1-16-7539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7539 (14221000017) Kohtunik Külli I

§ 293

lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1, 3) ja § 201 lg 2 p 3, 4 järgi järgi üldmenetluses Prokurör Steven-Hristo Evestus Kohtuistungi toimumise aeg 10.04, 19.04, 24.04, 27.04; 03.05, 04.05, 09.05, 16.05, 18.05 ja 31.05.2017 Süüdistatavad

1. YY – isikukood YYYYYYYYYYY, Eesti kodanik; kõrgharidusega; elukoht: xxxx; xxxxx ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Margus Kurm
2. M a r k o KILK – isikukood 37607106014, Eesti kodanik, keskharidusega; elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Margus Kurm RESOLUTSIOON
3. Süüdi tunnistada YY

§ 293

lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1, 3) järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust (soodustuste saamine X1 poolt tasutud puhkusereiside näol). 2. Õigeks mõista YY

§ 293

lg 2 p 1 järgi X2 Eesti poolt tasutud lennupiletite episoodides kuriteokoosseisu puudumise motiivil. 1 3. Õigeks mõista X1 süüdistuses

§ 201lg 2 p 3, 4 järgi.

4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda YYule mõistetud karistusest kantuks 1 päev eelvangistust (s.o. kahtlustatavana kinnipidamine 08.07.2015) ning kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 5. Kohaldades

§ 73

sätteid, ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui YY 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

6. Süüdi tunnistada M a r k o KILK

§ 293

lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1, 3) järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, süüdi tunnistada ta

§ 201

lg 1 järgi (Dublini reis 11.-15.05.2013) ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. 7. Õigeks mõista Marko Kilk omastamise süüdistuses

§ 201lg 2 p 3, 4 järgi (Nizza reis 02.-06.04.2014).

8.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks Marko Kilgile mõista 1(üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. 9. Kohaldades

§ 73

sätteid ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Marko Kilk 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

10. X1-i esitatud tsiviilhagi summas 10 822 eurot jätab kohus KrMS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata. 11.

§ 831

ja § 84 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks: - YYult 13 714,50 eurot (kolmteist tuhat seitsesada neliteist eurot ja 50 senti); - Marko Kilgilt 2 072,50 eurot (kaks tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti). Neid summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber YYul on 99917700079147 ja M. Kilgil 99917700079150 .

1. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse: - YYult 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; - Marko Kilgilt 705 (seitsesada viis) eurot, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, 2 Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber YYul on 99917700079121 ja M. Kilgil
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. KrMS § 181 alusel hüvitada riigieelarve tuludest (seoses osalise õigeksmõistmisega) süüdistatavate menetuskulud seoses valitud kaitsjale makstud tasudega: -YYule 3 500 eurot (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); -Marko Kilgile 1 500 eurot (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
4. Asitõendid - kriminaalasja materjalide juurde lisatud CD ja DVD-plaadid vastustega erinevatele päringutele, vaatluste lisadega, X3 e-kirjadega, X2 Eesti pakkumusega, jälitustoimingu protokoli lisaga ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisaga – jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus Ajaperioodil 01.09.2011 – 14.07.2013 kehtinud

§ 288

lg 2 määratles ametiisikuna isikut, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Ajaperioodil 15.07.2013 – 31.12.2014 kehtinud

§ 288

lg 2 määratles ametiisikuna füüsilise isiku, kellel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides. Alates 01.01.2015 tunnistati

§ 288lg 2 säte kehtetuks.

Alates 15.07.2013 kehtiva

§ 288

lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks, samuti tema asutatud või osalusega juriidilise isiku heaks. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 556 ning vastavalt PERH-i põhikirja p-le 9 on PERH Tallinnas tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppeja teadustööga. Täiendavalt märgitakse PERH-i majandusaasta aruannetes, et Tallinnas tegutsev PERH on kohustatud andma kõrgeima keerukusastmega arstiabi Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele kõigist Eesti maakondadest ning patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra 3 väiksema keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestist. PERH osutab kiirabiteenust Harjumaal, Eesti väikesaartel, Märjamaal, Hiiumaal ja Läänemaal, samuti reanimobiiliteenust Põhja-Eestis, vältimatut abi osutatakse kõigile abivajajatele. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lg 1 kohaselt sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingu. RaKS § 35 lg 1 kohaselt võtab haigekassa ravi rahastamise lepinguga kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. RaKS § 35 lg 2 kohaselt on ravi rahastamise leping haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

1. peatüki sätteid RaKS-is sätestatud erisustega. Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Eesti Haigekassa avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on haigekassal õigus riigi nimel sõlmida haldusleping ehk ravi rahastamise leping RaKS-s sätestatud tingimustel ja ulatuses. PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel 01.04.2009 sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr xxxxxxx (kehtis kuni 31.12.2013) ja 01.01.2014 (kehtib kuni 31.12.2018) sõlmitud ravi rahastamise lepingu nr 6064314 objektiks on kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine õigusaktides ja lepingus ning selle lisades ettenähtud tingimustel ja korras. Sotsiaalministri määrusega nr 9 vastu võetud „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 13 lg 2 p 5 ja § 33 lg 1 p 3 ning Vabariigi Valitsuse määrusega nr 159 vastu võetud „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt sisaldab voodipäeva hind toitlustust ning patsiendi toitlustamine kui tugiteenuse kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse. PERH-i eelarves moodustavad Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud: Aasta Eesti Eelarves tervishoiu Eelarves kogu tulu Haigekassaga teenused Eesti Haigekassale osakondadega sõlmitud lepingute maht Eesti Haigekassale osutatavate tervishoiuteenuste maht eelarvest 2015 136 960 000 165 333 000 82,8% 2014 127 500 000 127 649 000 156 228 000 81,7% 2013 116 100 000 117 111 949 137 376 537 85,2% 2012 109 360 000 109 655 080 132 047 394 83% 2011 98 640 000 97 966 979 116 266 361 84,3% Kuna PERH-il on Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping ning PERH osutab Eesti haigekassas ravikindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid, on PERH avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik. YY 4 Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §
2. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1-9.3/137, 08.11.2013 määrati YYu vastutusvaldkonnaks mh kaupade, teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid. YY, olles PERH-i juhatuse esimees, määrati juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/73, 18.08.2011 ja nr 1-9.2/142, 13.09.2013 toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimeheks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Samuti korraldab PERH riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas, sh tarkvaralitsentside, serveri haldusteenuse ning infotehnoloogia seadmete ostmiseks, et arendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada avaliku ülesande täitmine, so tervishoiuteenuse osutamine. Seega YYu kui PERH-i juhatuse esimehe ning toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimehe kohustuseks oli tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega YY täitis PERH-i juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 03.07.2003 sõlmisid PERH ja YY teenistuslepingu, mille kohaselt asus YY tööle PERH-i juhatuse liikmena. Nimetatud teenistuslepingut muudeti 13.11.2006, 24.07.2008 ja 02.09.2013 sõlmitud teenistuslepingutega. Vastavalt teenistuslepingutele oli YYu tööülesandeks juhtida PERH-i, juhindudes seejuures lepingust, juhatuse reglemendist, PERH-i põhikirjast, kehtivast seadusandlusest ja PERH-i nõukogu otsustest ning teistest PERH-i põhidokumentidest ja juhtorganite otsustest. YYu kui PERH-i juhatuse liikme/esimehe ülesanded on määratletud sihtasutuste seaduse (edaspidi SAS) § 17 ja PERH-i põhikirja
3. peatükis. Vastavalt PERH-i põhikirja p 39 ja SAS § 17 juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning põhikirja p 40 kohaselt juhatus mh: 5
4. koostab sihtasutuse arengukava;
5. teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas;
6. kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused ja struktuuriüksuste koosseisus olevad allüksused;
7. koostab sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
8. kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aastaeelarve;
9. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid;
10. esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;
11. kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra eeskirjad, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad;
12. korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
13. jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude jaotuskavast kinnipidamist;
14. koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande;
15. kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;
16. moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
17. kinnitab juhatuse reglemendid;
18. tagab sisekontrollisüsteemi toimimise. Lisaks eelpool loetletud ülesannetele, juhatuse esimees:
19. korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega juhatusele pandud ülesannete täitmise eest;
20. määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arvestades juhatuse liikmete kohustused;
21. määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;
22. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;
23. teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;
24. annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;
25. suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel. PERH juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.3/125, 07.12.2009, nr 1-9.3/132, 31.10.2013 ja nr 1-9.3/137, 08.11.2013 määrati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad. Vastavalt nimetatud korraldustele on YYu vastutusalaks ärijuhtimine, kuhu kuuluvad lisaks põhikirjalistele volitustele mh:
26. aastaplaanide ja eelarvete koostamine ning täitmise jälgimine haiglas;
27. üldine juhtimise korraldamine, juhtimiskvaliteet ja riskijuhtimine;
28. personali- ja tööohutuse alane tegevus (sh personaliarvestus, värbamispoliitika ja -tugi, palgapoliitika- ja süsteem; sise- ja väliskoolituse korraldus sh koolitusteenuse müük);
29. finantsjuhtimine ja –arvestus;
30. infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine;
31. kaupade teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked);
32. õigusalane järelevalve;
33. haigla esindajate määramine teistesse organisatsioonidesse. Juhatuse esimehe otseses alluvuses töötavad juhatuse liikmed; finants-, IT-, administratiivdirektor (kureerib asjaajamisteenistuse, hanketeenistuse ja õigusteenistuse tööd); 6 kommunikatsiooniteenistuse juhataja; personalidirektor raviarveldusteenistuse juhataja (kuni 07.12.2009). (alates 31.10.2013) ning Lähtuvalt eeltoodust on PERH-i juhatuse esimehel YYul tulenevalt SAS-st, PERH-i põhikirjast ning PERH-i juhatuse esimehe korraldusest juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramise kohta muu hulgas kohustus juhtida ja esindada sihtasutust, sõlmida sihtasutuse nimel lepinguid, teostada õigusalast järelevalvet ning korraldada raamatupidamist ja riigihankeid – seega teha otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega YY, olles PERH-i juhatuse esimees ja toitlustusteenuse ostmise hangete komisjoni esimees, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud

-i redakstioonide mõistes. YYut süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu võtmine vähemalt teist korda ja grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise ja omastamise toimepanemise eest alljärgnevatel asjaoludel. PERH korraldas kuni 2013.a septembrini (k.a) toitlustusteenuse ostmiseks riigihankeid ning alates 16.11.2007 sõlmiti riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud X2 (reg.kood xxxxxx ) või temaga seotud isikuga kokku neljal

§ 288

lg 1 mõistes ning kelle vastutusvaldkonnaks on PERH-is mh riigihangete korraldamine ning infosüsteemide arendamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X1-iga (reg.kood xxxxxxx ) kokku kuuel

§ 293

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav

§ 294

lg 2 p 1, 3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). Samuti süüdistatakse YYut omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i juhatuse esimees ning ametiisik

§ 288lg 1 mõistes, tegi koos PERH-i infotehnoloogia direktori M.

