) § 11 lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu. 1)
lg-st 1 tuleneva kodualuse maa maamaksust vabastamise põhimõttega ning toob kaasa sarnase maatüki omanike ebavõrdse kohtlemise maa maksustamisel. Maamaksu objektiks saab olla kinnisasi ehk piiritletud maatükk, mis on kantud kinnistusraamatusse, mitte katastriüksus. Maksukorralduse seaduses kasutatakse mõisteid „kinnisasi“ ja „kinnistusraamat“, kuid puudub mõiste „katastriüksus“.
Sama suure ja samas hinnatsoonis asuva ühest katastriüksusest koosneva maatüki (kinnisasja) omanik ei maksa maamaksu juhul, kui maatükkide pindalad jäävad
Maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk. Ühesugust vara tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt maksustada võrdselt ning rakendada samasuguseid soodustusi. 4. Maksu- ja Tolliamet ei vaielnud kaebusele sisulises osas vastu.
§-s 2 ja § 11 lg-s 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg-s 1, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p-des 7 ja 8, maa hindamise seaduse (MHS) §-s 2 ning kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 51 p-s 1 sätestatust tulenevalt on maamaksu objektiks kinnistu, mitte katastriüksus. Seetõttu tuleb ka
lg-s 1 nimetatud maamaksusoodustust (nn kodualuse maa maamaksust vabastamist) rakendada kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. Samas ei olnud MTA-l pädevust kaebaja maamaksu alusandmete muutmiseks kuni 31.12.2016 ega ole ka alates 01.01.2017, kui jõustuvad
§-d 51 ja 111. 2
lg 5 alusel on kohalik omavalitsus kohustatud MTA-le esitama maakasutuste maksustamiseks maatüki katastritunnuse, maakasutuse koha-aadressi jm. Tallinna linn on MTA-le edastanud õigusaktides nõutud andmed. Kaebajale kuuluv kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, millele on antud erinevad aadressid. Maamaksu normistikust tulenevalt on tegemist kahe erineva maksuobjektiga. Ehitisregistri andmetel asub elamu katastriüksusel 78407:701:8941 aadressiga Mooni tn 70a. Seetõttu on põhjendatud arvestada sellelt maatükilt
Maatükil katastritunnusega 78407:701:0638 (Mooni tn 70e) ei asu elamut ja seega puudub alus maksuerisuse rakendamiseks.
regulatsioon tõendab, et seadusandja soovis sätestada erisused katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides. Nende erisuste rakendamine on tavapärane ega riku maksusubjektide võrdse kohtlemise põhimõtet.
Halduskohus mõistis vastustajatelt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 45 eurot. 1)
lg 1 viitab maksusoodustuse saamise ühe eeldusena maa omaniku omandis olevale „elamumaale“. Kõnealuses sättes ei ole täpsustatud, mida peetakse silmas maa omaniku omandis oleva elamumaa all. Kinnisomandi esemeks on maatükk ehk maapinna piiritletud osa, mitte katastriüksus. Kinnisasi võib küll koosneda mitmest katastriüksusest, kuid tegemist on kinnisasja koosseisu kohta käivate faktiliste andmetega. Isiku omand kinnisasjale ei teki katastriüksuse registreerimisest maakatastris, vaid kinnisasja omandamiseks on üldjuhul vajalik kohustustehing, mis peab olema notariaalselt tõestatud (§ 119 lg 1), asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kanne kinnistusraamatus. Seega ei ole maamaksu objektiks mitte katastriüksus, mis iseseisvalt tsiviilkäibes ei osale, vaid kinnistu tervikuna. 2) Tallinna linna toodud paralleel maa maksustamishinna määramisega ei ole asjakohane. Asjaolu, et kinnistu on jagatud mitmeks katastriüksuseks, ei mõjuta iseenesest maa maksustamishinna määramise lõpptulemust ja maamaksu suurust. 3) Koduomanikke maamaksust vabastava
muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (SE 51) on tuletatav seadusandja tahe vabastada maamaksust kodu omanik tema omandis oleva kodualuse maa osas 1500 m2 ulatuses (tiheasustusalal). Maksuvabastus on seotud kinnistu sihtotstarbega, mitte sellega, mitmeks katastriüksuseks on kinnistu jagatud. Maksusoodustuse kohaldamise eeldused on praeguses asjas täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 3
lg-ga 1, mis sätestab, et maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks.
