Obsah (11)

§ 199§ 113§ 115§ 117§ 65§ 24§ 34§ 56§ 57§ 74§ 68

Kriminaalasi nr. 1-18-2249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21. juunil 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Margot Mikler Rahvakohtunikud Maili Metsaots ja Katrin Spiegel Sekretär Moon

§ 199lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 7 kuud, katseajaga 1 aasta.

13.11.2017.a. määrusega pikendati 28.04.2017 kohtuotsusega määratud 1 aasta pikkust katseaega 3 kuu võrra, s.o. kuni 28.07.2018.a. - kehtivaid väärteokaristusi kuus. süüdistuses

§ 113lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus: Tuvastas: Nikolai Birjukovi süüdistatakse selles, et tema 06.12.2017 kella 21.00-22.00 paiku viibides Harju maakonnas, Tallinnas, xxxx asuva maja trepikojas, lõi tapmise eesmärgil XXle ühe korra noaga vasakule poole selja ülemise kolmandiku piirkonda. XX suri Nikolai Birjukovi poolt tekitatud vigastuste tõttu sündmuskohal. XX surma põhjuseks oli torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluujoonel koos vasakpoolse V roide alaserva, vasaku kopsu alasagara ning rinnaaordi (läbistava) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Nikolai Birjukov, lüües noaga kannatanut selja ülemise kolmandiku piirkonda, pidi seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et ta surm saabub või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Seega pani Nikolai Birjukov toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

Kohtumenetluste poolte seisukohad Kohtulikul uurimisel süüdistatav Nikolai Birjukov vastas kohtu küsimusele, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab oma süüd osaliselt. Süüdistatav Nikolai Birjukov ei tunnista süüd selle § järgi, milles teda süüdistatakse. Ta saab aru, et tema süül X suri, kuid mitte sellisel viisil nagu süüdistab teda prokuratuur. Tsiviilhagi võtab Nikolai Birjukov omaks ning leidis, et see on põhjendatud. Ütluste andmisest kohtus süüdistatav keeldus ning kohus avaldas KrMS § 294 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Nikolai Birjukovi kaitsja Natalia Lausmaa leiab, et antud asjas peab selguma, kui palju peab tema kaitsealune vastutust kandma selle eest, et XX ei ole enam elavate kirjas. Nikolai Birjukov on võtnud õigeks selle, et tema tegevuse, vägivalla teo läbi, X elu lõppes, aga ta leiab, et ei soovinud kannatanu surma. Kaitsja taotleb süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 115

järgi provotseeritud tapmisena või siis

§ 117järgi surma põhjustamine ettevaatamatusest.

Prokurör leidis, et kriminaalasi on tõendatud täies mahus kohtus uuritud tõenditega. Objektiivsest küljest on Nikolai Birjukovi tegu sobiv realiseerimaks

§ 113lg 1 koosseisu.

Süüdistatava käitumine oli tahtlik. Sihipärast lööki ei saa anda ettevaatamatusest. Löömine on tahtlik käitumisakt. Tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Nikolai Birjukov ei põhjustanud kannatanu surma ettevaatamatusest ja seetõttu ei ole alust tema tegu kvalifitseerida

§ 117lg 1 järgi.

Samuti ei ole tegemist ka provotseeritud tapmisega

§ 115mõttes.

Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud Nikolai Birjukovil äkki tekkinud hingelise erutuse seisundit. Nikolai Birjukovi arusaamisvõime ei olnud piiratud. Teo toimepanemise ajal oli süüdistatava tavalises alkoholijoobes ja emotsionaalses erutusseisundis, mis oli põhjustatud juba varasematest väikestest tülidest ja nääklemistest. Nikolai Birjukov on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Kriminaalkorras karistati viimati 28.04.2017.a Harju Maakohtu poolt tingimisi vangistusega 7 kuud katseajaga 1 aasta, mida pikendati 3 kuu võrra s.o. kuni 28.07.2018.a. Süüdistatav pani antud teo toime katseajal. Kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotleb Nikolai Birjukov süüdi mõista