Kilgiga PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isikute kasuks kokku 1 250 euro ulatuses. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa X11, M. Kilk ja tema elukaaslane X18 reisil Nizzas. YY ja M. Kilk otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YYu abikaasa X11 ning M. Kilgi elukaaslane X18 ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo X22 OÜ vahendusel. YYu ja M. Kilgi ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus M. Kilk kokkuleppel YYuga reisiga seotud kulude 10 (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH-ile summas 2500 eurot ning ülejäänud osX1 AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YYu ja M. Kilgi reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas X22 OÜ 01.04.2014 X1-ile arve nr xxxxxx summas 1 285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Marko Kilk, YY“ ning PERH-ile arve nr xxxxxx summas 2 500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Kilk Marko, YY“. YY kokkuleppel M. Kilgiga, olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr xxxxx kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. X22 OÜ arve nr xxxxxx summas 2500 eurot tasuti 15.04.2014. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui M. Kilk, et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X1 kulul ka YYu abikaasa X11 ning X18. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YYu ega Marko Kilgi ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on X11u ja X18 reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr xxxxxx märgitud summast. Sellise tegevusega pani YY toime

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. Marko Kilk M. Kilki süüdistatakse korduvas pistise võtmises grupi poolt (alates 01.01.2015 altkäemaksu korduv võtmine grupi poolt) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja omastamise toimepanemises alljärgnevatel asjaoludel. Tulenevalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 1 p 4 on PERH kohustatud riigihangete korraldamisel järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärgiks tagada hankija (antud juhul PERH) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti tuleb riigihanke korraldamisel järgida üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS § 3. PERH-i IT-teenistuse koosseisu kuuluvad infosüsteemide arendustalitus ja tehnilise toe talitus. Infosüsteemide arendustalituse ülesanneteks on uute tarkvaraprojektide juhtimine, olemasolevate tarkvaralahenduste parendus (sh programmeerimistööd), administreerimine ja püsiandmete kajastamine ning abistamine sisseostetud infosüsteemide juurutamisel ja arendatavate infosüsteemide koolituste läbiviimisel. Tehnilise toe talitus annab tehnilist tuge haigla töötajatele, haldab arvuteid, servereid ja võrku. Selleks, et arendada ja parendada haigla tööks vajalikke infosüsteeme ning tagada infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimine ning seeläbi tagada avalike ülesannete täitmine, so tervishoiuteenuste osutamine, korraldab PERH mh riigihankeid infotehnoloogia valdkonnas. Marko Kilk, töötades PERH-is infotehnoloogia direktorina määrati mh järgmiste PERH-i juhatuse esimehe korraldustega nr 1-9.2/110, 22.11.2010, nr 1-9.2/36, 27.04.2011, nr 1-9.2/42, 23.05.2011, nr 1-9.2/42, 09.03.2012 ja nr 2014/1-9.2/40-1 infotehnoloogia valdkonna riigihangete komisjoni liikmeks, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. 11 Seega M. Kilgi kui PERH-i infotehnoloogia direktori ning riigihangete komisjoni liikme kohustuseks on tagada PERH-i rahaliste vahendite, mis rohkem kui 80% ulatuses saadakse Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, läbipaistev ja säästlik kasutamine. Seega Marko Kilk täidab PERH-i IT-teenistuse juhtimisel, sh riigihangete korraldamisel ning infosüsteemide sh riistvara arenduse ja toimimise tagamisel avalikke ülesandeid. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 01.07.2004 sõlmisid PERH ja Marko Kilk töölepingu nr xxxxxx, mille kohaselt asus M. Kilk tööle PERH-i infotehnoloogia direktorina. Vastavalt töölepingule on M. Kilgi põhitööülesanneteks infotehnoloogia teenistuse juhtimine, infotehnoloogilise kontseptsiooni loomine, infotehnoloogia alaste lahendiste väljatöötamine ning nende juurutamise juhtimine ning infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimise tagamine. „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra“ kohaselt, mis kinnitati PERH-i juhatuse otsustega nr 1-6.1/69, 15.03.2010 ning nr 2014/1-6.1/189-1, on M. Kilgi kohustuseks kinnitada infotehnoloogiavaldkonna arved enne nende tasumist. Nimetatud korra kohaselt kinnitab arve aktsepteerija mh, et arvel esitatud majandustehingu sisu on kajastatud õigesti; kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning vastavad tegelikult saadule; tehingu teostamisel on järgitud PERH-is kehtestatud „Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise korda“, tehing on seaduspärane, vajalik ning tellimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist. Lähtuvalt eeltoodust teeb PERH-i infotehnoloogia direktor M. Kilk avalike ülesannete täitmisel otsuseid ja toiminguid KVS § 2 lg 2 mõistes. Seega M. Kilk, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ja infotehnoloogia valdkonna hangete komisjoni liige, omab avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit, olles seega ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes, samuti perioodil 01.09.2011 – 31.12.2014 kehtinud

-i redaktsioonide mõistes. M. Kilk, töötades PERH-i infotehnoloogia direktorina, olles seega ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes ning kelle ülesandeks on PERH-i infotehnoloogia valdkonna juhtimine ja arendamine, sh riigihangete korraldamine, on kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, so tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. PERH korraldas ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 järgmised infotehnoloogia riigihanked, mille läbiviimise tulemusel sõlmiti lepingud X1-iga (reg.kood xxxxxxxx ) kokku kuuel

§ 293

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so talle ja kolmandatele isikutele antud korduva pistisega nõustumise ja vastuvõtmise, mis on toime pandud grupi poolt (alates 01.01.2015 on etteheidetav tegevus kvalifitseeritav

§ 294

lg 2 p 1,3 järgi, so ametiisiku poolt talle ja kolmandatele isikutele vara ja muu soodustuse vastuvõtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt). - 14 Samuti süüdistatakse M. Kilki omastamises, mis seisnes selles, et tema, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning ametiisik

§ 288

lg 1 mõistes, tegi PERH-i vara arvelt mittesihtotstarbelisi kulutusi, millised ei olnud PERH-ile vajalikud, pöörates PERH-i vara kolmanda isiku kasuks 2252,50 euro ulatuses alljärgnevatel asjaoludel. - Ajavahemikul 11-15.05.2013 käisid YY, M. Kilk, X18 ja X20 reisil Iirimaal, Dublinis. Nimetatud reis maksumusega 4 010 eurot osteti reisibüroo X22 OÜ vahendusel. Reisiga seotud kulude (lennupiletid ja majutus) kohta palus M. Kilk väljastada arve PERH-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on M. Kilgi, YYu ja X20 reisiga Dublinisse. Saadud juhiste järgi väljastas X22 OÜ 28.03.2013 PERH-ile arve nr xxxxxx selgitusega „EU/lennupilet TLL-DUB-TLL 10-16.05.2013, hotellimajutus Dublinis 10-16.05.2013, Marko Kilk, YY, X20“. M. Kilk, olles PERH-i infotehnoloogia direktor ning kellel on vastavalt „Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korrale“ kohustus kinnitada infotehnoloogia valdkonna koolituskuludega (sh koolituslähetus) seotud arved enne väljamakse tegemist, kinnitas eelpool nimetatud arve ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. X22 OÜ arve nr xxxxxx summas 4 010 eurot tasuti 05.04.

1. Arve kinnitamisel ja tasumisel M. Kilk teadis, et kuigi tema ja YY osalesid Dublinis üritusel WoHIT (World of Health IT), käis nimetatud reisil PERH-i kulul ka X
2. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YYu ega M. Kilgi ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on X18 reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 25% reisi kogumaksumusest, so 1002,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1002,50 eurot, so 25% PERH-ile esitatud arvel nr xxxxxx märgitud summast. Ajavahemikul 02-06.04.2014 käisid YY ja tema abikaasa X11, M. Kilk ja tema elukaaslane X18 reisil Nizzas. YY ja M. Kilk otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult, et lähetusega seotud reisile tulevad ka YYu abikaasa X11 ning M. Kilgi elukaaslane X18 ning seejuures otsustasid, et reisiga seotud kulud (lennupiletid, majutus, autorent) tasub PERH. Nimetatud reis maksumusega 3 785 eurot osteti reisibüroo X22 OÜ vahendusel. YYu ja M. Kilgi ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel palus M. Kilk kokkuleppel YYuga reisiga seotud kulude (lennupiletid, majutus) kohta väljastada arve PERH-ile summas 2500 eurot ning ülejäänud osX1 AS-ile ning selgituseks märkida, et tegemist on YYu ja M. Kilgi reisiga Nizzasse. Vastavalt saadud juhistele väljastas X22 OÜ 01.04.2014 X1-ile arve nr xxxxxx summas 1285 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Marko Kilk, YY“ ning PERH-ile arve nr xxxxxx summas 2500 eurot selgitusega „EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02-06.04.2014, Kilk Marko, YY“. YY kokkuleppel M. Kilgiga, olles PERH-i juhatuse liige, saades arve nr xxxxxxx kinnitas selle ning seejärel suunas selle väljamakse tegemiseks PERH-i raamatupidamisele. X22 OÜ arve nr xxxxxx summas 2500 eurot tasuti 15.04.
3. Arve kinnitamisel ja tasumisel teadsid nii YY kui M. Kilk, et kuigi nemad osalesid Nizzas üritusel World Of Health IT, käisid nimetatud reisil PERH-i ja X1 kulul ka YYu abikaasa X11 ning X
4. Seega kulu, mis ei ole kuidagi seotud YYu ega M. Kilgi ametialase tegevusega PERH-is, sh infosüsteemide arendamisega, on X11u ja X18 reisi finantseerimisega seotud kulu ehk 50% reisi kogumaksumusest, s.o 1892,50 eurot. Seega seoses nimetatud reisiga tekitati PERH-ile varalist kahju 1250 eurot, so 50% PERH-ile esitatud arvel nr xxxxxx märgitud summast. Sellise tegevusega pani M. Kilk toime

