2-16-100215/95

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 2.

1. Võtta vastu hagejate hagidest loobumine OO suhtes esitatud nõuetes perioodi osas kuni 18.04.2018.a. 2.2.Lõpetada menetlus hagejate hagides OO suhtes esitatud nõuetes, mis puudutavad elatise väljamõistmist perioodil alates 19.04.2018.a. 2.3.Rahuldada XX, YY, QQ ja CC poolt PP suhtes esitatud hagid osaliselt. 2.4.Välja mõista PP-lt XX kasuks elatis perioodi eest alates 13.04.2016.a kuni 31.08.2017.a summas 20 eurot kuus ja perioodi eest alates 01.09.2017.a kuni XX täisealiseks saamiseni summas 40 eurot kuus. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. 2.5.Välja mõista PP-lt YY kasuks elatis perioodi eest alates 12.04.2016.a kuni 31.08.2017.a summas 20 eurot kuus ja perioodi eest alates 01.09.2017.a kuni YY täisealiseks saamiseni summas 40 eurot kuus. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda YY pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 2.6.Välja mõista PP-lt QQ kasuks elatis perioodi eest alates 12.04.2016.a kuni 31.08.2017.a summas 20 eurot kuus ja perioodi eest alates 01.09.2017.a kuni QQ täisealiseks saamiseni summas 40 eurot kuus. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda QQ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. 2.7.Välja mõista PP-lt CC kasuks elatis perioodi eest alates 12.04.2016.a kuni 31.08.2017.a summas 20 eurot kuus ja perioodi eest alates 01.09.2017.a kuni CC täisealiseks saamiseni summas 40 eurot kuus. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 2.8.Jätta OO ja PP riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Mitte mõista menetluskulusid summaarselt välja.
2. PP apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. OO apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4. OO taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5. 06.01.2016.a esitasid hagejad Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa valitsuse kaudu) kui eestkostja esindusel maksekäsu kiirmenetluse avaldused, milles palusid mõlemalt kostjalt mõista iga hageja kasuks välja 200 eurot kuus. Kostjad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldustele vastuväited ning nõuded anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215

1. Eestkostja esitas 12.04.2016.a hagejate II–IV nimel maakohtule eraldi hagid, paludes nii kostjalt I kui ka kostjalt II mõista iga hageja kasuks välja miinimumelatise kuni vastava hageja täisealiseks saamiseni. Eestkostja esitas 13.04.2016.a hageja I nimel maakohtule hagi, paludes nii kostjalt I kui ka kostjalt II mõista hageja I kasuks välja miinimumelatise kuni täisealiseks saamiseni. Eestkostja täpsustas 15.04.2016.a, et palub hageja I kasuks elatise välja mõista alates 13.04.2016.a. Maakohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt eraldas Lasnamäe linnaosa vanem 19.05.2011.a korraldusega nr 1-15/144 hagejad perekonnast ja nad paigutati WWW väikelaste varjupaika. Alates 05.07.2011.a on hagejad WWW asenduskoduteenusel riiklikul ülalpidamisel. Maakohus võttis 14.11.2014.a tsiviilasjas nr 2-11-28261 tehtud määrusega kostjatelt hagejate suhtes ära hooldusõiguse ja määras hagejatele eestkostja (Tallinna linn) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 31.07.2015.a otsusega hagejal I ja hagejal IV raske puude ning 10.08.2015.a otsusega hagejal II ja hagejal III raske puude. Raske puude tõttu vajavad hagejad abivahendeid ja rehabilitatsiooni, mis põhjustavad lisakulusid. Sotsiaalkaitseministri 07.01.2016.a määruse nr 2 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse maksimaalse maksumuse ning riigi eelarvest rahastatava asenduskoduteenuse maksimaalse maksumuse ja hinna kehtestamine“ (määrus nr 2) § 2 kohaselt on alla kolmeaastasel lapsel ja lapsel, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, õigus saada asenduskoduteenust maksimaalse maksumusega 15 396 eurot kalendriaastas (1283 eurot kalendrikuus). Asenduskodus viibiva puudega lapse ülalpidamiseks riigi eraldatav summa ei kata kõiki tema vajadusi ja raha vähesuse tõttu on hagejate huvitegevusega tegelemise, silmaringi laiendamise ja vajalike teenuste saamise võimalused piiratud. Kostjad ei ole pärast hagejate perest eraldamist tasunud neile elatist ega osalenud muul viisil nende ülalpidamise kohustuse täitmisel. Hooldusõiguse äravõtmine vanematelt ei vabasta neid lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. Kostjate vastuväited
2. Kostjad vaidlesid hagidele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Kostjate vastuse kohaselt peavad vanemad hankima sissetuleku laste ülalpidamiseks, kuid arvestades kostjate varalist seisundit, ei suuda nad hagejatele miinimumelatist maksta. Kostjad peaksid kokku tasuma hagejatele neljale kuupalga alammäärale vastava summa. Hagide rahuldamine paneks kostjad ja nendega koos elavad alaealised lapsed äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja kostjatega koos elava kahe lapse igapäevased vajadused jääksid täielikult rahuldamata. Kostjate sissetulek on kokku ca 600 eurot kuus. Kostja I töötasu on 430–530 eurot kuus. Lisaks saavad kostjad lapsetoetust 55 eurot kuus. Kostja II on töötu ning tema sissetulek on lapsetoetus 50 eurot kuus ja ülalpidamismaksed 50 eurot. Kostjatel ei ole vara, mida saaks võõrandada. Kostja I ülalpidamisel on nii kostja II kui ka kaks last (UU ja MM), kes elavad kostjatega koos. Esimese astme kohtu otsus
3. Harju Maakohus rahuldas 15.11.2016.a otsusega hagid osaliselt. Maakohus mõistis alates 13.04.2016.a kuni hageja I täisealiseks saamiseni hageja I kasuks välja elatise kostjalt I 40 eurot ja kostjalt II 40 eurot. Maakohus mõistis alates 12.04.2016.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni hagejate II–IV kasuks välja elatise igale hagejale kostjalt I 40 eurot ja kostjalt II 40 eurot. Maakohus määras kindlaks hagejatele elatise tasumise korra ja jättis kostjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et asjakohatu on kostjate väide, et neil on liiga väike sissetulek, mistõttu ei ole võimalik anda hagejatele ülalpidamist miinimummääras. Kostja I töötasu oli 465 eurot kuni 3

