lg 1 (alates 01.11.2017
lg 2 p 1); § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Heigo Mägi – isikukood 36702110211, elukoht xxx (hetkel viibib Põhja prefektuuri arestimajas), Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad, tõkend vahistamine RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heigo Mägi
lg 1 (alates 01.11.2017
Süüdi tunnistada Heigo Mägi
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 28.11.2018.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 2 aastat 4 kuud vangistust, täitmisele kui Heigo Mägi ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9. allub alkoholismi vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.
lg 1 alusel määrata Heigo Mägi katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Heigo Mägi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel . Välja mõista Heigo Mägilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 240 eurot ja ekspertiisikulu 715 eurot riigituludesse. Kohustada Heigo Mägi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 142,10 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Heigo Mägi, kriminaalasi 1-18-10250, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot jätta riigi kanda.
lg 1 p 1 alusel võtta ära Heigo Mägilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Heigo Mägi kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 1 (alates 01.11.2017
lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Samuti süüdistatakse Heigo Mägi´it selles, et tema olles varasemalt juhtinud tahtlikult 20.04.2016.a kella 15:00 paiku Harjumaal Kuusalu vallas Jõelähtme-Kemba tee 19 km-l mootrsõidukit Mitsubishi Space Runner registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (Ekspertiisiakti nr 751 järgi ekspertiisiks esitatud veres leiti etanooli 2,79 ± 0,06 mg/g,k =2 (lõplik tulemus 2,73 mg/g), juhtis uuesti s.t korduvalt ja tahtlikult ning põhjustades liiklusõnnetuse 10.05.2018a. kella 12:00 paiku Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla-Haapse ja Pargi tee ristmikul mootorsõidukit Mercedes- Benz e220 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,14 mg/l). Rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Heigo Mägi pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Heigo Mägi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.12.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Heigo Mägi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 (alates 01.11.2017
lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 /kaks/ aastat.
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1/üks/aasta 3/kolm/kuud.
lg 1 alusel liitkaristusena mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 2/kaks/aastat 9/üheksa/kuud.
lg 1, 2, 3 alusel on koheselt ärakantavaks karistuseks 5/viis/kuud vangistust ja ülejäänud vangistust s.o 2/kaks/aastat 4/neli/kuud ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3/kolme/aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9) alluma alkoholismi vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 28.11.2018.a.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 240 eurot ja ekspertiisikulu 715 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.