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. - 15 POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et PERH on avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik, sest kasutab oma tegevustes avalikke vahendeid (Eesti Haigekassalt saadud finantseeringud moodustasid põhilise osa PERH-i eelarvest), on asutatud Vabariigi Valitsuse otsusega. Kohtule on esitatud süüdistatavate ametiseisundit puudutavad dokumendid, mis näitavad nende pädevust igapäevaste tööülesannete täitmisel, süüdistustes on välja toodud ka YYu kui juhatuse liikme vastutusvaldkond. YY PERH-i juhatuse esimehena ja M. Kilk PERH-i IT direktorina, kes oma ametiülesandeid täites osalesid hangete läbiviimisel ja hankekomisjonide töös, (olles avaliku ülesande täitjad) on oma lepingupartneritelt/hankemenetluses osalejatelt, s.o toitlustusvaldkonna ja ITvaldkonna mitmetes hangetes edukaks osutunud äriühingutelt (X2 OÜ ja X1), saanud erinevaid rahaliselt hinnatavaid soodustusi välis- või puhkusereiside näol vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest ning on sellega toime pannud isikute grupis korduva pistise võtmise, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav altkäemaksu võtmisena. Samal ajal kui äriühingud osalesid hankemenetlustes või kui nendega oli alustatud koostööd, pakkusid nad PERH-i juhtivatele ja hankekomisjonidega seotud isikutele erinevaid välisreisidel käimise võimalusi, mida tuleb käsitleda rahaliselt hinnatava soodustusena. Pakutud reisidel YY ja M.Kilk osalesid ise või oma pereliikmetega ning reisid tasuti hankemenetluses osalenud äriühingute kulul. YY ja M.Kilk ei kooskõlastanud nõukogu ega teiste PERH-i vastutavate isikutega oma puhkusereise, ei tõstatanud seda teemat ühise seisukoha kujundamise eesmärgil ning seega ei tunnistanud sellist tegevust avalikult. Puhkuse- või meelelahutusreiside vastuvõtmine hankekomisjoni liikmete poolt ei ole õiguslikult lubatav, ei saa olla samastatav ka viisakuskingitusena. Ei saa lubatavaks pidada olukorda, mille kohaselt avaliku ülesande täitjad ja hankemenetluses osalejad aktsepteerivad üksteise lisapremeerimist, sest see on vastuolus riigihanke läbiviimise algtõdedega, isikute võrdse kohtlemise, ausa konkurentsi ning avaliku ülesande ausa ja erapooletu täitmise põhimõttega. Oktoberfesti üritusest osavõtu korraldamisel oli äriühingu eesmärgiks pakkuda oma koostööpartneri esindajale mitusada eurot maksvat meelelahutus- või vabaajaüritust, kus puudus kindel ametlik raamprogramm. Isegi kui YY kohtus X2 emaettevõtte töötajatega, ei muuda see olukorda. Kliendiürituse eesmärgiks on kliendi väärtustamine, kuid kui sellega püütakse klient ära osta, siis kahjustab see kutsutu mainet ja suurendab korruptsiooniohtu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui ametiisiku ja pistise andja vahel valitseb üksmeel selles, et tasu on vastuteene tehtu või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Kuna hankemenetlus ja puhkusereisid kestsid aastaid, siis pidid süüdistatavad äriühingute suhtes otsustusi tehes aru saama, et nende koostöö eest on reiside näol üle antud vara ja seda antakse ka edaspidi. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasus ei saa olla välistatud seetõttu, et haiglal puudusid vastavad kontrollimehhanismid. Omastamise süüdistuses Dublini tööreisil lisaks YYule, X20le ja M.Kilgile käis kaasas ka viimase elukaaslane X18. Reisi maksumus oli 4 010 eurot. Arve kinnitas M.Kilk ja suunas selle tasumiseks PERH-i raamatupidamisele ning arve tasuti 05.04.2013. Põhjendamatu oli 16 reisikulude tasumine X18 osas, s.o. ¼ reisi maksumusest ehk 1002,50 eurot. Sellega on M.Kilk talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult pööranud kolmanda isiku kasuks. Omastamise süüdistuses Nizza tööreis summas 2 500 eurot ei kuulunud PERH-i poolt tasumisele vähemalt pooles ulatuses, kuna süüdistatavatel olid kaasas ka abikaasad ning tasuda tuli vaid kahe, mitte nelja isiku reisikulude eest. Kahju PERH-ile oli seega 1 250 eurot. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada seda, et süüdistatavad ei ole toimepandut kahetsenud ja võivad sarnaseid tegevusi jätkata. Süü suurust ja karistuse eesmärke silmas pidades, lähtudes eelkõige õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. Kuna süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis tuleb vangistus mõista tingimisi, kohaldades

§ 73sätteid.

Prokurör taotles YYule karistuseks

§ 293

lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 194

lg 2 p 1, 3) järgi 2 aastat vangistust ja

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 2 aastat vangistust.

Mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust ning 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui YY 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 49

alusel tuleb kohaldada lisakaristust ning YYul keelata 2 aastaks tegutseda tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks YYult 11 597,25 eurot. Samuti tuleb temalt välja mõista menetluskuluna sundraha 705 eurot. M. Kilgile taotles prokurör karistuseks

§ 293

lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 194

lg 2 p 1, 3) järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust ja

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 73alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.

Kilk 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 49

alusel võtta M.Kilgilt 2 aastaks õigus tegutseda tervishoiusektoriga seostud infotehnoloogiavaldkondades juhtival ametikohal.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista M.Kilgilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5 236,25 eurot ning menetluskuluna sundraha 705 eurot. Kaitsja palus YYu ja M. Kilgi õigeks mõista neile esitatud süüdistustes, kuna nad ei ole neid kuritegusid toime pannud. Kaitsja ei vaidlustanud asjaolu, et 27.09.2013 käis YY PERH-i juhatuse esimehena X2 kulul Münchenis, osales kliendiüritusel ja oli õhtusöögil Oktoberfesti alal ning tal oli kavatsus sellisel reisil osaleda ka 2012, mis tal tookord aga ei õnnestunud. Ka suhtles YY 2013.a. sügisel toimunud hanke ajal oma finantsjuhiga küsimuses, mis puudutas PERH-i võla tasumist X2 ning haigla juhina oli ta kohustatud seda tegema. Tegemist ei olnud meelelahutus- või puhkusereisidega, mingi hüvega, mis oleks olnud vastutasu ametiisiku mingi teo eest. Sõidu eesmärk oli osalemine töönõupidamisel ja kliendiüritusel. Nii YYu kui X5i ütlustest nähtub, et enne õhtusööki toimus Münchenis ka töönõupidamine X2 emafirma esindajatega. Nende ütluste usaldusväärsust kinnitab X25i advokaadi kiri kaitsja järelepärimisele. Ka 2012 pidi Münchenis toimuma töönõupidamine ning seda kinnitab YYu 03.07.12 e-kiri X5ile. Saksa poole esindajaga sooviti arutada tööküsimusi ning võimalus oli kohtuda teistest riikidest sarnast tööd tegevate inimestega. Münchenisse sõidud ei olnud mingi konspireeritud tegevus, asju ei 17 aetud salaja, vaid sinna sõitu on arutatud töömeilidel. Keegi pole püüdnudki varjata, et kutse oli esitatud ja sõidu maksab kinni X2. Kumbki pool ei käsitlenud seda hüvena mingi ametialase teo eest. Kaitsja arvates ei ole kliendiüritus (sellel osalemine) vara ega muu soodustus

§ 293(§294) mõttes, vaid see on töökohustus.

Sinna kutsutakse asutuste esindajaid, reeglina juhte. Oma tööülesannete täitmine ei saa samaaegselt olla vara või soodustuse omandamine. Kliendiürituste korraldamine on tavaline nii era- kui avaliku sektori jaoks ja seal osalevad lepingulised partnerid. Vastuolus sotsiaaladekvaatsuse põhimõttega oleks olukord, kui lepingupartneri kliendiüritusel käimist tõlgendatakse kuriteona. Ka asjaolu, et kliendiüritus korraldati Saksamaal, ei oma tähtsust. YY on käinud teiste koostööpartnerite üritustel ka näiteks PõhjaSoomes. Kui väita, et Eestis võib kliendiüritusi korraldada ja välismaal mitte, siis läheks see vastuollu määratluse põhimõttega, mis tuleneb PS §-st 23. Karistusnorm ei saa olla nii lai, et selle sisustamine on prokuröri suva (millest lähtudes Münchenisse lennupiletit osta ei tohi, aga majutuse välismaal või siseriikliku tarnspordi võib kinni maksta). X1ega seotud episoodides, kus prokurör loobus kelmuse süüdistusest ja esitas süüdistuse pistise võtmises, leidis kaitsja, et süüdistatavad tuleb õigeks mõista juba põhjusel, et tõhusa kaitse teostamine ei ole enam võimalik. Muudetud süüdistuse esitas prokurör alles pärast seda, kui kõik tunnistajad ja süüdistatavad olid üle kuulatud. Ka ei ole kaitsja arvates M.Kilk ametiisik, sest ta täitis ülesandeid, mis ei ole avaliku iseloomuga. X1e poolt tasutud puhkusereisid ei olnud hüve

§ 293tähenduses, vaid tasu AS-le X1 tehtud töö eest.

Kuuest süüdistuses märgitud riigihankest kolm esimest tuleks kõrvale jätta, sest nende kasulikkus AS-le X1 ei ole tõendatud. Samuti ei nähtu YYu osa nende hangete korraldamisel. Kõrvale tuleb jätta X3 ja X26e ütlused, kuna kohtus on neid kohustatud tunnistajana ütlusi andma olukorras, kus nad tegelikult olid potentsiaalsed kahtlustatavad. Eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega on aga M. Kilgi ja YYu ütlused selle kohta, et nad tegid tööd X1e kasuks. Töölepingud jäeti sõlmimata põhjusel, et valearved sai kanda majandamiskuludesse ning maksmata jätta tööjõumaksud ja erisoodustusmaksud ning X1 kartis korruptsioonisüüdistust. X1e heaks tehtud tööde eest tasumine puhkusereisidega võib olla vastuolus ametniku eetikaga, kuid see ei ole kvalifitseeritav süüdistuses näidatud kuriteona. Omastamise süüdistuses Nizza reisi osas märkis kaitsja, et abikaasade kaasavõtmine tööreisile ei ole keelatud ning YYu abikaasa ja M. Kilgi elukaaslase lennupiletite hinna maksis kinni X1, mitte PERH. Puudub omastamise koosseis. Majutus ehk hotellitoa hind ei sõltunud selles ööbijate arvust. Süüdistuses märgitud „pool reisi kogumaksumusest“ on abstraktsioon, reaalsuses seda ei eksisteeri. Omastamise süüdistuses Dublini reisi osas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et M.Kilk oleks selle arve kinnitanud või teadlik olnud oma elukaaslase reisikulude tasumisest PERH-i poolt. M.Kilgi ütluste kohaselt pidi tema reisi maksma haigla ja elukaaslase oma X1 ning tal puudus soov haigla vara omastada. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED I 18 YY ja Marko Kilk kui ametiisikud

§ 288mõistes 1.