§ 113

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 10 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 28.04.2017.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 7 kuud ning liitkaristuseks mõista vangistust 10 aastat ja 7 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.12.2017.a., mis on tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud (kaitsjatasu, ekspertiisikulu ja sundraha) ning rahuldada kannatanu YY poolt esitatud tsiviilhagi summas 366 eurot. Samuti palub kohtul võtta seisukoht asitõendite osas. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu YY, tunnistajad X1, X2, X3 ja X4 ning ekspert Ann Viitso. KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldati tunnistaja X5i kohtueelel mentlusel antud ütlused. KrMS § 294 p 2 alusel avaldati süüdistatava Nikolai Birjukovi kohueelsel mentlusel antud ütlused. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kaitsja pidas tõendeid lubatavaks. Kohtu poolt avaldatud tõenditeks olid: - asitõendi vaatlusprotokoll ja lisana teabesalvestis CD-l häirekeskuse salvestis kõne kohta. (k 1 tl. 1-6); hagiavaldus koos lisadega. (k 1 tl. 7-8); laiba vaatlusprotokoll. (k 1 tl. 9-11); surnu sõrmejälgede uuring. (k 1 tl. 12-13); surnu ekspertiisiakt koos fotodega. Ekspertiisi maksumus 344 eurot. (k 1 tl. 14-27); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD plaat sündmuskoha vaatluse kohta. (k 1 tl. 27-99); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõendiks on fotofail millel jalatsijäljefragment, mis võetud Kotka 1 trepimademelt (k 1 tl. 100-102); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks asitõendiks on kampsun, Tsärk ja jope. (k 1 tl. 103-144); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. (k 2 tl. 1-44); 2 - - - DNA ekspertiisiakt nr xxxxxx. Ekspertiisi maksumus 7524 eurot (k 2 tl. 45-63) Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, milles tunnistaja X2 tundis fotol nr 1 ära Nikolai Birjukovi. (k 2 tl. 123-126); Nikolai Birjukovi kinnipidamise protokoll, et 06.12.2017.a kell 22:07 peeti kahtlustatavana

§ 113lg 1 järgi kinni aadressilt xxxx Nikolai Birjukov.

(k 2 tl. 64-67); Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 06.12.2017.a. kell 22:14 tuvastati Nikolai Birjukovil alkoholijoove 0,61 mg/l kohta (k 2 tl. 68); Nikolai Birjukovi läbivaatuse protokoll koos fototabeliga. (k 2 tl. 69-77); Vahistamismäärus ja pikendamise määrus, 08.12.2017.a vahistati Nikolai Birjukov kaheks kuuks kuni 06.02.2018.a ning 30.01.2018.a pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 06.04.2018.a (k 2 tl. 78-81, 82-84); Nikolai Birjukovi karistusregistri väljavõtted ja kohtuotsused, karistusregistrist nähtuvalt on Nikolai Birjukovil 4 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda 28.04.2017.a varguse eest tingimusliku vangistusega, mille 1 aastat katseaega pikendati veel 3 kuu võrra (k 2 tl. 85-91, 92-106) Teatis Nikolai Birjukovi sissetuleku kohta, millest nähtub, et Nikolai Birjukovil oli 2016.a sissetulek xxx eurot. (k 2 tl. 107); Kaitsjatasud vandeadvokaat Küünemäele kohtueelses menetluses, mille kohaselt on kohtueelses menetluses advokaat Küünemäe kaitsjatasu summa 552 eurot (k 2 tl. 108-122); Nikolai Birjukov ütluste ja olustiku seostamise protokoll. (k 2 tl. 132- 232); Kohtu põhjendused KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 06.12.2017.a ajavahemikul kella 21.00-22.00 Tallinnas, xxxx, lõi Nikolai Birjukov ühe korra noaga XXt, tekitades talle torkelõikehaavad vasakul pool seljal abaluujoonel koos vasakpoolse V roide alaserva, vasaku kopsu alasagara ning rinnaaordi (läbistava) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk) ning mille tagajärjel saabus XX surm sündmuskohal. Kohtus uuritud asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 06.12.2017.a kell 21.59.04 on X5 teinud kõne Häirekeskusele, milles annab teada, et kiirabil on vaja kiirelt tulla Xxxxx, kus naisterahvas sai noaga. Kell 22.03.32 tehti samalt numbrilt teistkorda kõne, kus samuti taheti kiirelt Xxxxx kiirabi, kuna inimene võib ära surra, noahaav abaluust südame all. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka X3i ütlustega, mille kohaselt nägi ta koridoris X5i ja süüdistatavat, kelle süles oli hingetus seisundis XX ning ta märkas naisel abaluu juures verd ja väikest haava. Samuti oli süüdistatav talle öelnud, et tappis naise noaga ära. Ka tunnistaja X5i ütlused kinnitavad, et 06.12.2017.a kella 21.00 paiku, kui ta oli sama maja

