Obsah (5)

§ 30§ 32§ 29§ 2§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-5340 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakoh

§ 30

lg 1,

§ 32

lg 1 ja lg 5 kohaselt järgnevalt: laekumine kohtutäituri arveldusarvele EE102200221016601227 selgitusega „täiteasi nr 189/2016/1118 tasumine” summas 400 eurot. Alustamise tasu täitmiseks peeti

§ 30lg 1 kohaselt kinni summa 19,16 eurot.

Põhinõude täitmiseks peeti

§ 30lg 2 kohaselt kinni summa 296,03 eurot.

Põhitasu katteks proportsionaalses osas peeti

§ 32lg 5 kohaselt kinni 84,81 eurot.

8.2. Kohtunik kohustas kohtutäiturit kandma 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele. Täitur leiab, et kohtuniku viide TMS § 201 lg-le 3 ei ole asjakohane. D. Raiski poolt kohtutäituri arveldusarvele tasutud summa 400 eurot on käsitletav

§ 32lg 5 mõttes rahaline nõude osalise täitmisena.

Sama sätte kohaselt on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitur selgitab veel, et

§ 29

lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ning täitetoimingu lisatasust.

§ 30

lg 1 kohaselt tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, lg 2 kohaselt tasub menetluse põhitasu võlgnik. Lõike 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma nii kohtutäituri tasud kui

§ 2lg 1 p 5 alusel põhinõude.

Seetõttu on võlgnikul kohustus tasuda kõik täitemenetluse rahalised nõuded, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 5 kohaselt rahalise nõude osalisel sissenõudmisel on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur on Riigikohtu seisukohti silmas pidades teostanud rahalise nõude täitmiseks laekunud summa jaotamist. 8.

1. Asendusmenetluse algatamine ei peata ega lõpeta täiteprotsesse kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas – seda ei põhinõude täitmisega ega lisandunud täitekulude täitmisega seoses. Kohtutäitur on seisukohal, et 400 euro ülekandmisega D. Raiski poolt kohtutäituri ametialasele arvelduskontole oli tegemist rahalise nõude osalise täitmisega. Seda seetõttu, et D. Raiski, kui võlgnik täiteasjas nr 189/2016/1118, oli kohustatud lisaks põhinõudele tasuma kohtutäiturile täitemenetluse raames veel põhitasu ning täitekulud. Kuna kogu nõudena kuulus enne rahalise nõude osalist täitmist D. Raiski poolt tasumisele 533,76 eurot ja D. Raiski poolt on kohtutäituri 3 ametialasele arveldusarvele kantud vaid 400 eurot, on tegemist kohtutäituri hinnangul rahalise nõude osalise täitmisega. Nõude täitmisel kohtutäituri arveldusarvele on kohtutäitur kohustatud laekunud summast pidama kinni ka täitemenetluses tekkinud kulude ja põhitasu rahuldamiseks proportsionaalse summa. Nagu Riigikohus on põhjendanud lahendis 3-2-1-20-17 on põhitasu peamine eesmärk võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna. 8.
2. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnikule määratud karistust on kohustatud kandma võlgnik, sh on ta kohustatud täitma talle määratud karistust ettenähtud korras ja järgides etteantud juhiseid. Täitemenetluse raames on võimalik võlgnikul täita talle määratud karistus nii otse sissenõudjale tasudes kui kohtutäiturile tasuda. Samuti tuleb arvestada, et kohtutäituril on seadusest tulenevad kohustused ja õigused, mida täitemenetluse raames ja kestel rakendada. Üks nendest õigustest on

§ 32

lg 5 kohaselt rahalise nõude osalisel sissenõudmisel kohtutäituri õigus saada põhitasu proportsionaalses summas sissenõutud summaga. Kohtutäitur on eeltoodu põhjal seisukohal, et ülekantud 400 euro suuruselt laekumiselt oli põhjendatud proportsionaalses osas kinnipidamiste tegemine põhitasu ja täitekulude katteks. Seega puudub kohtutäituril kohustus tasuda 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele, kuivõrd summa on jaotatud täitmisel oleva rahalise nõude osaliselt täitmisele

§ 32lg 5 kohaselt ning Riigikohtu senise praktikaga kooskõlas.