Ajavahemikul 31.07.2012-14.07.2013 kehtinud

§ 288

lg-te 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt on ametiisik

§ 293

nimetatud kuriteos mh isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise isiku majandustegevuse käigus.

1. Vaidlust ei ole selles, et PERH on sotsiaalministri käskkirjaga kinnitatud Sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla põhikiri (edaspidi põhikiri) p 3 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik (III kd, lk 47). YY oli süüdistuses kirjeldatud perioodil PERHi juhatuse esimees, kelle ülesandeks oli PERH-i ja tema vahel sõlmitud teenistuslepingute (III kd, lk 76-101) ja põhikirja (III kd, lk 47-58) kohaselt juhtida sihtasutuse tegevust. M. Kilk oli töölepingu kohaselt asunud alates 02.08.2004 tööle PERHi infotehnoloogia direktori ametikohale ning tema ülesandeks oli PERHi infotehnoloogia teenistuse juhtimine (II kd, lk 245-257).
2. Vaidlust ei saa olla ka selles, et YYul PERHi juhatuse liikmena (esimehena) ja M. Kilgil infotehnoloogia direktorina olid nii haldamis-, järelevalve-, juhtimis- kui ka varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. YYu ülesanded on sätestatud sihtasutuste seaduse §-des 17 ja 18 ning põhikirja p-des 40 ja
3. Tema vastutusvaldkondadeks oli juhatuse esimehe korralduste Juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramine (III kd, lk 72-75) kohaselt mh infosüsteemide sh riistvara arendus ja toimimine; kaupade teenuste sisseost ja selle korraldus (sh riigihanked) ning õigusalane järelevalve. M. Kilgi põhiülesanded on sätestatud PERH-i ja tema vahel sõlmitud töölepingus (II kd, lk 245). Lisaks PERH-i infotehnoloogia teenistuse juhtimisele oli tema kohustuseks veel infotehnoloogilise kontseptsiooni loomine, infotehnoloogiaalaste lahenduste väljatöötamine ning nende juurutamise juhtimine ning infotehnoloogia süsteemide funktsioneerimise tagamine. PERHi juhatuse otsuse nr 1-6.1/69 Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra kinnitamine kohaselt oli infotehnoloogia direktoril kohustus aktsepteerida ja kinnitada IT-valdkonda puudutavad arved ning edastada arve raamatupidamistalitusele tasumiseks (III kd, lk 129-134). PERHi juhatuse otsuse nr RH/1-6.1/292-2 Kaupade ja teenuste ostu ning riigihangete läbiviimise kord (III kd, lk 198-206) järgi oli M. Kilk struktuuriüksuse juhatajana vastutav IT-teenistuse eelarveliste vahendite kasutamise eest.
4. Seega olid YY ja M. Kilk ametiisikud 31.07.2012-14.07.2013 kehtinud

§ 288

mõistes, YY esindas sihtasutust, sõlmis selle nimel lepinguid, teostas õigusalast järelevalvet ning korraldas riigihankeid; M. Kilk juhtis infotehnoloogia teenistust, nõustus ja kinnitas teenistusele esitatud arveid ning vastutas teenistuse eelarve sihipärase kasutamise eest. 5. 15.07.2013 jõustunud

§ 288

lg 1 redaktsiooni kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.

1. Ametiseisundi mõiste tuleneb KVS § 2 lg-st 2 ning hõlmab endas asutuse töökorraldusest tulenevat õigust teha avaliku ülesande täitmisel otsus. Otsusena on käsitletav avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid. 19 YY oli süüdistuses kirjeldatud perioodil PERH-i juhatuse esimees, kelle ülesandeks oli teenistuslepingute (III kd, lk 76-101) ja põhikirja (III kd, lk 47-58) kohaselt sihtasutuse tegevuse juhtimine. Tema õigus teha asutuse nimel otsustusi tulenevad põhikirja p-dest 40 ja 55 ja PERH-i korraldustest, millega jagati juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad (III kd, lk 72-75). YYu vastutusvaldkonnaks oli juhatuse esimehe korralduste kohaselt riigihangete korraldamine. Nii moodustas ta ajavahemikul 2010-2014 viis korda riigihanke komisjoni erinevate infotehnoloogiaga kaupade või teenuste ostmiseks (II kd, lk 259-269). M. Kilk oli süüdistuses kirjeldatud perioodil infotehnoloogia direktor (II kd, lk 245-257). Tema ülesandeks oli infotehnoloogia teenistuse juhtimine, IT-valdkonna arvete aktsepteerimine ja kinnitamine (III kd, lk 129-134) ning ta vastutas IT-teenistuse eelarveliste vahendite kasutamise eest (III kd, lk 198-206). Lisaks sellele oli M. Kilk ajavahemikul 22.11.2010 – 14.03.2014 määratud IT-valdkonna hangete komisjoni esimeheks või selle liikmeks (II kd, lk 259-269). Eeltoodust tulenevalt tegid mõlemad isikud oma pädevuse piires otsustusi. YY vastutas riigihangete korraldamise eest, mh moodustas oma korraldusega riigihanke komisjone, M. Kilk nõustus ja kinnitas IT-valdkonna töös esitatud arved ning ta oli osaline hankemenetluses parima pakkuja väljaselgitamisel.
2. Kohtu hinnangul täitsid YY ja M. Kilk PERH-is avalikku ülesannet. PERHi poolt täidetav avalik ülesanne tuleneb PS § 28 lg-st 1, mis paneb riigile kohustuse luua terviseteenuste osutamiseks õiguslik raamistik, et tagada vajalik terviseabi. Riik on nimetatud ülesande täitmiseks loonud ravikindlustuse süsteemi ja moodustanud Eesti Haigekassa (RaKS § 2 lg 1; HKS § 2 lg 1). Eesti Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik (HKS § 5 lg 1). RaKS § 36 lg 1 järgi sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu. Vaidlust ei ole selles, et PERH-i ja Eesti Haigekassa vahel olid 01.04.2009 ja 01.01.2014 sõlmitud ravi rahastamise lepingud (II kd, lk 171-176) ning PERH-i eelarvest valdav osa moodustas Eesti Haigekassalt kui avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult saadud finantseeringud. Seega on PERH avalikku ülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik.
3. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt ei täitnud M. Kilk avalikku ülesannet, sest ta oli vaid IT-sektori juht (tegemist ei olnud haigla juhtimisega või selle põhikirjaliste ülesannete täitmisega). IT-teenistus, nagu ka teised PERH-i teenistused on loodud haigla hüvanguks ja temale pandud eesmärkide täitmiseks. Tänapäeval ei ole mõeldav, et suurhaigla saaks töötada asjakohaste tarkvaralahendusteta või tehnilise toeta. Infosüsteemide arendus ning tehnilise toe pakkumine on IT-teenistuse ülesanne ning teenistuse kulud kaetakse PERH-i eelarvest. Seega on IT sektori juht samuti avaliku ülesande täitja, ehkki haigla juhtimisega ta otseselt ei tegele.
4. Eeltoodust tulenevalt olid YY ja M. Kilk ametiisikud 15.07.2013 kehtima hakanud

§ 288mõistes.

PERH täitis avalikku ülesannet, YY oli sihtasutuse juhatuse esimees, kelle ülesandeks mh oli riigihangete korraldamine ja selleks vastavate komisjonide moodustamine, M. Kilk aga osales riigihangete komisjonides ning valvas oma valdkonna eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise üle. II 20 YYu süüdistus pistise võtmises OÜ-lt X2 (lennupiletid Oktoberfestile 05.-06.10.2012 ja 27.28.09.2013)