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 554,37 eurot kuus, kostja II kontole laekusid peretoetused 50 - 80 eurot kuus ja töötutoetus 44 eurot kuus, kostjatele ei kuulu kinnisvara, sõidukeid ega osalusi äriühingutes. Väike sissetulek või sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat kohustusest maksta lapsele elatist. Seega peavad kostjad tegema kõik endast sõltuva, et anda hagejatele ülalpidamist miinimummääras. Kostjad saaksid oma sissetulekut suurendada sellega, et kostja I üritaks leida suurema sissetulekuga tööd või lisatööd ja kostja II asuks tööle. Kostjad ei väitnud, et neil on töövõime kaotus, mis seda takistab. Kostja II saab asuda tööle kasvõi osalise töökoormusega, kuna kostjatega koos elavad lapsed (3-ja 12-aastane) on nädala sees osa ajast koolis ja lasteaias. Kostjad ei väitnud ega tõendanud, et kostjatega koos elavatel lastel oleks tervisehäire, mis tingiks vajaduse viibida nendega kodus. On tõenäoline, et kostja II kvalifikatsioon ja eelnev töökogemus võimaldavad tal töö leida, sest kostjale II pakuti tööd (öiste vahetustega), kuid ta loobus sellest. Kui kostjate sissetulek ei võimalda pidada lapsi ülal ilma vanemate enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peavad nad oma vajadusi piirama. Sideteenus ei ole isiku esmavajaduste rahuldamise teenus, mistõttu ei ole põhjendatud ca 70 - 90 euro suurused sidekulud igas kuus. Kostjad saaksid seda piirata eesmärgiga saada lisaraha, et anda hagejatele ülalpidamist. Eelduslikult kuulub kostjale I osa kinnistust (päris kinnistu võrdsetes osades õega), mille ta on jätnud pikema aja jooksul enda nimele vormistamata (kostja I ema, kellele kinnistu kuulus ja kelle nimel kinnistu endiselt on, suri 15.05.2009.a ning kostja I isa suri 15.12.2010.a) ja mille võõrandamise korral saaks ta anda hagejatele ülalpidamist. Kostja I ei väitnud ega tõendanud, et on pärandist loobunud või et vara oleks pärinud testamendi alusel keegi teine. Asjaolu, et kostjatega elab koos kaks alaealist last, keda kostjad peavad ülal pidama, annab alust vähendada kostjatelt hagejate kasuks väljamõistetava elatise suurust PKS § 102 lg 2 järgi, kuna hagide täieliku rahuldamise korral osutuksid kostjatega koos elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Hagejate suhtes ei ole õiglane vähendada kostjatelt väljamõistetavat elatist nullini. Maakohus võttis kostja I varalise seisundi hindamisel aluseks tema väiksema töötasu ajavahemikul 24.11.2015.a - 24.05.2016.a ja jagas selle seitsmega (465 eurot ÷ 7 = 66,42 eurot), kuna kostja I peab kasutama tema käsutada olevat raha enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus arvestas kostja II sissetulekuna ca 44 euro suurust töötutoetust. Kohus võttis arvesse kostjate igas kuus saadava sissetuleku suurendamisele (nt lisatöö leidmisele, töökoha leidmisele, kulude kärpimisele, täiendava vara saamisele) kuluda võivat aega ja vajadust säilitada kostjatega koos elavate laste elustandard ning pidas põhjendatuks mõista kostjalt I iga hageja kasuks välja elatis 40 eurot kuus. Kostja II varaline seisund oli kostja I varalisest seisundist mõnevõrra halvem ning see mõjutab tema võimalust anda hagejatele ülalpidamist. Kuna kostja II peab tegema kõik endast sõltuva, et leida võimalus saada stabiilset sissetulekut, ei ole põhjendatud mõista kostjalt II välja elatis väiksemas summas kui kostjalt I. Apellatsioonkaebus 5. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale ühise apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagid osaliselt ja mõistis kostjatelt välja elatise, ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagid kostjate vastu täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus otsuses analüüsimata kostjate vastuargumendid, mille kohaselt esinevad asjaolud, mis annavad aluse vähendada elatise suuruse nullini, s.t vabastada kostjad elatise maksmisest. Kostjatel on lisaks hagejatele kaks alaealist last, kes elavad koos kostjatega ning kes osutuksid hagejatele väljamõistetud elatise, kokku 320 euro, tasumisel varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjate igakuine sissetulek kokku on ca 600 eurot, mis kulub nende enda ja kahe lapse ülalpidamiseks ning kommunaalkuludeks. Kostja I igakuine töötasu on ca 430–530 eurot, lisandub lapsetoetus 4