Kohtutäitur on nõus kohtu seisukohaga, millise kohaselt ei takista täiteasjas põhinõude tasumine täitemenetluse kulude sissenõudmist. Kahtlemata jätkub täitemenetlus nii tasumata põhinõude kui põhitasu sissenõudmisel. Samuti ei ole kohtutäitur nõus maakohtu hinnanguga, mille kohaselt on kohtutäitur TMS § 201 lg 1 ja 11 järgi põhjendamatult järginud pikemat tähtaega ja on seda tehes piiranud sissenõudja võimalust esitada avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 201 lg 1 ega lg 11 ei näe ette kohustust sissenõudjale täitmise võimatuse teate edastamisel seaduses ettenähtud tähtaega järgides esitada tähtaja järgimise kohta põhjendust. Seetõttu jääb arusaamatuks kohtu hinnang sätetele TMS § 201 lg 1 ja lg 11, mille kohaselt nõuaks seadusega ettenähtud tähtaegade järgimine kohtutäiturilt eraldi mõjuvat põhjust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud seisukohad väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse täies ulatuses tühistamise. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on raha osalisel kandmisel Rahandusministeeriumi kontole toimetanud õigesti ning jätkuvalt tasumata rahasumma tuleb asendada arestiga.
2. D. Raiskil oli PPA poolt taotluse esitamise aja seisuga tasumata kõik Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsusega mõistetud 100 trahviühikut rahatrahvi, s.o tasumata oli 400 eurot. Kuna D. Raiski tähtaegselt rahatrahvi ei tasunud, asus rahatrahvi sisse nõudma kohtutäitur, kes teavitas PPA-d täitmise võimatusest 24.09.2018, millest tulenevalt esitas PPA ka taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Maakohus andis 31.10.2018 istungil D. Raiskile võimaluse tasuda rahatrahv hiljemalt 30.11.
3. Vaidlust ei ole asjaolus, et D. Raiski maksis kohtutäituri arveldusarvele 400 eurot. Rahatrahvi asendamise menetluse puhul on tegemist digitaalse menetlusega, mis tähendab, et kõik asja juurde kuuluvad dokumendid peavad olema kättesaadavad digitoimikus. Maakohus teeb oma määruses viited asjaoludele, et 23.11.2018 teatas D. Raiski rahatrahvi 400 eurot tasumisest kohtutäituri arvele ning asjaolule, et kohus on teinud kohtutäiturile täiendava järelepärimise. Nimetatud asjaolud ringkonnakohtule digitoimikust ei nähtu. Vaatamata sellele, kuna 4 kohtutäitur on oma määruskaebuses ka märkinud, et 22.11.2018 tasus D. Raiski kohtutäituri kontole 400 eurot, siis ei pea kohus rohkem vajalikuks selles asjaolus kahelda. Maakohus on 31.10.2018 istungil määranud „anda Dmitri Raiskile tähtaeg 30.11.
4. a tasuda rahatrahv täies ulatuses. Kui rahatrahv jääb täies ulatuses tasumata või tasute osa sellest, siis kohus asendab rahatrahvi üldkasuliku tööga. Sellest, kas on täies ulatuses tasumata või osaliselt tasutud, sõltub ÜKT tundide arv. Kui
5. novembriks on trahv tasutud, jätab kohus taotluse rahuldamata.“ Maakohus on jätnud arvestamata, et kui süüdlane tasub rahatrahvi 400 eurot kohtutäituri kontole, tuleb sellest kinni pidada ka täitemenetlusega seotud kulud. Kohtutäitur on põhjendatult märkinud, et sellises olukorras tuleb arvestada kohtutäituri seaduses (

) märgitut.

