Obsah (6)

§ 230§ 369§ 445§ 162§ 174§ 177

2-18-14217 KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2018, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-14217 G Õ ja M Õ hagi G Õ vast

§ 230

lg 4 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Hagejad paluvad kohustada kostjat esitama andmed tema sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Asjaolust, et kostja võimaldas hagejatel kasutada elamispinnana temale kuuluvat korterit perioodil 2016 – 2018 juuli alguseni, ei saa samuti järeldada, et ta on enda ülalpidamiskohustust laste suhtes täitnud korrektselt. Hagejad asusid alates juulist 2018.a elama uuele elamispinnale, mistõttu on vale ka kostja väide sellest, et hagejad kasutasid tema korterit kuni oktoobrini 2018.a. Vanemate vahelise kokkuleppe järgi said hagejad korterit elamispinnana kasutada tasuta, hagejate seaduslik esindaja tasus kõik kommunaalmaksed ise, sh remondifondi makseid, ega ole korteriühistule võlgu jäänud. Kostja poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et ta on oktoobris tasunud korteriühistu septembri kuu arve, mille tasumiseks hagejate seaduslikul esindajal igasugune kohustus puudus. Ainuüksi asjaolust, et kostja on lastele teinud sünnipäevadel kingitusi, ei saa samuti järeldada, et kostja on laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vastava sisulised vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Lapsed vajavad ülalpidamist igakuiselt ning kingituste tegemine lastele on kostja vaba tahe ja see ei kata laste igapäevaseid vajadusi. Kostja väited sellest, et ta soetas hagejatele mööblit, jalgratta jne. puudutavad perioodi, mil lapsevanemad elasid koos ja kasvatasid koos lapsi. Tõele vastab kostja väide, et laste ema saab lastetoetust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve. 3 2-18-14217 Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kostja ei pea lapsi vahetult üleval, ega kata kulusid jooksvalt.

1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t. lk. 2 pöördel, 19) 06.12.2018 määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule võimalikud avaldused ja dokumendid hiljemalt 14 päeva jooksul, arvates käesoleva määruse saamisest.
2. 13.12.2018 esitasid hagejad kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate õigusabikulud kokku summas 470 eurot käibemaksuga. Hagejad paluvad menetluskulud kostjalt välja mõistja ja lisaks soovivad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
3. 20.12.2018 esitas kostja täiendava seisukoha. Kostja toob välja, et on tänase päevani viinud lapsi kooli, ostnud neile riideid ja andnud taskuraha. Lisaks viib vanemat last muusikakooli. Kuni käesoleva aasta septembrikuuni on kostja ostnud lastele kõik eluks vajaliku – TV, pesumasina, külmkapi jne. kostja ei ole nõus sellega, et peab tagasiulatuvalt tasuma 2800 eurot, sest kostjal oli laste emaga E Tega kokkulepe, et viib lapsi kooli, aitab laste ema autot remontida ja lapsed saavad elada kostjale kuuluvas korteris ning tasub lisaks lastele elatist kokku 250 eurot. Kostja on nõus tasuma elatist 250 eurot kuus lapse kohta, kuid ei soovi tasuda tagasiulatuvalt elatist ega hagejate menetluskulusid. Kostjal on osaline töövõimetus, ta on töötuna arvele võetud. Kostja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva kohta on 7,25 eurot. Koos seisukohaga on kostja esitanud kohtule Eesti Töötukassa töövõimetoetuse määramise otsuse, Sotsiaalkindlustuse puudega tööealise inimese toetuse määramise otsuse, Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsuse ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
9. mai 4 2-18-14217
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 32-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
12. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 32-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt

§ 230

lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt

§ 369

sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et:    Kostja on hagejate isa; Hagejad elavad oma ema juures; Kostja on hagejate ülalpidamiseks tasunud alates septembrist 2017.a 250 eurot kuus (t. lk 7). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on tasunud elatist hagejatele ebapiisavas ulatuses s.o kokku summas 250 kuus, oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

1. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Käesoleval juhul ei küsi hagejad kostjalt elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ega ka väida, et nende kulud oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
2. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 sätestab, et erandina saab alaealise lapse ülalpidamiseks 5 2-18-14217 välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
5. Hageja G Õ palub kostjalt välja mõista elatis hageja 1 kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest summas 250 eurot kuus, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemise korral – ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni XXXXXXXX. Hageja M Õ palub kostjalt välja mõista elatis hageja 2 kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest summas 250 eurot kuus, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemise korral – ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX. Kostja on sellega nõustunud (t. lk 52). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 24.09.2018.a. 250.- eurot lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
6. Hagejad palusid esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ning tõendatud ei ole, et kostja oleks hagetaval perioodil elatist piisavas summas maksnud või mõnel muul moel oma lastele ülalpidamist maksnud. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli 2017.a. 235.- eurot kuus ja on 2018.a. 250.- eurot kuus, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele hagejate ülalpidamiseks perioodi september 2017.a. kuni august 2018.a. eest summas 2880.- eurot september-detsember 2017.a summas 880 eurot ((470-250) x 4) ja jaanuar-august 2018.a summas 2000 eurot ((500-250) x 8).
7. Vaidluse all on asjaolu, et kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist tagasiulatuvalt alates septembrist
8. Kostja väited selle kohta, et ta on soetanud lastele eluks vaja minevaid asju (TV, pesumasin, mööbel, külmkapid, jalgrattad, jne) on paljasõnalised, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oli laste emaga E Tega kokkulepe, et viib lapsi kooli, aitab laste ema autot remontida ja lapsed saavad elada kostjale kuuluvas korteris ning tasub lisaks lastele elatist kokku 250 eurot. 6 2-18-14217 Kostja viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale, mis takistab tal elatise tasumist. Kostjale kuulub mitmeid kinnisasju, millelt ta saab üüritulu (t. lk 19) 475 eurot. Lisaks nähtub kostja esitatud Töötukassa töövõimetoetuse määramise otsusest (t. lk. 53), et ta saab toetust 7,2504 eurot päeva kohta, mis teeb 30 x 7,2504= 217,51 eurot kuus. Samuti saab kostja Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt puudega tööealise inimese toetust 41,17 eurot kuus (t. lk 55). Kostja sissetulek ühes kuus on vähemalt 733,68 eurot. Kostja on töötuna arvele võetud, tal on osaline töövõime. Kohus leiab, et kostjal on võimalik otsida endale võimetekohast ja sobivat tööd. Riigikohus on ka 24.10.
9. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohus on teinud kooskõlas

§ 230lg 3 ja lg 5 järelpäringud kinnistusraamatusse.

Nimetatust nähtub, et käesoleval hetkel kuulub kostjale kolm kinnisasja (XXXXXXXXXXXXXXX), neli korteriomandit (XXXXXXXXXXXXXXXXXX), lisaks 242/780 kaasomandis olevast kinnisasjast (XXXXXXXXXXXXXXX) (t. lk. 31-43). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. Kohus asub seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda. 16. Tulenevalt poolte soovist ja

§ 445

lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 30. kuupäevaks laste seadusliku esindaja E T arvelduskontole XXXXXXXXXXXX arvelduskontole, märkides makse selgitusse „elatis“. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 17.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades toimingute vajalikkust, põhjendatust ning esitatud dokumentide mahtu ja sisu, on hagejate lepingulise esindaja kulud kohtu hinnangul põhjendatud. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on selgelt ja arusaadavalt näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja teinud järgmised toimingud: 1) advokaadibüroo 24.09.

1. a arve nr 18113 alusel asjaolude välja selgitamise ja hagiavalduse koostamise (kokku 2 tundi ja 30 min) eest summas 300 eurot; 2) advokaadibüroo 19.11.
2. a arve nr 18142 alusel kostja vastusega tutvumise eest (10 min) ja hagejate seisukoha koostamise eest (1h ja 15 min, kokku 1 tund ja 25 min) summas 170 eurot. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja esindaja käesoleva tsiviilasja menetluses hagejale osutanud õigusabi 3 tunni ja 55 minuti eest 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. 7 2-18-14217 Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba, siis käesolevas asjas riigilõivuga seonduvaid kulutusi kantud ei ole.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, mida käesolevaga ka kinnitavad, siis taotlevad hagejad kohtuvälise kulu koos käibemaksuga ehk summas 470,00 eurot väljamõistmist kostjalt. Hagejad kinnitavad, et kõik taotletud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja kantud. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu kokku summas 470 eurot (koos käibemaksuga). Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 8