1-18-4707/15

1-18-4707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4707 Kohtukoosseis Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Anton Mesila süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetlus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Anton Mesila (ik: 39509210829); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Randma Kaitsja Vandeadvokaat Martin Traat
2. oktoobri
3. a abiprokurör otsus, Heleri RESOLUTSIOON Jätta Anton Mesila kaitsja vandeadvokaat Martin Traadi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Anton Mesilale esitati süüdistus selles, et varem KarS § 424 järgi karistatud isikuna juhtis ta
5. novembril 2017 uuesti tahtlikult mootorsõidukit, olles narkojoobes. Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ning KorS § 36 lg-te 1 ja 4 nõudeid ja pani toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi. 1-18-4707
6. Maakohus tunnistas A. Mesila KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda ühe aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kaheksa kuu vangistuseni. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o kolme aasta vangistuse võrra, mõistes A. Mesilale liitkaristuseks kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis maakohus A. Mesilalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis J. Mesilalt ositi 10 kuu jooksul menetluskuludena välja 969 eurot (sh sundraha 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot).
7. A. Mesilale karistust mõistes märkis maakohus, et tema toime pandud kuritegu ei olnud juhuslik. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus tema kahetsust. Maakohtu hinnangul on A. Mesila liikluses ohtlik isik, kes pole varasemast karistusest enda jaoks järeldusi teinud. Maakohus asus seisukohale, et varasemad karistused ei ole A. Mesila käitumist soovitud suunas mõjutada suutnud. Kohtu hinnangul saab A. Mesila puhul karistuse eesmärki saavutada talle alla sanktsiooni keskmist määra jäävat, s.o ühe aasta pikkust vangistust mõistes. Mõistetud karistust tuleb lühimenetluse kohaldamise tõttu ühe kolmandiku võrra vähendada. Maakohus osutas ka sellele, et A. Mesilat on varasemalt kahel korral vabastatud karistuse kandmiselt, kuid ta ei pidanud talle antud võimalusi millekski. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks kohaldada A. Mesilale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks, märkides, et lisakaristuse kohaldamine on KarS §424 lg 2 kohaselt kohustuslik, A. Mesila pani varemgi samalaadse kuriteo eest karistatud isikuna kuriteo toime katseajal.
8. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Martin Traat, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Mesilale mõistetud liitkaristuse täies ulatuses täitmisele pööramise osas ja taotleb, et A. Mesilale mõistetud karistusest pöörataks koheselt täitmisele kuus kuud vangistust ja jäetaks ülejäänud osas karistust tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud liitkaristuse täies ulatuse täitmisele pööramine on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne tema süü suurusega. Kaitsja hinnangul on maakohus küll märkinud, et A. Mesila süüd kergendav asjaolu on tema kahetsus, kuid tegelikkuses ei ole kohus seda asjaolu karistuse mõistmisel arvestanud. Kaitsja märgib, et seadus ei keela ka KarS § 65 lg 2 juhtumil jätta mõistetud liitkaristust osaliselt täitmisele pööramata ja just selline teguviis oleks arutatavas asjas põhjendatud, arvestades süüdistatava isikut ning ka tema tegu. Nii märgib ta Riigikohtu praktikale osutades, et kriminaalkaristusena isikult vabaduse võtmine pikemaks ajaks, kui seda nõuab süüdlase teo raskus, ei ole kooskõlas PS §-s 20 sätestatud meelevaldse vabaduse võtmise keeluga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 1-18-4707
10. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
11. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Mesila kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus, sest taotlus mõistetud liitkaristuse osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks on perspektiivitu. Maakohus on A. Mesilale mõistetavat karistust, samuti vajadust selle karistuse reaalseks ärakandmiseks veenvalt põhjendanud, osutades sellele, et A. Mesila puhul on varasemalt kahel korral karistus täitmisele pööramata jäetud, kuid ta ei ole sellest mingeid järeldusi teinud. Mõistetud liitkaristus ja selle individualiseerimine vastab seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale, mille muutmiseks või millest konkreetsel juhul irdumiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.
12. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/