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes küsimustes: 10.
2. X2 Eesti oli pikaajaline PERH-i partner, kes oli võitnud toitlustusteenustega seoses mitmeid hankeid. Viimati võitis X2 OÜ e-riigihangete keskkonna andmetel 30.08.2011 korraldatud PERH-i hanke kestusega 22 kuud maksumusega 3 254 900,00 eurot (V kd, lk 4243). Samuti oli X2 OÜ edukas 18.09.2013 PERHi korraldatud hankes kestusega 12 kuud maksumusega 1 948 320 eurot (V kd, lk 44-45). 10.
3. YYu vastutusvaldkonda kuulus
4. ja
5. aastal toitlustusteenuse hangete ostmine. Kuivõrd hanke maht ületas 320 000 eurot, oli ta hangete läbiviimise korra kohaselt määratud hankekomisjoni esimeheks (III kd, lk-d 18, 72-73, 201). 10.
6. 26.06.2012 tegi X2 Eesti juhatuse liige X5 YYule ettepaneku minna 05.10.2012 Oktoberfestile (IV kd, lk 223). Nimetatud ürituse külastamiseks ostis X2 OÜ lennupiletid Tallinn-München-Tallinn, millest YYu piletid maksid 281 eurot (I kd, lk 156-157; IV kd, lk 230-231). YYu reis ei toimunud, sest ilmnesid edasilükkamatud töökohustused (IV kd, lk-d 238 ja 240). Reisile sõitis PERH-i poolt tolleaegne toitlustusjuht X27 (IV kd, lk 242). 10.
7. Juulis 2013 korraldas X2 Eesti juhatuse liige X5 taas YYu Oktoberfesti külastust, mis seekord pidi toimuma 27.09.2013 (IV kd, lk 244-245, 250-260). Nimetatud ürituse külastamiseks ostis X2 OÜ lennupiletid, millest YYu piletid maksid 439 eurot (I kd, lk 140143; IV kd, lk 198-199). Algselt pidi üritusele tulema veel SA Tallinna Lastehaigla esindaja X28, kes viimasel hetkel loobus üritusest osa võtmast (IV kd, lk 259). 10.
8. 11.09.2013 oli OÜ-l X2 tekkinud maksuvõlg summas 80 956,84 eurot (II kd, lk 180). Tulenevalt riigihangete seaduse §-st 38 ei saanud ettevõte, kel on maksuvõlg, PERH-i hangetes osaleda. PERH-il oli X2 Eesti ees maksmata kohustusi, mistõttu X5 pöördus 16.09.2013 YYu poole (IV kd, lk 247) ning 17.09.2013 kogu maksuvõlg tasuti (II kd, lk 180). Riigihange toitlustusteenuse osutamiseks avaldati e-riigihangete keskkonnas päev hiljem, s.o 18.09.2017 (V kd, lk 44). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud ühelt poolt see, et X2 Eesti oli PERH-i pikaajaline ja püsiv partner ning teiselt poolt see, et X2 Eesti organiseeris YYule kahel korral lennupiletid Münchenisse ja tagasi, kus oli plaanis väisata ka Oktoberfesti nimelist üritust. YY 2012 Oktoberfestil ei käinud, küll aga võttis ta osa
9. aastal toimunud üritusest.
10. Prokuröri hinnangul on pistise esemeks Tallinn-München-Tallinn lennukipiletite näol võimaldatud varaliselt hinnatav soodustus. Kaitsja ja süüdistatava arvates ei olnud Müncheni reis süüdistatavale pakutud hüve, vaid tegemist oli tööülesandega, st toimus töönõupidamine ja süüdistatav osales kliendiüritusel. Selleks et vastata küsimusele, kas tegemist oli hüvega, soovitatakse erialases kirjanduses hinnata soodustuse olemust objektiivselt, kõrvaltvaataja positsioonilt ning seejärel subjektiivselt ehk ametniku positsioonilt.1 1 Feldmanis, L. Soodustus ametialase teo eest kui pistise ja altkäemaksu koosseisuline osa. – Juridica 2012/
11. 21
12. Praktikas korraldatakse kliendiüritusi erinevatel eesmärkidel ning neil on erinev sihtrühm. Kliendiüritus võib olla suunatud püsiklientide hoidmisele ja tänamisele, oma töötajatele tunnustamisele ja motiveerimisele, avalikkuse tähelepanu äratamisele ja turu harimisele jne. Eri kliendigrupid nõuavad erinevat lähenemist.2 Kriminaalasjas on kogutud järgmised dokumentaalsed tõendid erinevate kliendiürituste korraldamise kohta. 12.
13. PPA on
14. aastal selgitanud, et PPA korraldas oma aastapäeva üritusi neljas prefektuuris, erinevatele üritustele oli kutsutud u 230 koostööpartnerit koos kaaslastega ning lisaks kutsuti veel 40 väliskülalist, kelle majutuse, siseriikliku transpordi ja toitlustuskulud kaeti PPA eelarvest. Üritusele kutsuti olulisi koostööpartnereid, keda PPA soovis tunnustada ja tänada (VI kd, lk 145-147). 12.
15. Justiitsministeerium on selgitanud, et kutsusid ministeeriumi
16. aastapäevale ligi 324 koostööpartnerit, keda sooviti tänada. Majutus ja sõidukulusid nende eest ei tasutud (VI kd, lk 148-150). 12.
17. OÜ-l X2 oli tavaks korraldada kliendiüritusi. X5i e-kirjavahetusest selgub näiteks, et 2012 toimus X2 juubeliüritus (IV kd, lk 223), samuti toimus detsembris 2014 PERH-i töötajatega pidulik õhtusöök Noa Peakokasaalis (IV kd, lk 261-262). 12.
18. X2 OÜ emafirma X2 Grupi töötaja X25 selgitas oma advokaadi vahendusel (VI kd, lk 1920), et tal oli ärikohtumine 27.09.2013 YYu ja X5iga. Lisaks selgitas X25, et õhtusöögil Oktoberfesti alal osalesid ka paljud teised X2 Grupi kliendid erinevatest riikidest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka Oktoberfesti reis, millele olid kutsutud mitte ainult YY, vaid ka X27 ja X28, võis ka kõrvaltvaataja seisukohast lähtuvalt olla mõeldud kliendiüritusena, kus ei olnud küll konkreetset raamprogrammi, kuid toimus töökohtumine X2 emafirma esindajatega ning hiljem pidulik õhtusöök Oktoberfesti alal. Toodud seisukohta kinnitab asjaolu, et OÜ-s X2 läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt ei püütud reisi mingilgi moel firma kulude realt peita ning X5ile maksti lähetusel viibitud aja eest päevaraha (V kd, lk 5).
19. Järgmisena vaatab kohus ürituse korraldamist subjektiivselt ehk ametniku ja väidetava hüve pakkuja positsioonilt, et selgitada, kas ametnik võis tajuda Müncheni reisi, kus külastati Oktoberfesti nimelist üritust, hüvena. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt korraldas reisi X2 poolt X5 ning üritusele kutsuti peale YYu veel PERH-i toitlustusjuht X27 ning SA Tallinna Lastehaigla haldusjuht X
20. 13.
21. X2 Eesti juhatuse liige X5 selgitas kohtus (I kd, lk 79P-82), et Oktoberfesti külastuse näol oli tegemist X2 Grupi korraldatud kliendiüritusega, mida ei korraldanud X2 ainult oma klientidele, vaid kaasatud olid mitme maa esindajad. Tema oli kaasatud X2 Grupi poolt tehnilise töötajana.
22. aastal osales üritusel PERH-i poolt X27, kuna YY ütles vahetult enne ürituse toimumist sõidust ära. Järgmisel aastal oli kutsutud PERH-ist YY ja lastehaigla juhatuse liige X
23. Viimane teatas vahetult enne reisi, et ei saa üritusest osa võtta.
24. aastal nägi päev Münchenis välja nii, et toimus kohtumine YYu ja X25 ning õhtul toimus ühine õhtusöök. Taolisi üritusi on korraldatud rohkem kui kaks korda. 2 Laan, A. Kliendiüritus nõuab aega ja ettevalmistust. – Äripäev 13.11.
25. 22 13.
26. Sündmuse toimumise ajal PERH-i toitlustusjuhina töötanud X27 märkis kohtus (I kd, lk 82P-85), et tema käis
27. aastal X2i emafirma poolt korraldatud kliendiüritusel Münchenis. Teda tegelikult ei kutsutud, kuid kuna ettepaneku tegi YY ja lähetuse kinnitas tema vahetu juht, siis oli tal kahekordne tööandja heakskiit reisile minekuks. Süüdistatav teadis, et see on kliendiüritus ja see õhtusöök toimub Oktoberfesti alal. Tegemist oli koostööpartnerite omavaheliste suhete hoidmise üritusega, et igapäevane koostöö kulgeks mõistlikult. Lähetuspäeval kohtuti X2i emafirma töötaja X25 ning õhtul toimus õhtusöök. Reisile kaasati süüdistatav tõenäoliselt seepärast, et tema oli toitlustusjuht ning teemaks oli toitlustusteenus ja sellega seonduv. 13.
28. SA Tallinna Lastehaigla haldusjuht X28 on kohtus selgitanud (I kd, lk 110-111), et X2 Eesti pakkus talle võimalust osaleda Oktoberfestil, mis oli kliendiüritus nagu ikka, et minnakse kohale, tutvustatakse X2i tegevust välismaal. Algselt oli ta reisiga nõus ja X2 Eesti ostis talle lennupiletid. Hiljem loobus ta reisist, kuid täpset põhjust ta ei mäleta. Tema teada ei olnud tegemist vaid Oktoberfesti külastusega, eelnevalt oli plaanis haigla külastus või kohtumine inimestega. 13.
29. Süüdistatav YY selgitas kohtus (IV kd, lk 74-88), et Münchenis toimus 27.09.2013 X2i kliendiüritus ning päeval oli kokku lepitud ametialane kohtumine X2i esindajatega. X2i esindajatega peetud nõupidamisel arutati haigla uue köögi sisustamisega seonduvaid küsimusi. Õhtul toimus X2i poolt organiseeritud vastuvõtt klientidele Oktoberfesti alal. Õhtusöögil osales umbes 15 isikut, sh X2i esindajad ja inimesed erinevatest haiglatest Euroopas. Reisile otsustas YY minna seepärast, et kui sellised kutsed partnerite poolt tulevad, siis on juhi tööülesanne sellistel üritustel haiglat esindada. Oleks olnud ebaviisakas keelduda, sest X2iga oli haiglal pikaajaline koostöö ja firma aitas haiglale uut kööki planeerida. Eeltoodust nähtuvalt oli nii väidetav soodustuse pakkuja (X2 Eesti esindaja) ja ettevõtte poolt Oktoberfestile kutsutud isikud arvamusel, et tegemist on kliendiüritusega, kus lisaks õhtusöögile pidi toimuma ja toimus ka töökohtumine X2i Saksamaa-poolsete partneritega, nende töö tutvustamine vms. Et osalejate arvates oli tegemist kliendiüritusega, kinnitab ka X27 08.10.2012 e-kiri X5ile (IV kd, lk 242).
30. Prokurör märkis oma süüdistuskõnes (IV kd, lk 210P-211), et kliendiüritused ühislõunate, õhtusöökide ja jõulupidude näol on täiesti aktsepteeritavad tegevused ning selliste kutsete ignoreerimine ei ole süüdistuse eesmärgiks. Käesoleval juhul oli aga prokuröri arvates tegemist YYu Oktoberfesti üritusele minekuga X2i kulul ja seda ajal, mil viimane oli asumas uues hankemenetluses osalema. Seega oleks prokuröri hinnangul olnud põhjendatud, kui sõidukulud oleks kandnud PERH või üritusele oleks jäänud minemata. Samuti leidis prokurör, et olukorda ei muuda asjaolu, kas YYul toimus kohtumine emaettevõtete töötajatega või mitte. 14.
31. Esmalt märgib kohus, et X2 Grupi üritust korraldati materjalide kohaselt nii
32. kui ka
33. aastal. Viimatinimetatud reisi korraldamist alustas X5 juba juulis 2013 (IV kd, 244-245). Puuduvad tõendid selle kohta, et suvel 2013 oli sügisel toimuv hange kõne all. Sel ajal ei saanud kõne all olla ka PERH-i tekkiv võlg X2 OÜ ees, sest makseraskused maksuameti ees tekkisid ettevõttel alles septembris 2013 (II kd, lk 180). Seega on seose loomine
34. aasta Müncheni reisi korraldamise ja PERHi 18.09.2013 väljakuulutatud toitlustamisteenuse vahel meelevaldne. 23 14.
35. Teiseks selgitab kohus, et kliendiürituste kohta on süüdistatavad ja tunnistajad kohtus andnud küllaltki laia tõlgenduse, mistõttu piir