1. korrusel Vi juures, helistas talle süüdistatav, kes käskis tal kiiresti alla tulla. Jõudes koridori nägi ta läbi ukseklaasi, et XX lebas selili koridoris ja ei liigutanud. Süüdistatava käes nägi ta ca 15 cm pikkust nuga. Kuna süüdistatava käitumine hirmutas teda, jooksis ta Vi juurde tuppa tagasi. Sündmuskohale naases ta umbes 20 minuti möödudes, kus ta nägi XXt maas istumas, lähemale jõudes nägi, et tema silmad on avatud ja hästi suured, ta ei liigutanud. Süüdistatav tassis XX tuppa. X3 ärkas selle peale üles ja hakkas XXt elustama. Selle peale hakkas XX korisema ning ta sai aru, et viimane on surnud. Pärast seda lõi süüdistatav ootamatult teda vastu nägu ja lausus, et: „ma vaid natuke lõin teda noaga“. Ka tunnistaja X2 ütluste kohaselt nägi ta 06.12.2017.a õhtupoolikul trepikojas meest ja naist, kes istusid kolmanda korruse trepil, naisterahvas ei liigtanud ja tal oli pea peal ja kuklas veri. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et tunnistaja X2 tundis süüdistatavas ära meesterahva, kes istus 06.12.2017.a kella 20.00 ajal xxxx, Tallinn kolmandal 3 korrusel koos naisterahvaga. Tunnistaja X1 ütlused tõendavad, et olles politseipatrullis, said nad 06.12.2017.a väljakutse xxxx, kuhu nad jõudsid kell 22.
2. Ukse avas neile süüdistatav.
3. korruse korterisse liikudes, nägi ta süüdistatava taskus nuga, mis oli kõver, keerdunud noateraga ja sellel olid veresarnased plekid. Toas nägi ta selili asendis naisterahvast, kes ei liigutanud. Süüdistatava pusal nägi ta varrukal verejälgi. Süüdistatav oli tarvitanud alkoholi. Tema paariline võttis süüdistatavalt ära noa, mis oli väiksemat sorti kööginuga musta käepidemega ja pani selle kapile. Kuigi süüdistatav on keeldunud kohtus ütluste andmisest, on ta kohtule vastanud, et tunnistab oma süüd osaliselt ning tema süül on XX surnud. Kohus avaldas KrMS § 294 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused, millest nähtuvalt Nikolai Birjukov ühelt poolt tunnistas end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses tehtut. Väitis, et võttis selle noa oma asjade pakkimise käigus korterist xxx ning tahtis Xt pigem selle noaga hirmutada ning natuke noaga torkida vastu X kätt, kuid just täpselt sel hetkel kui Xt vastu kätt natuke torkida tahtis, pööras X külje tema poole ja ta tabas Xt noaga selga või õla pihta. Süüdistatava arvates see noa hoop, mis Xt tabas, ei olnud tugev. Tõstes X jope ülesse, märkas ta väikest haava seljas. Ta sai kohe aru, et midagi on väga halvasti, kuna vasakul pool on süda. Eelnevad asjaolud haakuvad ka järgnevate asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega. XX tapmist ning surnukeha asumist Xxxxx, Tallinnas tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt toas neljakandilise vaiba peal lebas peaga toas oleva akna poole maas selili asendis heledate osaliselt lahtiste juustega naisterahva surnukeha. Surnukehal vasakul pool selja ülemises kolmandikus lõike-torkehaav pikkusega ca 2,5 cm. Surnukeha suu ja silmad vaatluse hetkel avatud. Surnukeha alalõuas keskmiselt kangestus, põlvedes ja sõrmedes nõrgalt väljendunud. Surnukehal juuksed kuklal verised. Põrutushaav kukla piirkonnas. Korteri köögist pliidi pealt leitud kööginuga, mille noatera heledat värvi metallist, käepideme üla ja alaosa on musta värvi metallist ja külgede poolne osa heledat värvi metallist. Noatera ots on kergelt väändunud ühele küljele. Noatera mõlemal pool küljel kuni käepidemeni ning osaliselt ka käepideme serval on näha verekahtlast määrdumist. Samuti on XX tapmine tõendatud ka laiba vaatlusprotokolliga, mille kohaselt XX laibal tuvastatud lõike-torkevigastus peas ja seljaülaosas selgroost vasakul, koolnulaigud seljal. XX surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr xxxxx, mille eksperdiarvamusest nähtuvalt on XX surma põhjus torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluujoonel koos vasakpoolse V roide alaserva, vasaku kopsu alasagara ning rinnaaordi (läbistava) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). Torke-lõikevigastus vasakul pool seljal tekitati löögist vasakule poole selja piirkonda suunaga ülevalt vasakult tagant alla keskele ette teravaotsalise ühe lõikeservaga torkelõikevahendiga (näiteks noaga), mille tera laius orienteeruvalt 2,3 cm ja pikkus vähemalt 8-9 cm. Lisaks esinesid XXl põrutushaav vasakul pool kukla piirkonnas, verevalumid kõõlustanul, ninajuurel, mõlema küünarliigese piirkonnas, vasakul küünarvarrel ning alajäsemetel, värsked nahaalused verevalumid ja värske nahamarrastus vasakul põsel ning värske nahamarrastus vasakul pool ülahuulel, mis võivad tekitatud olla enne surma saabumist. Torke-lõikevigastus oli elukohtlik tervisekahjustus, XX võis elada väga lühikest aega ja aktiivselt tegutseda, selle ajavahemik võib olla mõõdetud minutites. Sellise vigastuse korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Ülejäänud sedastatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Enesekaitsevigastusi laibal ei olnud, kuid nahaalune verevalum vasaku küünarvarre sirutuspinnal võis olla saadud enesekaitse käigus elutähtsasse piirkonda suunatud löögi pareerimisel. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavateks objektideks on XXlt võetud ja temal seljas olnud kampsun, T-särk ja jope, milledelt nähtub veresarnase aine määrdumine ning vigastused riideesemetel. Kampsuni tagakülje (seljaosa) vasaku poole ülaosas (vasaku abaluu piirkonnas) on kampsuni tagakülge (seljaosa) läbiv vigastus, mille pikkus on 2,2 cm. T-särgi tagakülje (seljaosa) vasaku poole ülaosas (vasaku abaluu piirkonnas) on T-särgi 4 tagakülge läbiv vigastus, mille pikkus on 2,2 cm. Jopel on tagakülje vasaku poole ülaosas (vasaku abaluu piirkonnas) jope tagakülge läbiv vigastus. Läbiva vigastuse pikkus jope välisküljel on ca 3,5 cm ja jope siseküljel ca 2,7 cm. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnevalt nimetatud ekspertiisiaktis nimetatud surma põhjustanud torke-lõikehaav on tekitatud kööginoaga, mis leiti ja võeti sündmuskoha vaatlusel kaasa. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti Xxxxx köögist pliidi pealt kööginuga. Korteris xxx köögist leitud noa vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist musta käepidemega kõverdunud teraga verekahtlase määrdumisega noaga – noa üld pikkus kõverdunud teraga kokku 180 mm ning on määrdunud veretaolise ainega. Noa teral olevast veremäärdumisest on DNA ekspertiisiakt nr xxxx punkti 14 kohaselt saadud DNA analüüsil täisprofiilid. Segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev XX ja Nikolai Birjukovi DNA-profiiliga. Välistatud on tunnistajate X5i ja X3i DNA- profiilid. Samuti on tunnistajate X5i ja X1i ütlustega leidnud tõendamist, et süüdistataval nähti käes nuga ning antud asjaolu on kinnitanud süüdistatav ka ise. Lisaks nähtub ütluste ja olustiku seostamise protokollist, et 06.12.2017.a võttis süüdistatav köögist kööginoa ning ta näitas nuku peal, kuidas ta XXt sellega lõi. Nimetatud asjaolud tõendavad selle sama vaadeldud noaga XXle surmava vigastuse tekitamist. Isiku läbivaatuse protokoll ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega N. Birjukovi ja tema riiete ning jalatsite vaatluse kohta tõendavad verekahtlase määrdumiste leidmist süüdistatavalt võetud riietelt. DNA ekspertiisiakt kinnitab, et süüdistatava riietel olevatest verekahtlastest määrdumistest võetud proovidest tuvastati kokkulangevus XX DNA profiiliga. Arvestades ülaltoodut, kogutud tõendite alusel, loeb kohus tuvastatuks, et Nikolai Birjukov süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas XXle kehavigastused, torke-lõikehaavad vasakul pool seljal abaluujoonel koos vasakpoolse V roide alaserva, vasaku kopsu alasagara ning rinnaaordi (läbistava) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), mille tagajärjel XX suri sündmuskohal. Antud asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus. Kriminaalasjas on põhivaidlus selles, kas süüdistatav Nikolai Birjukov pani toime

