitumiskontrolli nõudeid. Sellega seoses tuleb kõigepealt viidata sellele, et eelmine käitumiskontroll ebaõnnestus täielikult:
10. aasta lõpul seatud kontrolli hakkas R. Siska rikkuma kohe
11. aasta alguses. Lisaks väärib tähelepanu see, et R. Siska tuli tuua sundkorras nii tema asjas koostatud erakorralise ettekande arutelule kohtusse kui ka hiljem vanglasse. Niisiis saab öelda, et R. Siska ei suuda või ei taha vabaduses olles mitte kuidagi riiklikele korraldustele alluda. Käitumiskontrolli mõte on eelkõige hoida inimest õiguskuulekal teel. Kui puudub igasugune alus eeldada, et isik käitumiskontrolli nõudeid järgib, tuleb niisiis lähtuda sellest, et oht 4 õiguskuulekalt teelt kõrvale kaldumiseks ehk uute kuritegude sooritamiseks kasvab olulisel määral.
12. Eelöeldu tähendab, et R. Siska puhul esineb liiga suur uute kuritegude oht, mistõttu tuleb kinnipeetav jätta ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5