§-s 293 sätestatud hüve või tööga seotud ülesannete täitmise vahel on hägune. Nagu selgitas kohtus X5 (I kd, lk 81P-82) oli kliendiürituste korraldamine ärifirmade poolt juurdunud tava ning Oktoberfesti raames toimunud ürituse puhul oli kulutus transpordi osas suurem, kuid ürituse sisu analoogne. Ka tunnistaja X29 selgitas kohtus, et X2 Eesti korraldas oma klientidele mitmeid üritusi, seda nii lisaklientide leidmiseks kui ka tänuüritusena. Sellisel üritusel tutvustati firmat ning toimus vabas vormis vestlus. Tööasju ei arutatud. Samuti rääkis X29 rääkis, et ka tema on viibinud koos PERHi töötajatega Saksamaal, kus toimus Saksamaa haiglate tutvustus (I kd, lk 103). Aastatel 2001-2016 PERH-i juhatuse liikmena töötanud X30`i ütluste (I kd, lk 105-106) kohaselt oli tavapärane praktika see, et firmad võtsid haiglast kaasa vastava ala eksperdid ja viisid neid Euroopa haiglatesse toote või tehnoloogia tutvustamisele. Kui haigla õpperühm kusagile viidi, siis haigla reeglina ei kandnud mingeid kulusid. Süüdistatav YYu ütluste järgi oli ta varemgi käinud X2 Grupi poolt korraldatud üritustega sarnastel kliendiüritustel. Ta tõi näiteks Telia korraldatud vastuvõttu Birgitta Festivali raames, aga ta on käinud ka Nordea panga poolt korraldatud kliendiüritusel Põhja-Soomes, kus tasuti nii sõit kui majutus. Eeltoodust tulenevalt võis kliendiüritus toimuda nii välis- kui ka kodumaal, samuti võis see kätkeda endas toote- või tehnoloogia tutvustusi, kui ka võis olla tegemist vaid tänuüritusega, kus esiplaanil meelelahutuslik pool. Kohus märgib, et

§ 293

lg-s 2 kirjeldatud teole kehtib § 23 lg-s 1 ja

§ 2lg-s 1 sisalduv määratletuspõhimõte (nullum crimen nulla poena sine lege certa).

Toodu tähendab, et karistatav tegu peab olema nii selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt Riigikohtu otsused asjas nr 3-1-1-113-13, p-d 24.2 ja 25; 3-4-1-16-10, p-d 48 jj; 3-1-1-23-12, p 8.2). Kohtu arvates on määratletuspõhimõttega vastuolus olukord, kus kellegi kriminaalõiguslik vastutus sõltub suuresti sellest, kas kliendiüritus toimus välismaal või kodumaal ning kas sel oli konkreetne raamprogramm või toimus vaid kliendi esindajatega kohtumine. Kohtule teadaolevalt ei olnud teo toimepanemise ajal PERH-i hangetega seotud isikutele antud kindlaid käitumisjuhiseid taolises olukorras. Ei olnud välja töötatud ka eetikakoodeksit, mis sätestaks sihtasutuse töötajatele esitatavaid põhimõtteid või tegevusi, mida pidada lubatavaks ja mida lubamatuks. Lisaks märgib kohus, et ka prokuröri nimetatud ja aktsepteeritavateks peetavatel ühislõunatel, õhtusöökidel ja jõulupidudel on samuti teatav materiaalne väärtus. Sellist tegevust ei ole aga siiani kehtivas kohtupraktikas käsitletud vara või muu soodustusena, vaid seda on mõistetud kui tähelepanuavaldust ning ühiskonnas aktsepteeritud ja üldlevinud käitumist. Prokurör ei põhjendanud, miks lennupilet Saksamaale on käsitletav soodustusena

§ 293

(§ 294) 24 mõttes, aga mitte näiteks majutuskulud välismaal või transpordikulud Eestis, mida tehakse kliendiürituste raames. Eeltoodust tulenevalt ei saa X2 Grupi poolt

1. ja
2. aastal korraldatud kliendiüritust ega ka sellel üritusel osalemist pidada varaks või muuks soodustuseks

§ 293mõttes.

Isegi kui sellel üritusel oli teatav meelelahutuslik programm, s.o Oktoberfesti ürituse väisamine, oli sellegipoolest tegemist ühepäevase sündmusega, mis algas kohtumisega X2 Grupi esindajaga ning päädis piduliku õhtusöögiga ning mida süüdistatav pidas oma tööülesannete täitmiseks.