§ 113

lg 1 kvalifitseeritava kuriteo või tuleb süüdistus ümber kvalifitseerida

§ 115

või

§ 117järgi.

Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et tapmise pani toime Nikolai Birjukov ning teda tuleb süüdi mõista

§ 113lg 1 alusel.

Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2007 otsus asjas nr 3-1-1-128-06, p 7). Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati XXl torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluujoonel koos vasakpoolse V roide alaserva, vasaku kopsu alasagara ning rinnaaordi (läbistava) vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). Kohtus ülekuulatud ekspert Ann Viitso andis ütlusi, et aordivigastus väga ohtlik vigastus, mis põhjustab kiire surma. Vigastuste järgi oli tegemist korraliku noa löögiga ning aordi vigastuse puhul saabub surm väga kiiresti, minutite jooksul, süda pumpab verd vigastuse kaudu väga kiiresti välja. Päästa inimest sisuliselt ei ole võimalik. Tavaolukorras kuskil minutitega kaob teadvus ja saabub ka surm. Seega 5 oli selline kahjustus eluohtlik, kuna ohustas kannatanu elu selle tekitamise ajal ja selle järel. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest süüdistatav, lüües teist inimest noaga elutähtsate organite piirkonda, rinnaaordi, kopsu, pidi võimalikuks pidama ka surma saabumist ja möönma seda. Pärast kannatanu noaga löömist ei olnud süüdistataval kuidagi võimalik kontrollida sündmuste edasist kulgu, millest tulenevalt ongi põhjendatud järeldada, et süüdistatav möönis noaga löömise mistahes tagajärge, sealhulgas ka kannatanu surma saabumist. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav põhjustas kannatanu surma kaudse tahtlusega. Nimetatud asjaolud kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt n.ö keskmisest inimesest ei saaks aru, et lüües noaga teist inimest jõuliselt elutähtsate organite piirkonda, võib kannatanu löömise tagajärjel saadud vigastuse tõttu surra. Kohus leiab, et süüdistatav pidi teadma ja ka teadis, et sellises olukorras ja vigastustega võib isik surra. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks