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 55 eurot. Kostja II on töötu ja tema sissetulek on lapsetoetus 50 eurot ja ülalpidamismaksed 50 eurot. Kostjate käsutada olevatest vahenditest ei jätku kostjate, nendega koos elavate laste ja hagejate ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohtu otsusega määratud suuruses elatise maksmine seaks kostjad ja nendega koos elavad lapsed olukorda, kus nende elamiskuludeks jääks kuus ca 280 eurot, millega ei ole võimalik säilitada kostjatega kooselavate laste minimaalsetki elustandardit ning vältida nälga. Lisaks kahe lapse ülalpidamisele on kostjatel kohustus maksta eluaseme kommunaalkulusid ca 100 eurot kuus. Maakohus ei arvestanud, et kostjad on teinud kõik endast oleneva, et oma sissetulekuid suurendada, ega seda, et kostjal II ei ole õnnestunud leida tööd, mille tasu arvel saaks maksta kõigile lastele elatist alammääras. Maakohus oleks pidanud välja selgitama kostjatega koos elavate laste igakuised vajadused ning selleks kuluva raha. Maakohtu otsus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostjate teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta. Sellega rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Hagejate vajaduste rahuldamiseks makstav riiklik toetus võib olla üks täiendav mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 mõttes ja võib anda aluse jätta elatise välja mõistmata juhul, kui toetus katab kõik lapse eluvajadused. Vastustajate seisukoht

1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda. Edasine menetluse käik
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.09.2017.a otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ning tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagejate hagid kostjate vastu elatise saamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda.
3. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada (v.a menetluskulude jaotuse osas) ning jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kummaltki kostjalt igale hagejale eraldi välja elatise 40 eurot. Riigikohus märkis, et Harju Maakohtu 15.11.2016.a otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis kummaltki kostjalt iga hageja kasuks välja mõistmata 40 eurot ületava elatise.
5. 07.05.2018.a kirjaga andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja soovi korral Riigikohtu otsusest tulenevalt esitada täiendavaid seisukohti, selgitusi, asjaolusid, taotlusi või tõendeid. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning tõendamiskoormise jaotust.
6. 04.06.2018.a esitas kostja I esindaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kostja I suri 13.04.2018.a. Kostja I esindaja palus hageja menetluskulud jätta hageja ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
7. 04.06.2018.a esitas kostja II seisukoha, mille kohaselt töötab kostja II alates 2017.a augustist OÜ N nõudepesijana. Esimene töötasu laekus 2017.a septembris pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja II varaline olukord ei võimalda hagejatele maakohtu otsuses nimetatud määras elatist maksta. Sellisel juhul jääksid kaks kostja II ülalpidamisel 5