1. YY tuleb süüdistuse selles episoodis õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise motiivil III YYu ja M. Kilgi süüdistus pistise võtmises AS-lt X1 (tasutud välis- ja puhkusereisid 31.07.2012-06.04.2014)
2. Vaidlus puudub järgmistes küsimustes: 16.
3. X1 oli pikaajaline PERH-i partner, kes oli võitnud infotehnoloogia valdkonnas mitmeid riigihankeid. Ajavahemikul alates 2008 kuni 2014 korraldas PERH infotehnoloogia riigihankeid, mille tulemusel sõlmiti X1-ga lepingud kokku kuuel korral. X1 võitis eriigihangete keskkonna andmetel 05.06.2008 korraldatud hanke kestusega 36 kuud maksumusega 511 903,86 eurot; 02.02.2011 hanke kestusega 12 kuud maksumusega 6 129,99 eurot; 05.05.2011 hanke kestusega 48 kuud maksumusega 180 000 eurot; 25.05.2011 hanke kestusega 36 kuud maksumusega 581 812,39 eurot; 13.04.2012 hanke kestusega 36 kuud maksumusega 457 eurot; 19.03.2014 hanke kestusega 36 kuud maksumusega 650 545,60 eurot (V kd, lk 47-57). Nimetatud hangete võitmisel sõlmiti X1e ja PERH-i vahel töövõtulepingud (II kd, lk 203-226). 16.
4. Viimase viie riigihanke teostamiseks moodustas YY kui juhatuse esimees riigihangete komisjoni, milles määras komisjoni esimeheks IT-direktori M. Kilgi. Erandiks oli 25.05.2011 hange (maksumus 581 812,39 eurot), milles YY määras esimeheks iseenda ning M. Kilgi üheks komisjoni liikmeks (II kd, lk 259-270). Riigihangete teostamisel pidid osalised järgima RHA § 1 ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid, tagama rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise ning avaliku ülesande ausa ja erapooletu täitmise. 16.
5. YY ja M. Kilk ning nendega seotud isikud/pereliikmed käisid ajavahemikul 31.07.201206.04.2014 neljal välis- ja puhkusereisil. - Ajavahemikul 31.07.-07.08.2012 käis YY koos abikaasaga puhkusereisil Prantsusmaal (II kd, lk 52-73). - Ajavahemikul 27.12.2012 – 06.01.2013 käis YY koos nelja pereliikmega, samuti M.Kilk ning nende tuttavad puhkusereisil Milanos (II kd, lk 2-51). - Ajavahemikul 26.02 -05.03.2014 käisid YYu abikaasa ja tütred puhkusereisil Tenerifel (II kd, lk 90-104; I kd, lk 187-194). - Ajavahemikul 02.-06.04.2014 käisid YY ja M.Kilk tööreisil Nizzas, kuhu võtsid kaasa ka oma abikaasa ja elukaaslase (II kd, lk 87-89). 25 16.
6. Reise korraldas süüdistatavate omavahelisel kokkuleppel mõlema süüdistatava eest M. Kilk, kes tellis X22 OÜ reisikorraldajalt X19 reisi (lennupiletid, hotellibroneeringud, autorent) ning palus arvel muuta andmeid reisijate kohta ja reisi sihtkohtade osas. Ekslike andmetega arved saatis reisikorraldaja X19 M. Kilgile ning viimane saatis need tasumiseks edasi X1e esindajale X3le. Nimetatu on tõendatud X19 kohtus antud ütlustega (IV kd, lk 62P-65P), kes selgitas, et temaga võttis tavaliselt ühendust M. Kilk teatega, kuhu ja millal tema või YY soovib minna. M. Kilk ütles tunnistajale, kuhu arve tuleb saata ja mis sinna kirjutada. Arvel kirjutatu ei ühtinud tegelike reisisihtkohtadega. Prantsusmaa reisi puhul oli suhtlust ka YYuga, kuid arve osas palus YY tal pöörduda M. Kilgi poole. Arved saatis ta tavaliselt M. Kilgile, kes saatis nad ilmselt edasi X1e esindajale X3le, sest viimane võttis tunnistajaga ühendust, kui oli vaja midagi arve peal muuta. Eksitava sisuga arvete esitamist kinnitavad ka esitatud arvete võrdlemine toimikus sisalduvate reisidokumentidega. Nii selgub esitatud arvest, et augustis 2012 olid 3 reisijat Kopenhaagenis (II kd, lk 64), lennupiletite ja majutuse arvetest nähtub seevastu, et sel ajal viibisid YY ja X11 reisil Prantsusmaal (II kd, lk 52-73). Detsembris 2012 käisid arvete kohaselt 4 inimest Viinis ja Kopenhaagenis (I kd, lk 95; II kd, lk 50-51), lennupiletite ja majutuse arvetest nähtub aga, et sel ajal viibisid YY, X11, X13, X12, X14 ja Marko Kilk Milanos (II kd, lk 2-49). Veebruaris 2014 käisid arvete järgi 4 inimest Madridis, lennupiletite ja majutuse arvetest selgub, et tegelikkuses käis X11 koos kahe isikuga Tenerifel (II kd, lk 90-104). Aprillis 2014 käisid arvete järgi M. Kilk ja YY reisil Nizzas, tegelikkuses maksis süüdistatavate lennud ja majutuskulud PERH (II kd, lk 240-241) ning reisijateks olid lisaks süüdistatavatele veel YYu abikaasa ja M.Kilgi elukaaslane (II kd, lk 87-89) ning arve summas 1 285 eurot tasus X
7. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et kõik arved (sh YYu pere reiside eest) edastati M. Kilgile, tõendavad e-kirjade väljavõtted (II kd, lk 87, 90). 16.
8. Kõik puhkusereisid tasus X1 või tema partner X3 juhitav ettevõte X17 OÜ. Nimetatut tõendavad X22 OÜ poolt nelja reisi osas saadetud arved (I kd, lk 95, 97, 98; II kd, lk 64, 50, 51, 90, 99). Arvete maksmist kinnitab väljavõte X22 OÜ pangatehingutest ajavahemikul 03.08.2012-31.12.2014 (VI kd, lk 123-124).
9. Prokuröri hinnangul on pistise esemeks reiside näol võimaldatud varaliselt hinnatav soodustus. Kaitsja ja süüdistatavate arvates ei olnud reisid süüdistatavatele pakutud hüve, vaid tegemist oli töötasuga, s.o. töö eest, mida süüdistatavad tegid nende aastate jooksul X1-le. Seega tuleb taas hinnata esmalt soodustuse olemust objektiivselt, kõrvaltvaataja positsioonilt ning seejärel subjektiivselt ehk ametniku positsioonilt.
10. Kaitsja on esitanud mitmeid dokumente, mis peaks justkui tõendama, et M. Kilk ja YY tegid X1 kasuks tööd. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid asjakohased. Kaitsja esitatud e-kirjad on valdavas osas pärit M. Kilgi töömeililt ning tõendab vaid seda, et X1 esindajad suhtlesid PERH-i IT-direktori M. Kilgiga tema tööajal. Süüdistuses mainitud neli puhkusereisi toimusid ajavahemikul 31.07.2012-06.04.
11. Ukraina projekti asjus toimunud kirjavahetus kestis aga ajavahemikul 28.07.2014-05.05.2015 (VI kd, lk 40-42; 44-56) ning Indoneesia projekti asjus 21.03.2016-16.02.2017 (VI kd, lk 21-35; 38-39). Seega ei saanud süüdistuses nimetatud puhkusereisidel olla seost nende projektide raames tehtud tööga, sest isegi kui M. Kilk või YY toodud projektides kaasa lõid, olid süüdistuses nimetatud puhkusereisid juba toimunud. Lisaks sellele viitab Ukraina projekti käsitlevX1e esindaja saadetud e-kirjas (VI kd, lk 40-42) 26 sisalduvad sõnad […] mida peaks tekstis muutma PERHi poolt vaadates […] ning […] siis võime praeguses faasis vabalt ka PERHi allkirja ära jätta […] selgelt asjaolule, et YY ja M. Kilk tegutsesid selles projektis PERH-i esindajatena. Kohus leiab, et PERH-i juhatuse liikme, IT-direktori või teiste vastava valdkonna spetsialistide ülesandeks peakski olema teistes asutustes, konverentsidel, koolitustel, erinevatele delegatsioonidele jm oma IT-lahenduste presenteerimine (VI kd, lk 67-79). Selline tegevus mõjub positiivselt haigla mainele ning kui esitlus toimub tööajal ja isik on seal kui PERHi töötaja, siis ei peagi talle tutvustuse eest eraldi tasu maksma. Kaitsja on esitanud mitmeid e-kirju, kus X3 saadab M. Kilgi töömeilile erinevaid dokumente (VI kd, lk 57-61; 63-64), kuid ühtki kirja ei ole sellist, millest nähtuks ka M. Kilgi enda panus X1 poolt tehtud töösse. Asjaolu, et M. Kilk on aktsepteerinud X3ga kohtumise pealkirjaga PERH: kohtumine, erinevad teemad (VI kd, lk 62), ei tähenda kuidagi seda, et M. Kilk oleks X1 heaks tööd teinud. Ka ülejäänud esitatud kirjavahetusest ei nähtu kuidagi, et M. Kilk või YY oleks tööd teinud X1 heaks, pigem on tegemist PERH-i esindamisega erinevatel üritustel või projektides (VI kd, lk 99-105).
12. Tõenäoliselt sõlmisid YY ja M. Kilk tippjuhtidena oma ametiaja jooksul mitmeid töövõtulepinguid ning teadsid, kuidas selline leping võlaõigusseadusest tulenevalt reeglina vormistatakse ning millised kohustused on töövõtjal (valmistab või muudab asja või osutab teenust) ja millised tellijal (maksab tasu). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et süüdistatavad jätavad sellised olulised küsimused lahtiseks ning nõustuvad tasu maksmisega määramata ajal puhkusereisides. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et ehkki YYu tööpanust ei kirjelda ükski kaitsja esitatud dokument, käisid kahel X1 poolt makstud reisil vaid YY ja/või tema lähedased, mitte aga M. Kilk, kes esitatud dokumentide järgi oli põhiliseks suhtlejaks ettevõttega. Kaitsja on ise esitanud e-maili, kus X1 sõlmis septembris 2014 töövõtulepingu YYuga (VI kd, lk 48-49), mistõttu ei ole usutavad kaitsja kahtlused, justkui oleks X1 soovinud töövõtulepinguid sõlmimata jättes maksude maksmisest kõrvale hoiduda või oleks ettevõte kartnud korruptsioonisüüdistust.
13. Järgmisena vaatab kohus, milliseid selgitusi on andnud süüdistatavad puhkusereisidel käimise kohta, et selgitada kas YYu ja M. Kilgi selgitused on eluliselt usutavad ning kas nad võisid tajuda, et puhkusereisid olid neile tasu tehtud töö eest. 20.
14. YY ei eitanud kohtus (IV kd, lk 74-88), et X1 maksis kinni tema ja tema pereliikmete erareisid, kuid väitis, et nii tasuti temale ja M. Kilgile osutatud müügiesindaja töö eest. Kokkuleppest sai ta teada M. Kilgi käest
15. aasta suvel, ise ta tasustamise kokkuleppe osas AS-ga X1 ei suhelnud. 2010, 2012 ja 2014 sai välja töötatud radioloogia infosüsteemi (ITK) kirjalik materjal IdaTallinna Keskhaiglale. Tema osales ITK projektis
16. aastal dokumendi pealkirjaga e-haigla koostöö visioon koostamisel. Kokku kulutas ta ITK projektile 45 töötundi. Teine projekt oli Eijada projekt, mis algas
17. aastal ja kestis
18. aasta keskpaigani. Süüdistatav osales materjalide läbitöötamises ning kulutas projektile 80 töötundi. Kolmas oli Ukraina projekt, mis algas
19. aasta suvel. Süüdistatav tegeles müügimemorandumi väljatöötamisega. Projektile kulus 70 töötundi. X1 maksis sellel projektil osalemise eest ca 500 eurot. Kokku tegi süüdistatav tööd 195 tundi, tema töötunni hind oli 85 27 eurot, seega kokku peaaegu 17 000 eurot, tema osa puhkusereisidest oli 10 700 eurot. Tundide üle peeti jooksvalt arvestust; diskussiooni, kui palju X1 võlgu on või kui palju ta peaks tasuma, pidas M. Kilk X3ga. 20.
20. Kohtu hinnangul ei haaku toodud selgitused teiste asjas kogutud materjalidega. Nagu varasemalt öeldud, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et YY oleks X1 heaks tööd teinud (v.a septembris 2014 sõlmitud töövõtuleping YYu ja X1 vahel). Ehkki X3 ja M. Kilk tavatsesid e-posti teel suhelda, ei ole ka säilinud ühtki dokumenti, mis näitaks YYu panust või tema poolt tehtud töötundide arvestust. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutavad YYu selgitused, et lepingu olulistes tingimustes leppis ta kokku PERHi töötaja M. Kilgi kaudu ning ka võlaküsimusi X1-ga arutab tema eest M. Kilk. Süüdistuse kohaselt toimusid puhkusereisidest kaks esimest
21. aastal ja 2012/2013 aastavahetusel, samas selgub süüdistatava enda ütlustest, et ITK visiooniprojekti koostamine toimus
22. aastal. Ka esitatud E-haiglate koostöö visiooni nime kandvast dokumendist (V kd, lk 179-189) selgub, et see on koostatud 28.06.2010 X31 poolt. Seega ei ole tõendatud, et YY toodud dokumenti oma sisendi andis, samuti ei ole eluliselt usutav, et selle eest saadava 3825 (45x85) eurose tasu võttis YY puhkusereisina välja enam kui kaks aastat hiljem (esimene süüdistuses nimetatud reis toimus alles 31.07.2012). Lisaks osales süüdistatav enda väitel 80 töötunni ulatuses Eijada projektis, mis algas
23. aastal ja lõppes
24. aasta keskpaigas. Reisimas käis ta aga X1e kulul ka
25. aasta kevadel. Seega maksti süüdistatava väitel ka siin puhkusereiside näol tasu ca kaks aastat hiljem, mis ei ole jällegi eluliselt usutav, sest reeglina ei jäta inimesed nii suures summas töötasu kaheks aastaks välja nõudmata. Mis puudutab Ukraina projekti, siis süüdistatava ütlused ei ole asjakohased, kuivõrd kõik ponnistused Ukraina suunas algasid AS-l X1 suvel 2014, s.o peale süüdistuses nimetatud puhkusereise. 20.
26. M. Kilk selgitas kohtus (IV kd, lk 89-105), et puhkusereiside tasumine X1 poolt oli tasu tehtud töö eest. Süüdistatav sõlmis X3ga kokkuleppe
27. aasta sügisel, et tehtud töö saab tasutud reisiarvetega, mis sobib ettevõtte ärikuludega. Tema leppis X3ga kokku summa, kui palju X1 peaks sel ajahetkel maksma, siis lepiti kokku reisi sihtkoht ja selle alusel tehti arve. Arvel märgitud summa ei tähendanud seda, et nii palju maksis puhkusereis. Reisiarved saatis AS-le X1 tema. Süüdistatav M. Kilk osales esiteks ITK projektis, mis algas
28. aastal ja reaalsed tegevused toimusid
29. aastal. Toodud ajal osales M. Kilk dokumentide koostamisel, mis kandsid pealkirju ITK RISi juurutamine ja ITK HIS arhitektuurinõuded ja visioon,
30. aastal osales ta dokumendi ITK RIS Projekti algatusdokument koostamisel. Sellele projektile kulus kokku 70 töötundi. Järgmine oli Saudi-Araabia ettevõtte Eijada projekt, kus ta osales 29.03.2013 valminud dokumendi e-Heal. Product recuirements and architecture koostamisel ning töötas läbi mahukaid asjakohaseid materjale. Kokku kulus Eijada projektile umbes 190 töötundi. Kolmas nn Ukraina projekt toimus
31. aasta suvel. Tema käis mitmel korral X1e kulul Ukrainas ning presenteeris sama haigla infosüsteemi, mis Eestis kasutusel, külastas haiglaid, kogus asjakohast dokumentatsiooni ja töötas need läbi. Kokku kulus projektile 160 tundi. 28 Viimane suurem projekt oli Indoneesia projekt, mis toimus
32. aasta lõpus või
33. aasta alguses. Tema ülesandeks oli tarkvara presenteerimine ning võimaliku lepingu üksikasjades kokkuleppimine. Lisaks sellele on M. Kilgi sõnul väiksemaid projekte, peaasjalikult konverentsidel osalemine või piiritletud grupile ettekannete tegemine. X1 kasuks tegi süüdistatav tööd 400 tunni ulatuses, erareisidega on talle hüvitatud suurusjärgus 15 000 kuni 16 000 eurot. 20.
34. Kohtu arvates ei ole ka viimatimainitud süüdistatava ütlused eluliselt usutavad ning ei haaku toimikus sisalduvate teiste materjalidega. Puuduvad tõendid, mis näitaks, et M. Kilk tegi süüdistuses nimetatud reiside ajal AS-le X1 tööd. Marko Kilgi ja X1e vahel ei ole sõlmitud töölepinguid, töövõtulepinguid vms ning puuduvad ka tunnistajad, kes kinnitaksid töösuhte olemasolu M. Kilgi ja X1 vahel. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud kohtus üle kuulata ühtegi X1e töötajat või esindajate, kes võik anda ütlusi X1e heaks tehtud tööde kohta. X1 on üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis (V kd, lk 148-150). Kohus ei pea tõenäoliseks, et selline ettevõte hakkaks tööjõumaksude säästmise nimel tehtud töö eest reisiarvetega jändama. Süüdistatava ütlused selle kohta, et arvel märgitud summa ei tähendanud seda, et nii palju maksis puhkusereis, on ümber lükatud X19 ütlustega (IV kd, lk 65P), kelle sõnul muutis ta küll reisiarvetel sihtkohti, kuid reisi eest arvel esitatud summad olid õiged. M. Kilk koostas enda väitel
35. ja
36. aastal mitmeid ITK-d puudutavaid dokumente, kuid asjakohastes dokumentides (V kd, lk 190-230) ei ole teda koostajana ega ka muul viisil isegi mainitud. Tõsi, X1 esindaja X3 on saatnud M. Kilgile mitmeid dokumente, mis käsitlevad haigla infosüsteemi või radioloogia infosüsteemi arendamist (VI kd, lk 57, 64), kuid ei ole mingeid andmeid selle kohta, et M. Kilk oleks neisse oma sisendi andnud või nendega isegi tutvunud. Samamoodi on paljasõnaline M. Kilgi jutt, et ta töötas läbi mahukaid asjakohaseid materjale ning selliseid väiteid ei ole võimalik kontrollida. Mis puudutab ettekannete tegemist konverentsil või piiratud isikute grupile, siis haiglas kasutusel olevate tarkvara presenteerimine oligi M. Kilgi kui IT-direktori ülesanne. Kohtule ei ole teada, et ükski esitlus oleks toimunud väljaspool tööaega, ka kogu kirjavahetus X1-ga on peetud tavapärasel tööajal. Toimikusse on lisatud materjalid PERH ja X1 poolt sõlmitud infosüsteemi hankelepingutest ja kokkulepetest (V kd, lk 76-147), millest selgub, et PERH-il on toodetud tarkvara suhtes kõik õigused, sh tal on õigus seda edasi arendada, muuta või edasi anda. X1 ja PERHi vahelisest kokkuleppe projektist (V kd, lk 131-132) selgub, et haiglainfosüsteemi vastu oli olemas huvi välismaalt, mõistlik oli teha koostööd selle tutvustamiseks ja müük võis olla majanduslikult tulutoov mõlemale poolele. Seega oli haiglainfosüsteemi tutvustamine ka PERH-ile kasulik ning M. Kilk ettekandeid tehes esindas haigla huve. 20.
37. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et YYu ja M. Kilgi selgitused X1 kasuks tehtud töö kohta ei ole kinnitust leidnud ning ei ole seostatavad süüdistuses toimunud puhkusereisidega 2012.-
38. aastatel.
39. Kohtus on üle kuulatud X1 juhatuse liige X26 ja sama ettevõtte töötaja X3 (I kd, lk 112P126). Nimetatud ütlused tuleb tõendikogumist kõrvale jätta. Kohus ei saa toodud tõenditele oma järeldusi rajada, kuivõrd pärast ülekuulamist esitati X3le ja X1-le kahtlustus süüdistatavatele altkäemaksu andmises. Seega oleks neil olnud õigus keelduda kohtuistungil ütluste andmisest KrMS § 75 lg 2 alusel. 29
40. Käesolevas asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et M. Kilgi, YYu ja X1e esindajate vahel oleks olnud konkreetsed kokkulepped PERH-i korraldatud hangete, sõlmitud lepingute ja nende eest pakutavate puhkusereiside osas. Samas piisab süüteokoosseisu täitmiseks abstraktsest suhtest pistise saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st sellisest seosest pistiseandja ja –võtja vahel, mille puhul andja saab või on saanud vastuteenena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo (vt RKKKo 3-1-1-10-09, p 24.2; 3-1-1-118-06, p 14). Käesoleval juhul on kindlaks tehtud, et X1 osales alates
41. aastast kuuel korral PERH-i hangetes, ta oli mitmed hanked võitnud ning tal olid sihtasutusega pikaajalised lepingud. M. Kilk oli määratud nendes hangetes PERH-i poolt hankekomisjoni esimeheks või liikmeks, YY vastutas juhatuse liikmena hangete korraldamise eest ja oli
42. aastal ka hankekomisjoni esimeheks. Seega oli neil otsene kokkupuude PERH-i korraldatud hangetega. Mõlemad süüdistatavad kasutasid ajavahemikul 2012-2014 erinevaid puhkusereise, mille eest esitatud arved tasus X
43. Seega pidid süüdistatavad äriühingute suhtes otsustusi tehes aru saama, et koostöö eest AS-ga X1 on neile üle antud vara ja seda antakse ka edaspidi. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et YYu osalus hangete korraldamisel ei ole tõendatud. YY oli hangete korraldamise eest vastutav juhatuse liige, tema korraldusega moodustati IT-valdkonna riigihanke komisjonid (II kd, lk 259-270), kusjuures tarkvaralitsentside ostmiseks moodustatud komisjonis oli ta selle esimees, tema sõlmis AS-ga X1 lepinguid (vt II kd, lk 208-215; V kd, lk 76-129). Seega oli YYu osa hangete korraldamisel, parima pakkuja väljaselgitamisel ja nendega lepingute sõlmimisel olulise kaaluga.
44. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud, et nende puhkusereiside kulud tasus X1 ja see oli vastutasu selle eest, et YY oli hangete eest vastutav isik, kes sõlmis mh lepinguid ning mõlemad olid osalised hankekomisjonides parima pakkuja valimisel. Planeerides puhkusereise ja saates nende tasumiseks arved ettevõttele, tegutsesid süüdistatavad kavatsetult.
45. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et M. Kilgi ja YYu süü grupiviisilises ja korduvas pistise võtmises on tõendamist leidnud. Mõlemad süüdistatavad olid ametiisikud ja ITvaldkonna hankekomisjonis osalejad või selle eest vastutavad. X1 osales alates
46. aastast PERHi korraldatud IT-valdkonna hangetes ning võitis neist mitmeid. Alates
47. aastast tasus X1 neli YYu, M. Kilgi või nende lähedase puhkusereisi. Süüdistatavad olid kaastäideviijad, kuivõrd nende vahel oli kindel tööjaotus – reisi planeeriti koos või planeeris selle YY, pärast seda edastati kogu asjaajamine M. Kilgile, kelle ülesandeks oli reisifirma ja AS-ga X1jaajamine ning arvete esitamine X1e esindajale. Nõuded/palved reisibüroole märkida arvetele tegelikkusele mittevastavad sihtkohad ja andmed reisil osalevate isikute kohta näitab seda, et püüti tegutseda varjatult. Tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 293