§ 113lg 1 koosseisu.

Kaitsja versioon sellest, et Nikolai Birjukov andis noalöögi kannatanule sügava hingelise erutuse (afekti) seisundis, mis oli talle tekkinud kannatanu käitumise tõttu vahetult enne sündmust ja ka varasemal perioodil, ei ole millegigi tõendatud, on ümber lükatud kohtule prokuröri poolt esitatud tõenditega ning ei ole eluliselt usutav.

§-s 115 nähakse ette vastutus tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on varem selgitanud, et provotseeritud tapmise näol on tegemist tapmise põhikoosseisu (

§ 113) privilegeeritud ehk vähem ohtliku koosseisuga.

Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus

§ 24lg 3 mõttes.

Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista

§ 115

kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Nii nagu tapmise põhidelikti puhul, on ka provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (

§ 34

).

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-10-13, p 8). Kohtus avaldatud süüdistatava ütluste kohaselt olid tal XXga probleemid, kuid millised, seda ei ole süüdistatav põhjendanud. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud Nikolai Birjukovil äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit. Kohtu hinnangul pole asjas ühtegi tõendit, mis viitaks süüdistataval kannatanupoolse vägivallaga või solvamisega tekkinud hingelise erutuse seisundile. Nikolai Birjukovil ei esinenud talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal erilist emotsionaalset (nn füsioloogilist afekti) seisundit, mis oleks mõjutanud tema teadvust või käitumist ning mis oleks takistanud tal adekvaatselt oma tegevusest aru saada ja seda juhtida. Tema arusaamisvõime ei olnud piiratud. Nikolai Birjukov oli inkrimineeritud teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, mis on tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 06.12.2017.a. kell 22.14, mil Nikolai Birjukovil oli alkoholijoove 0,61 mg/l kohta. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude võimalike kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole tegu provotseeritud tapmisega

§ 115järgi.

6 Puutuvalt teo võimalikku kvalifitseerimist

§ 117

järgi, märgib kohus, et subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis ettevaatamatust, mis on nõutav nii teo kui tagajärje suhtes.

§ 117

kuriteokoosseis eeldab nüüd alati ka ettevaatamatust ehk hoolsuskohustust rikkuvat tegevust või tegevusetust. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XX surm on saabunud süüdistatava tahtliku teo, nimelt noaga löömise tagajärjel ning tema teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Samuti on kohus ka eelnevalt tuvastanud, et subjektiivsete tunnuste poolest oli süüdistatava käitumine kannatanu suhtes tahtlik. Sihipärast noalööki ei saa kuidagi anda ettevaatamatusest. Löömine on tahtlik käitumisakt. Vigastuse asukoht näitab tahtlust. Süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Sellisest julmast, elutähtsate organite, st rinnaaordi, kopsu jmt piirkonda noaga löömisest järeldub, et süüdsitatav pidi tagajärje saabumist pidama vähemalt võimalikuks. Otsese tahtluse puhul teab toimepanija, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. See kas süüdistatav seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Nikolai Birjukovi teojärgsest käitumisest võib järeldada, et ta sai aru, mis ta teinud on, aga ta siiski lootis, et ehk õnnestub kiirabil naine päästa. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt ära tuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Isiku tahtlust on (koosseisu subjektiivset külge) võimalik hinnata läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1128-06 leidnud, et isiku tahtlust on võimalik hinnata läbi tema käitumise, mille kohaselt subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Riigikohus on leidnud, et küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele ja subjektiivsele küljele antavast hinnangust kogumis. Välise teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt noaga löök elutähtsate organite piirkonda). Lüües kannatanut kööginoaga selga, rinnaaordi, südame, kopsu jmt piirkonda, pidi süüdsitatav ette nägema mis tahes tagajärje kaasa arvatud kannatanu surma. Eelnevast nähtuvalt kohus leiab, et süüdistatav ei põhjustanud kannatanu surma ettevaatamatusest