KatS § 2 p 7 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Maatükk on seega iseseisva üksusena registreeritud maaüksus. Üks kinnistusraamatu registriosa võib koosneda erinevatest katastriüksustest. Kui need katastriüksused on erineva sihtotstarbega, ei teki kahtlust, kuidas arvestada ja maksta maamaksu. Õiguse ühtse tõlgendamise ja rakendamise põhimõttest lähtuvalt tuleb sarnase sihtotstarbega katastriüksuste puhul kasutada analoogiat olukorraga, kus erinevatel katastriüksustel on erinevad sihtotstarbed. Arvestades, et asjaõigus annab omanikule võimaluse nii oma kinnistut jagada kui ka liita erinevaid maaüksusi üheks kinnistuks, on halduskohus põhjendamatult leidnud, et katastriüksused ei saa tsiviilkäibes eraldi osaleda. Maksuobjektina ei kasutata mõistet „kinnistu“ või „kinnisasi“.
§-s 111 sätestatu kinnitab, et erisuste tegemine katastriüksuste kaupa ühe kinnistu piirides on seadusandja poolt
sätetesse sisse kirjutatud. 8. XX vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maa hindamise seadus ega selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus ei täpsusta, kas maksustamishind määratakse kinnisasjale või katastriüksusele, kuid MHS §-st 3 järeldub, et hinnatakse kinnisasja. Katastriüksus ei ole tsiviilkäibe objekt – selleks saab olla vaid kinnisasi. Linnas saab katastriüksuse kinnisasjast eraldada ja uue kinnisasja moodustada detailplaneeringu käigus krundi moodustamisega.
ega maksukorralduse seadus ei määratle maamaksu objektina katastriüksust. Maaomandi all mõistetakse kinnisasja.
lg 1 sätestas, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või
§-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Apellatsioonkaebuses viidatud sätetest ei järeldu, et sõna „maa“
lg-s 1 tähendaks katastriüksust, kui maatükk on jagatud mitmeks katastriüksuseks.
kohaselt maksustatakse kogu maa, v.a maksuvaba maa vastavalt
§-le 4. See, milliste lähteandmete alusel määratakse maa maksustamishind, ei mõjuta iseenesest maksusoodustuse kohaldamist. Halduskohus on õigesti 4
§-st 111, et seadusandja mõte oli teha ühe kinnisasja piires erisusi katastriüksuste kaupa.
täiendati §-ga 111 eesmärgiga üheselt sätestada rakendatav maamaksuvabastuse ja -soodustuse arvutamise kord. Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (299 SE) seletuskirjast ei järeldu, et mitmeks katastriüksuseks jagatud kinnistutel arvestatakse maksusoodustust katastriüksuste kaupa sõltumata sellest, mis sihtotstarbega need katastriüksused on. Olukorda, kus ühe kinnistu koosseisu kuuluvad erineva sihtotstarbega katastriüksused, ei saa võrdsustada olukorraga, kus kõikide kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste sihtotstarve on elamumaa. Viimasel juhul on täidetud üks maksusoodustuse kohaldamise eeldustest (elamumaa sihtotstarve), esimesel juhul aga ei saa muu kui elamumaa sihtotstarbega osale kinnistust maksusoodustust kohaldada. Kaebajale kuuluva kinnistu koosseisus olevad katastriüksused on mõlemad elamumaa sihtotstarbega. Kuna maksustamise objektiks on kinnisasi tervikuna ning kaebajale kuuluval kinnisasjal registriosa numbriga 1049001 asub elamu, siis arvestades, et kinnistu suurus ei ületa 0,15 ha, saab sellele kogu ulatuses maksusoodustust kohaldada. 13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Tallinna linna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning XX ja MTA ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.