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 olevat last hagejatega võrreldes tunduvalt halvemasse olukorda. Kostja II keskmine töötasu on u 360 - 380 eurot kuus. Sellele lisandub peretoetus 55 eurot kuus ning alates 2018.a maist kostja I pension 60,58 eurot kuus. Kuude lõikes on kostja II sissetulekud peale peretoetuse 55 eurot: 2017.a detsembris töötasu 467,92 eurot, 2018.a jaanuaris töötasu 364,83 eurot, 2018.a veebruaris töötasu 449,03 eurot, 2018.a märtsis töötasu 286,25 eurot ja töövõimetushüvitis 205,38 eurot ning puhkusetasu 127,09 eurot, 2018.a aprillis töötasu 234,78 eurot ja kostja I pension 60,58 eurot. Kogu pere keskmine sissetulek kuus ca 450 - 460 eurot. Kostjal II ei ole vara, mida saaks võõrandada. Igakuine sissetulek kulub tema enda ja tema ülalpidamisel oleva kahe lapse ülalpidamiseks ning kommunaalkuludeks. Tema käsutada olevatest vahenditest ei jätku temaga koos elavate laste ja hagejate ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohtu otsusega määratud elatise maksmine seaks kostja ja temaga koos elavad lapsed olukorda, kus nende elamiskuludeks jääks kuus ca 300 eurot, millega ei ole võimalik säilitada kostjaga kooselavate laste minimaalsetki elustandardit ning vältida nälga. Samal ajal on aga perest eraldatud laste huvid kaitstud, sest nende vajadused on rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud riigi eelarvest eraldatud vahenditest. Lisaks kahe lapse ülalpidamisele on kostjal kohustus maksta eluaseme kommunaalkulusid u 100 eurot kuus.

1. Vastustajate seisukoha kohaselt nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja II töötasu erineb kuude lõikes suures ulatuses, kuid ei ole teada, millest see tingitud on. Käesoleval aastal on täistööaja korral miinimumtöötasu 500 eurot kuus. Kostja II poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole kostja II aga üheski kuus saanud miinimumtöötasu. Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2015.a korralduse nr 654-k „Sotsiaalmajutusüksuses oleva voodikoha kasutamise tasu suuruse kehtestamine“ kohaselt on sotsiaalmajutusüksuses mitmekohalises toas oleva voodikoha kasutamise tasu suurus kaheksateistkümneaastasele ja vanemale isikule 60 eurot ühe voodikoha eest ühes kalendrikuus. Sotsiaalmajutusüksuses oleva voodikoha kasutamise tasu suurus alla kaheksateistkümneaastasele isikule on 6 eurot ühe voodikoha eest ühes kalendrikuus. Seega tuleb apellandil enda ja oma kahe alaealise lapse eest tasuda eluasemekulusid 72 eurot kuus, mitte aga 100 eurot. Kostja II pangakonto väljavõttelt nähtub väga mitmeid kiirteavitamise teenustasu (leping nr 421119) makseid summades 0,19 eurot, 0,38 eurot, 0,76 eurot ja 2,09 eurot, mis ei ole otstarbekad ega põhjendatud piiratud sissetulekuga isikule, kellel on ülalpidamiskohustus on kuue alaealise lapse suhtes. Samuti on kostjal II äärmiselt suured igakuised maksed (jaanuaris 55,67 eurot, veebruaris 68,40 eurot, märtsis 56,23 eurot, aprillis 94,64 eurot, mais 73,01 eurot) Tele2 Eesti AS-ile, mida ei saa pidada pere olukorda arvestades mõistlikuks või põhjendatuks. Kostja II saaks piirata oma vajadust kasutada sideteenust eesmärgiga saada täiendavaid rahalisi vahendeid lastele ülalpidamise andmiseks. Vanem peab tegema kõik endast oleneva, et anda lastele ülalpidamist, sealhulgas piirama oma kulutusi ja otsima tasuvamat või täiendavat tööd. Maakohus mõistis oma 15.11.2016.a kohtuotsusega kostjalt II hagejate kasuks välja elatise summas 40 eurot kuus, võttes arvesse kostjaga koos elavaid lapsi ning pere sissetulekuid ja vähendas niigi väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära.
2. 12.09.2018.a kirjaga määras kohus kostjale II tähtaja kõikide pangakontode väljavõtete esitamiseks.
3. 14.09.2018.a esitas kostja II pangakontode väljavõtted ja selgitas, et Tele2 Eesti AS arved on nii suured, sest tal on pakett, mille alla kuuluvad kolm telefoni (tema ja kahe lapse omad). Samuti palus kostja II arvestada, et aprillis 2018.a, millal suri abikaasa kostja I, oli kostjal II seoses matustega palju kõnesid. 2018.a aprillis laekunud summad olid annetused matuste toetuseks. 6

