KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10041 Tsiviilasi Ikomix OÜ hagi Twinport OÜ vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 192,32 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Ikomix OÜ (registrikood 11105883) Hageja lepinguline esindaja: Andres Saretok, e-post xxx Kostja: Twinport OÜ, registrikood xxxx; asukoht xxx, xxx, xxx, xxx; e-post xxxxx Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Mõista Twinport OÜ-lt välja Ikomix OÜ kasuks põhivõlgnevus 158,75 eurot ja 02.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 20,84 eurot.
- Mõista Twinport OÜ-lt välja Ikomix OÜ kasuks viivis põhinõudelt (158,75 eurot) alates
- juulist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Mõista Twinport OÜ-lt välja Ikomix OÜ kasuks välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 200 eurot, kokku 275 eurot. Twinport OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 275 eurot.
- Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 424 eurot.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
- Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
- Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Ikomix OÜ nõuab
- juulil 2018 esitatud hagis Twinport OÜ vastu 158,75 euro suuruse põhivõlgnevuse, 20,84 euro suuruse viivise ja jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel
- oktoobril 2014 sõlmitud pesuteenuse osutamise lepingust nr xxx. Kostja kasutas hageja poolt pakutud teenust, kuid jättis kaks arvet nr xxx ja nr xxx hagejale tasumata. Kostja äriregistrijärgne aadress on xxx, xxx, xxx, xxx, kuhu ei õnnestunud dokumente kätte toimetada. Kohus edastas hagimaterjalid ka ettevõtte e-postile ning juhatuse liikme e-postile, dokumente vastu ei võetud ning vastust ei esitatud. Kuna dokumente ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
- oktoobril 2018 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega
- oktooberil 2018 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 28.11.2018). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise 2
(4)tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 624 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja õigusabikulu hagihinnast suuremas ulatuses. Hagihind on käesolevas asjas 192,32 eurot. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 200 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 275 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(4)Roman Levin kohtunik 4
(4)