§ 117lg 1 mõttes.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et XX tapmise pani toime Nikolai Birjukov ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 järgi.

Nikolai Birjukov on süüvõimeline ning kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

§ 113

lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Nikolai Birjukov on pannud toime teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Nikolai Birjukov on pannud toime 7 kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud XX elu, seetõttu leiab kohus, et süü tapmise puhul ei saa olla midagi muud kui suur. Subjektiivsest küljest pani ta tapmise toime tahtluse nõrgima vormiga. Kuigi süüdistatav keeldus kohtus sisuliste ütluste andmisest ning oma süüd on ta tunnistanud osaliselt, peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava avaldatud sõnalist kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et Nikolai Birjukov on varem kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda 28.04.2017.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega, katseajaga 1 aasta, mida pikendati 13.11.2017.a määrusega 3 kuu võrra, s.o kuni 28.07.2018.a. Seega antud kuriteo pani Nikolai Birjukov toime katseajal, mis näitab kohtule ilmekalt, et Nikolai Birjukovi väärtushinnangud ei sobitu õiguskorda. Karistuse mõistmisel on Nikolai Birjukovi poolt toimepandud kuriteo puhul oluline õiguskorra kaitsmine. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, mis kohtu hinnangul on küll suur, kuid süü suurusest tulenevat karistusmäära tuleb vähendada karistust kergendava asjaolu esinemisega seoses ning kohus on seisukohal, et Nikolai Birjukovi tuleb karistada vangistusega keskmise määra lähedases määras – vangistusega 10 aastat.

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kuivõrd tegu oli toime pandud katseajal tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 28.04.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 7 kuud ning liitkaristuseks mõista 10 aastat ja 7 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava vahi alla võtmise päev, s.o 06.12.2017.a, sest eelvangistusaeg

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka.

Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu YY 16.01.2018.a esitanud tsiviilhagi Nikolai Birjukovi vastu varalise kahjuhüvitise nõudes summas 336 eurot, s.o matusekulud (kremeerimise kulud). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kohtulikul tõendite uurimisel on Nikolai Birjukovi süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 113lg 1 järgi tõendamist leidnud.

Süüdistatav võttis istungil tsiviilhagi õigeks. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 29.05.2018.a peetud kohtuistungil süüdistatav on öelnud, et tsiviilhagi on põhjendatud, samuti oli kaitsja sellega nõus. Eeltoodut tõlgendab kohus kui hagi õigeksvõttu, seega tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 336 euro nõudes täielikult rahuldada ning Nikolai Birjukovilt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. Menetluskulud 8 KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, surnu kohtuarstlik ekspertiisi kulu, DNA-ekspertiisikulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu osas märgib kohus, et nimetatud ekspertiisi läbiviimine oli tingitud süüdistatava süülisest tegevusest. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. Puutuvalt DNA-ekspertiisi kulusse märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 7.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisiakti nr 17E-GE1314 ekspertiisi maksumuse õiendi kohaselt oli ekspertiisiobjektide arv

1. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 44 proovi, mistõttu oli tegemist 44 ekspertiisiobjektiga. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega DNAekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub kohtu hinnangul ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega on DNA-ekspertiisi nr 17E-GE1314 põhjendatud maksumus 44x57, s.o 2508 eurot, mis tuleb välja mõista süüdistatavalt, kuivõrd eksperdiarvamuse kohaselt leiti sündmuskohalt süüdistatavalt pärinevat bioloogilist materjali. Ülejäänud DNA-ekpsertiisi kulu summas 5016 eurot tuleb jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Nikolai Birjukovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Nikolai Birjukovilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-
2. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb karistusele sundraha välja mõistmine, mis on vastavalt I astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1250 eurot. Samuti tuleb välja mõista Nikolai Birjukovilt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud (advokaatidele Küünemäe ja Lausmaa), s.o. kokku summas 1302 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu (surnu kohtuarstlik ekspertiis ja DNA ekspertiis 44 objekti + 57 eurot) kokku summas 2852 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud DNA ekspertiisi teostamise kulu, s.o. 5016 eurot riigi kanda. 9 Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 5404 eurot tuleb Nikolai Birjukovil tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt vähemalt 450,33 eurot. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas 11 või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Seega tuleb asitõenditega toimida järgmiselt: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Nikolai Birjukovilt kinnipidamise käigus ära võetud jalatsid, T-särk, pluus, teksapüksid, mobiiltelefon NOKIA, rahakott selles olevate esemetega, mobiiltelefon Samsung, mis on antud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadressile Rahumäe 6, Tallinn, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Nikolai Birjukovile. XX surnukehalt võetud sõrmejäljed (jäeti hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda), asitõendi vaatlusprotokollide fototabelite fotofailid (arhiveeritud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikas), sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud deformeerunud kõrvarõngas, jalatsijälje fragment želatiinkilel, verekahtlase määrdumisega paber, musta käepidemega kõverdunud teraga kööginuga (asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) ning XX surnukehalt sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kampsun-pusa, T-särk, jope ja MP3 mängija (asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas), tulevad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1; § 311; § 313, § 315,

§ 65lg 2, § 68, Ts

MS § 440 lg 1 kohus otsustas Süüdi tunnistada Nikolai Birjukov

§ 113

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.04.2017.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistus ning liitkaristuseks mõista 10 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Nikolai Birjukovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.12.2017.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Tsiviilhagi 10 Välja mõista Nikolai Birjukovilt tsiviilhagi summas 336 eurot YY kasuks. Raha kanda YY a/a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulud Välja mõista Nikolai Birjukovilt sundraha 1250 eurot, kaitsjatasu 1302 eurot ja ekspertiisitasu 2852 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 5404 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 450,33 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - XX surnukehalt võetud sõrmejäljed jäeti hoiule EKEI sõrmejäljeosakonda – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Asitõendi vaatlusprotokollide fototabelite fotofailid arhiveeriti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikas - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - CD-plaat fotodega noast on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde; - 2 CD-plaati Nikolai Birjukovi ütluste ja olustiku seostamise protokolli juurde on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde; - CD-plaat kõnesalvestistega Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde; - CD-plaat videoga sündmuskohalt on pakendatud ümbrikusse ja lisatud kriminaalasja juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde; - Nikolai Birjukovilt kinnipidamise käigus ära võetud jalatsid, T-särk, pluus, teksapüksid, mobiiltelefon NOKIA, rahakott selles olevate esemetega, mobiiltelefon Samsung, mis on on antud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadressile Rahumäe 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel tagastada Nikolai Birjukovile; - sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud deformeerunud kõrvarõngas, jalatsijälje fragment želatiinkilel, verekahtlase määrdumisega paber, musta käepidemega kõverdunud teraga kööginuga on antud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadressile Rahumäe 6, Tallinn - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - XX surnukehalt sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud kampsun-pusa, T-särk, jope ja MP3 mängija on antud hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadressile Rahumäe 6, Tallinn - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia 11 kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 06.juuli 2018.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Metsaots Rahvakohtunik 12 /digitaalselt allkirjastatud/ Katrin Spiegel Rahvakohtunik