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada OO-lt elatise väljamõistmise osas. OO suhtes esitatud hagide puhul tuleb võtta vastu hagidest loobumine elatisenõuete osas, mis jäävad perioodi kuni OO surmani ning elatisenõuete osas alates OO surmast tuleb menetlus lõpetada OO surma tõttu, sest vaidlusalune õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Asjas esitatud tõendiga (t
2. kd lk 73) on tõendatud, et OO suri 18.04.2018.a. Elatise maksmise kohustus on isiklik kohustus, mis lasub konkreetsel lapsevanemal. Seetõttu ei võimalda alates isiku surmast vaidlusalune õigussuhe elatisenõuete edasist menetlust ning OO suhtes esitatud hagide menetlus tuleb sellest kuupäevast alates kulgevate nõuete osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p-i 5 alusel. 19.09.2018.a toimunud kohtuistungil avaldasid hagejate esindajad kohtule, et nad on nõus OO puhul menetluse lõpetamisega kogu nõude osas, sh ka enne OO surma oleva perioodi eest arvestatud nõuete osas. Hagejate esindajad esitasid selles osas ka sisulised kaalutlused, mis sellise avalduse tingisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seda avaldust käsitleda sisuliselt OO osas hagist loobumisena. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumise vastuvõtmist välistavad alused puuduvad ning viidatud nõuete osas tuleb menetlus hagist loobumise tõttu lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3). OO suhtes esitatud hagide menetluskulud tuleb jagada selliselt, et OO määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda ja hagejate menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hagejate esindajad avaldasid kohtule, et menetluskulude väljamõistmist nad ei taotle.
3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus PP apellatsioonkaebusega seonduvat. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale apellatsioonkaebus esitati. Maakohus mõistis PP-lt välja elatise alates hagide esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 40 eurot kuus. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse PP, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagid täies ulatuses rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus käesolevas menetluses, kas PP-lt iga hageja kasuks elatise summas 40 eurot kuus väljamõistmine on põhjendatud või mitte. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ringkonnakohus on seotud Riigikohtu poolt käesolevas asjas antud juhistega.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas elatisenõuete rahuldamise eeldused õigesti. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning põhjendusi ei korda. Maakohus leidis õigesti, et elatise maksmist välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Muuhulgas leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et hagejad on riiklikul ülalpidamisel kostjat elatise maksmise kohustusest ei vabasta ning see asjaolu ei ole elatiste vähendamise alus. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostjal tuleb elatist maksta vähemalt 40 eurot kuus. Selles osas on maakohtu otsus piisavalt põhjendanud ning sellest tulenevalt ringkonnakohus põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).
5. Elatisenõuete rahuldamata jätmist ega täiendavat vähendamist ei saa tingida ka see, et PP-l on vaja teisi lapsi ja ka ennast ülal pidada. Ringkonnakohus rõhutab, et elatise vähendamist tingivad asjaolud tuleb kohtu ette tuua elatise maksmiseks kohustatud isikul. See, et tegemist on ülalpidamisasjaga ei tähenda, et elatise maksmiseks kohustatud isik vabaneks elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise kohustusest. Juhul, kui kohustatud isik soovib rajada oma vastuväited sellele, et tema enda ja tema ülalpidamisel olevate alaealiste ülalpidamiseks läheb hagejatega võrreldes rohkem vahendeid, tuleb kohustatud isiku ja tema ülalpidamisel olevate alaealiste vajadused kohtu ette tuua kohustatud isikul. Sellist tõendamiskoormise jaotust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid selgitas ringkonnakohus menetlusosalistele ka kirjalikult enne kohtuistungit ning määras sellega seoses ka 7

