3-18-1421/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1421 Haldusasi I.P.u kaebus hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: I.P. Vastustaja: Tallinna Vangla Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.P.u kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Kinnipeetav I.P. (edaspidi kaebaja) esitas 21.05.2018 Tallinna vanglale (edaspidi vangla) mittevaralise kahju hüvitamise nõude reg nr 5-37/18/66-1 summas 1500 eurot seoses ebakvaliteetse söögiga.
3. Vangla, leides, et nõudes esinevad puudused, andis kaebajale 25.05.2018 kirjaga nr 537/18/66-2 10-päevase tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4. 04.06.2018 registreeriti Tallinna Vanglas kaebaja puuduste kõrvaldamise kiri nr 5-37/18/
6. Kahjunõude kohaselt on kaebajat jäetud kolm korda söömata. Üks kord oli hommikuse pudru sees puutükk. Teist korda oli lõunasöögi sees kruusatükk. Kolmas kord kiletükk, mille kaebaja leidis õhtuse supi seest. Kaebaja leiab, et teda on alandatud ning nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kaebaja leiab, et seeläbi on talle tekitatud hingelist ja näljast tulenevat füüsilist valu ja ebamugavust ning tegu on vanglapoolse kehalise väärkohtlemisega.
7. Vangla jättis oma 13.07.2018 vastusega nr 5-37/18/66-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata leides, et kaebaja poolt ei ole tõendatud, et võõrkehad oleksid sattunud toidu sisse vangla tegevuse tulemusena ning seetõttu puudub vangla õigusvastane tegevus. Vangla on seisukohal, et tõendatud ei ole kaebajale kahju tekkimine ning väide mittevaralisest kahjust on paljasõnaline ning asjaolusid arvestades ei ole võimalik kahju tekkimist ka eeldada. Isegi kui eeldada, et toidu sees oli mingi võõrkeha, ei saanud kaebajale tekkida selliseid tõsiseid tagajärgi, mis oleks aluseks kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel.
8. Kaebaja esitas 17.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt väljendab kaebaja rahulolematust vangla poolt pakutava toiduga, täpsemalt, et toidu sees esineb võõrkehasid, nagu puutükke, kilet ja kruusa.
9. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10. Vangla 13.07.2018 vastusest kahju hüvitamise taotlusele nähtub, et vangla palus kaebajalt selgitusi, millise kuupäeva lõunasöögi sees oli kruusatükk ja millise kuupäeva õhtusöögi sees kiletükk. Kaebaja teatas puuduste kõrvaldamise kirjas üksnes seda, et 25.02.2018 ja 07.04.2018 teavitas ta valvurit juhtumist. Seega tõdes vangla 13.07.2018, et kaebaja ei ole selgitanud juhtumite täpseid asjaolusid ning ei ole esitanud valvuri(te) nime, keda ta juhtumitest teavitas. Lisaks märkis vangla, et 25.02.2018 ja 07.04.2018 ei ole vangla poolt söögiga seonduvaid kaebusi registreeritud. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja täpsustanud, millal ta söögi seest konkreetsed võõrkehad leidis. Seega ei ole kaebaja andnud võimalust asjaolusid kontrollida. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited liialt üldised ning on pigem ebatõenäoline, et nimetatud juhtumid aset leidsid, kuivõrd puutükkide, kruusa ja kile sattumine toidu sisse eeldab kellegi tahtlikku tegevust. Kaebaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et keegi vangla personalist oleks tahtlikult kaebaja toitu rikkunud. Arvestades ka asjaolu, et kaebaja väitel leidis ta võõrkehad toidust veebruaris ning aprillis 2018.aastal, on tagantjärele raske, kui mitte võimatu kindlaks teha, kas nimetatud juhtumid aset leidsid.
11. Kohtu hinnangul ei saa pidada kaebaja õiguste riivet selles asjas intensiivseks, sest vaidlust ei ole selles, et vangla tagas kaebaja toitlustamise. Kaebuses esitatud etteheidetest ei nähtu, et väidetavalt kolmel korral söömata jäämine oleks kaebaja tervisele tekkinud tõsiseid tagajärgi.. Eelnevat arvestades ei pea kohus kahjuhüvitise väljamõistmist kaebajale tõenäoliseks.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2