§ 28

lg 1 ütleb, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

§ 29

lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluse registri kohaselt koosneb täiteasi nr 189/2016/1118, kus täitemenetlust alustati 09.11.2016 rahatrahvist 400 eurot, alustamise tasust 19,16 eurot ning rahalise nõuete põhitasust 114,60 eurot. Maakohtu määruse tegemise seisuga tasus D. Raiski kohtutäituri kontole 400 eurot, tulenevalt sellest on rahatrahvi nõude jääk 103,97 eurot, alustamise tasu nõue on täidetud ning rahaliste nõuete põhitasu jääk on 29,79 eurot. Digitoimikust on tuvastatav kohtutäituri vastus eeldatavalt maakohtu päringule (päringu kohta info puudub), kus kohtutäitur selgitab, kuidas toimub võlgniku poolt raha tasumisel selle jaotumine. Nimetatud asjaolu kordab määruskaebuses üle ka kohtutäitur ning selle käigu kujunemine on jälgitav. Ka maakohus toob oma määruses välja, et täitemenetlusega kaasnevad täitekulud ning märgib ka põhjendatult, et KarS § 72 ehk rahatrahvi asendamist arestiga või üldkasuliku tööga kohaldatakse üksnes rahatrahvi asendamisel. Seega täitekulusid selle sisse ei arvestata. Ka määruskaebuses ei vaidlustata nimetatud asjaolu. Maakohus jätab aga arvestamata, et nimetatud summa 400 eurot, mis vastab tasumata rahatrahvi suurusele, maksti kohtutäituri kontole. Seega tuleb eristada tasumist sissenõudjale ja kohtutäiturile.

§ 30

lg 1 ls 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 lausest 1 tuleneb, et täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning tulenevalt lg-st 5 on kohtutäituril õigus saada põhitasust üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur on põhjendatult asunud seisukohale, et

§ 32

lg 5 kohaselt on tegemist 400 euro tasumise puhul rahalise nõude osalise täitmisega. Võlgnik ei saa valida, et ta tasub üksnes rahatrahvi ning jätab tasumata täitemenetlusega seotud kulud. Kohtutäituril on õigus saada oma tegevuse eest tasu ning selle tasu jaotumine tuleneb seadusest. Tulenevalt eelnevast ei ole seadusega kooskõlas maakohtu poolt kohtutäiturile pandud kohustus kanda 103,97 eurot Rahandusministeeriumi arvele mõistetud karistuse katteks. 400 euro tasumine ei ole rahatrahvi tasumine, vaid nõude osalise täitmisega kohtutäiturile. Maakohtu põhjendused seoses rahatrahvi sissenõude ajaga ning täitemenetluse kulude sissenõudmise aegumisega käesolevalt asjakohased ei ole.

1. Arvestades maha proportsionaalselt täitemenetluse kulud tasutud 400 eurost, tuleneb, et D. Raiskil on mõistetud rahatrahvist tasumata veel 103,97 eurot. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Asendamistaotluses on PPA olnud nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. 5 Kõnealune tasumata rahatrahv määrati D. Raiskile 16.02.2015, kuid määruskaebuse esitamise seisuga oli see jätkuvalt tasumata. Seega on põhjendatud sissenõudja avaldus osaliselt rahatrahv asendada arestiga jätkuvalt tasumata rahatrahvi osas, s.o 103,97 euro osas. Tulenevalt KarS § 47 lg-st 1 on rahatrahvi baassumma suurus 4 eurot, seega on D. Raiskil tasumata 25 trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 2 päeva aresti. Ringkonnakohus leiab, et käesolevalt ei ole võimalik D. Raiskile mõistetud rahatrahvi asendamisel kohaldada üldkasulikku tööd, sest selleks puudub D. Raiski nõusolek. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada D. Raiski üldkasuliku töö kohaldamise nõusolekuks maakohtu 31.10.2018 istungil avaldatut „Olen nõus ka ÜKT-d tegema, kui ma ei maksa kuu aja jooksul, aga ma maksan“.
2. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 147 lg 1 p-st 4 ja VTMS §-st 211 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.11.2018 määruse, asendab tasumata rahatrahvi 2 päeva arestiga ja rahuldab määruskaebuse. Tiit Lõhmus Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt / 6