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 protsessuaalsed tähtajad. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja enda või kostja ülalpidamisel olevate alaealiste laste ülalpidamiseks kulub enam vahendeid kui hageja ülalpidamiseks. Üksikute kulukomponentide nimetamine ilma kõikide isikute koguvajaduste esile toomiseta ei saa olla piisav. Sellest tulenevalt tuleb arvestada kõikide isikute (neli hagejat, kostja ise ja kostja ülalpidamisel olevad kaks alaealist last) ülalpidamiseks kuluvat osa võrdsena. Kostja on avaldanud kohtule, et tema palk on alates 2017.a septembrist (esimene palk laekus 2017.a augusti eest 2017.a septembris) 360 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja sissetulek on osade perioodide lõikes isegi suurem ning viidatud sissetulekule lisanduvad ka lastetoetused ning kostja poolt ülalpeetavate laste toitjakaotuspensionid, mida ei saa arvestada küll kostja majandusliku seisundi hindamisel, küll aga kostja poolt ülalpeetavate alaealiste vajaduste hindamisel. Isegi kui lähtuda sellest, et kostja sissetulek on 360 eurot kuus ja see tuleb eespool toodust tulenevalt jagada kõikide hagejate, kostja ja kostja poolt ülalpeetavate alaealiste vahel võrdselt, ületaks summa iga isiku osas 40 eurot (360/7= 51,42 eurot). Eespool toodust tulenevalt ei ole alust vähendada välja mõistetavat elatist rohkem, kui seda tegi maakohus.

1. Ringkonnakohus märgib siiski, et PP-lt maakohtu poolt välja mõistetud elatist 40 eurot iga lapse kohta, saab vähendada perioodi osas alates hagide esitamisest kuni PP tööle minekuni, so kuni 31.08.2017.a. Elatise nõuet ka selle ajani ei saa välistada asjaolu, et PP ei käinud tööl. PP ei ole enda töövõimetusele tuginenud. Maakohus leidis õigesti, et PP ülalpidamisel olnud lapsed olid sedavõrd vanad ning käisid koolis ja lasteaias, et see võimaldas PP-l tööl käimist. Juhul, kui see, et töövõimeline inimene tööl ei käi, saaks tingida elatise väljamõistmata jätmise või elatise vähendamise, tähendaks see oma lapsi ülalpidama kohustatud isikutele seda, et kasulikum on tööle mitte minna ning vabaneda seeläbi oma lastele elatise maksmise kohustusest. Selline tulemus ei oleks aga kooskõlas ühiskonnas valitsevate moraali arusaamadega ega vastaks ühiskonnas väljakujunenud õiglustundele. Ringkonnakohus arvestab kuni PP poolt tööle minekuni väldanud perioodi osas elatise väljamõistmisel siiski sellega, et PP varaline olukord, mille arvelt asutakse elatisenõudeid realiseerima, ei ole hea, et PP-l tuleb tema ülalpidamisel olevaid lapsi ka edaspidi ülal pidada ja samuti tuleb PP-l maksta ka edaspidi 40 euro suurust igakuist elatist iga hageja kohta, mille tõttu on tõenäoline, et liiga suure elatise väljamõistmine perioodi osas, kus PP-l ei olnud tõepoolest töist sissetulekut, võiks asetada PP olukorda, kus elatise maksmise kohustuse täitmine tulevikus ja enda ja kostja ülalpidamisel olevate laste ülalpidamine võiks tulevikus ohtu sattuda. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka seda, et riiklikul ülalpidamisel olemise tõttu ei ole hagejad ülalpidamisest ka ilma jäänud. Eespool toodust tulenevalt tuleb käesoleva vaidluse spetsiifilisi asjaolusid arvestades mõista PP-lt välja alates hagide esitamisest kuni PP tööleminemiseni 20 eurot elatist kuus iga hageja kohta. Ringkonnakohus rõhutab, et juhul, kui PP peaks edaspidi jääma töötuks, ei anna see iseenesest automaatselt alust elatise vähendamiseks.
2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Ka edasise menetluse kulud tuleb jaotada selliselt, et kostjate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda ja muud menetluskuud menetlusosaliste endi kanda. Sellisest jaotusest tulenevalt menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määrata ja välja ei mõisteta. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 8

(9)Tsiviilasi nr 2-16-100215 9