Obsah (5)

§ 77§ 207§ 203§ 79§ 58

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-2024 Haldusasi Andrei Bušinski kaebus

§ 77lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks kuulutamine vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Samuti piiras halduskohus määruskaebuse esitaja õigust tutvuda haldusasja nr 3-18-2024 toimikusse lisatud Tartu Vangla 30.10.

1. a vastuse lisaga „Riskihindamise ankeet: 134064“ ning õigust saada sellest ärakirju. Halduskohtu hinnangul oli huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Määruskaebuse esitaja esitas 09.12.2018 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.11.
3. a määrusega kohaldatud piirangu osa haldusasja materjalidega tutvumiseks tühistada. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kinnipeeturegistri kandel ei ole õigusliku tähendust, mistõttu ei ole kohtul seisukoha kujundamisel õigust ega vajadust kinnipeeturegistriga tutvuda. Kui vangla soovib argumenteerida oma seisukohta riskihindamise ankeedis sisalduvate andmetega, peab ka määruskaebus esitajal olema õigus sellega tutvuda, muidu on määruskaebuse esitaja ebasoodsas olukorras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas 2 asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.11.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. VangS § 52 lg 1 sätestab, et vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Vabariigi Valitsuse 01.03.
2. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisa 1 kohaselt kantakse vangiregistrisse andmed kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise kohta. Seega tuleb riskihindamise ankeeti käsitleda kui asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

§ 79

lg 1 p 1 alusel võib menetlusosalise kinniseks kuulutatud menetluses menetlustoimingult eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Seejuures on

§ 79

lg-st 2 tulenevalt menetlusosalise eemaldamine

§ 79

lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuse esitajal on kahtlemata huvi tema kohta koostatud riskihindamise ankeediga tutvuda, et tal oleks võimalik kohtumenetluses asjakohaseid vastuväiteid esitada ning oma seisukohti põhjendada ning seeläbi võimalikult tõhusalt oma õigusi kaitsta. Samas on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul määruskaebuse esitaja huvist kaalukam huvi saladuse hoidmiseks, kuivõrd riskihindamise ankeet sisaldab informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite kohta, mille avalikuks saamine ohustaks vangla julgeolekut. Seejuures on määruskaebuse esitaja õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks, mistõttu ei pea ringkonnakohus haldusasja materjalidega tutvumise piirangust tulenevat ebavõrdsust määruskaebuse esitaja ja vastustaja vahel suureks. Seega ei riiva määruskaebuse esitaja toimikuga tutvumise piiramine riskihindamise ankeedi osas määruskaebuse esitaja õigusi ülemäära intensiivselt. 13. Ringkonnakohus ei nõustu kaeba seisukohaga, et kohtul ei ole õigust ega vajadust vangiregistriga tutvuda.

2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise.

§ 58

kohaselt võib kohus menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Seega on kohtul õigus asja lahendamiseks vajalikus ulatuses vangiregistris sisalduva teabega tutvuda. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kuigi vangiregistri kannetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu need ei tekita kinnipeetavale õigusi ega kohustusi, ei tähenda see, et vangiregistri kannetest ei nähtuks asja lahendamisel tähtsust omavat teavet, mida kohtul on kohustus asja lahendamisel arvesse võtta. 14. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.2018. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3