Obsah (5)

§ 181§ 71§ 150§ 68§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina

) § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 24. mai 2018. a otsusele oli 25. juunil 2018, st 30 päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (

§ 181lg 1 ls 1).

Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse

1. juunil 2018 AET-i kaudu elektrooniliselt. Dokument on allkirjastatud
2. juunil 2018 kell 0.
3. 5.

§ 71

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. 6. Seega peab tulenevalt

§ 71lg-st 1 olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Mõjuv põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. jaanuari
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Objektiivsed takistused võivad olla näiteks haigus või liikluskatkestus (vt

§ 150lg 1).

Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud näiteks kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02).
3. Esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduses on kaebaja märkinud, et ei saanud tähtaega järgida kehva internetiühenduse tõttu, sel põhjusel oli takistatud ka dokumentide üleslaadimine ning muude e-toimiku keskkonnas vajalike sammude tegemine.
4. Isik võib teha menetlustoimingut, mille tegemiseks on ette nähtud tähtaeg kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (

§ 68lg 1).

Talle ei saa ette heita seda, et ta ei teinud menetlustoimingut enne takistuse ilmumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus nr 3-3-1-17-09, p 12). Samas tuleb arvestada ka takistuse olemust ning seda, kas sellise takistuse ilmnemisega sai isik arvestada. Kaebaja selgitustest järeldub, et ta tegutseski aeglase internetiühendusega arvutis, mistõttu pidi ta olema varasema kogemuse põhjal teadlik, et tema internetiühendus ongi kehv ja aeglane. Sellisel juhul pidanuks kaebaja arvestama, et kui ta jätab apellatsioonkaebuse esitamise sisuliselt tähtaja viimastele minutitele, ei pruugi see tal kehva internetiühenduse tõttu õnnestuda. Kaebaja oleks pidanud sellega arvestama ning varuma apellatsioonkaebuse esitamiseks piisavalt aega, nii et puudulikust internetiühendusest hoolimata oleks apellatsioonkaebuse esitamine tal kindlasti tähtaja viimasel päeval õnnestunud. Isegi juhul, kui kasutatud arvutiga ja selle internetiühendusega kaebajal kogemus puudus või internetiühenduse tõrge ilmnes ootamatult, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul põhjuseks, mis õigustaks tähtaja ennistamist. Ajutised probleemid internetiühendusega või veebikeskkondadega võivad ilmneda ootamatult ka siis, kui need on muidu toiminud. Keskmine mõistlikult käituv inimene arvestab üldjuhul sellega, et selliseid ootamatuid ajutisi tõrkeid (ootamatult aeglaseks muutuv arvuti, internetiühendus või veebikeskkond) ei saa dokumentide elektroonilisel esitamisel välistada ning ei jäta dokumentide esitamist niivõrd viimasele hetkele, vaid asub dokumentide esitamisega tegelema piisava ajavaruga, et ka ajutiste, ootamatute tõrgete korral oleks piisav ajavaru nende möödumise ootamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et asjas oleks esinenud pikemajalisem internetiühenduse katkestus. Samuti märgib ringkonnakohus, et tegelikult puuduvad igasugused tõendid kaebaja väite kohta, et internetiühendus oli tavalisest aeglasem. Täiesti võimalik on, et kaebaja jättis apellatsioonkaebuse esitamise lihtsalt nii hilisele ajale, et ka tavapärase internetiühenduse korral ei oleks ta jõudnud apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Viimasena märgib ringkonnakohus, et kaebaja esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt on see loodud
3. juunil 2018 kell 14.22 ning seda on viimati muudetud samal päeval kell 19.
4. Apellatsioonkaebuse esitas kaebaja alles
5. juunil
6. Seega on tegemist olukorraga, kus kaebajal oli apellatsioonkaebus lõplikult valmis juba päev varem, kuid ta jättis selle esitamise ikkagi apellatsioonitähtaja lõpukuupäeva viimastele minutitele.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus

§ 187

lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/