lg 2 p 1, 3 järgi ning see tegu on karistatav ka täna

§ 294lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistatavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 25. Kaitsja leidis käsitletava episoodiga seonduvalt, et kui prokurör on loobunud süüdistusest

§ 209lg 2 p 2 ja 4 järgi, siis tuleb selles osas kohtul süüdistatavad õigeks mõista.

Algselt süüdistati YYut ja M. Kilki

§ 209

lg 2 p 11 ja 3 järgi selles, et nad on PERH-is töötades X1-le ebaõiget ettekujutust luues tekitanud olukorra, kus X1 on alusetult kinni 30 maksnud nende või nendega seotud inimeste reisikulud. Kohtuliku menetlemise käigus esitas prokurör mõlemale uue süüdistuse

§ 293lg 2 p-de 1 ja 3 järgi (V kd, lk 166-172).

Muudetud süüdistuses leidis prokurör, et YY PERH-i juhatuse esimehena ja M. Kilk ITvaldkonna riigihangete komisjoni liikmena võtsid vastu X1 pakutud varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. Need reisid olid vastutasu selle eest, et X1 oli edukalt osalenud eelnevates hangetes ning lootis ka edaspidi tagada sujuvat koostööd. Seega ei ole prokurör AS-ga X1 seonduvates episoodides süüdistusest loobunud, vaid see on jäänud oma põhiosas samaks (reisidel käimine X1e kulul) ning süüdistatavaid ei ole põhjust kelmuse süüdistuses õigeks mõista, kuna nende süüdistust on täpsustatud ja nende käitumine ümber kvalifitseeritud pistise võtmisena. KrMS § 268 lg 2 annab prokurörile võimaluse kohtuliku arutamisel enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta või täiendada, esitades muudatused ja täiendused kirjalikult kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele. Prokurör on seda korrektselt teinud, esitades uue süüdistuse kirjalikult kohtuistungil 09.05.2017 ning pärast nädalast vaheaega on kaitsja ja süüdistatavad olnud nõus kohtulikku arutamist jätkama. 26. Kaitsja on leidnud, et pistise süüdistuses pole kaitse teostamine olnud võimalik, sest uue süüdistuse esitamise hetkel olid süüdistatavad ja tunnistajad juba üle kuulatud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. KrMS ei sea takistusi tunnistajate ja süüdistatavate korduvaks ülekuulamiseks, kui ilmnevad uued asjaolud. Käesoleval juhul ei ole kaitsja seda taotlenud, vaid on leidnud, et tal ei ole taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks ning on nõustunud kohtuliku uurimise lõpetamisega (VI kd, lk 206). IV Süüdistus PERH-i vara omastamises

§ 201järgi Nizza reis 02.-06.04.2014 (M.

Kilgi ja YYu süüdistus 1 250 euro omastamises)

1. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 27.
2. Ajavahemikul 02.-06.04.2014 käisid M. Kilk ja YY lähetusel Nizzas üritusel World Of Health IT. Nizzasse sõitsid lähetusel oldud päevade ajal ka YYu abikaasa X11 ning M. Kilgi elukaaslane X
3. Seda ei eita kumbki süüdistatav (IV kd, lk 78P; IV kd, lk 97). 27.
4. Nimetatud reisi eest esitas X22 OÜ arve kogusummas 3785 eurot, millest arve nr xxxxxx summas 2500 eurot tasus PERH (II kd, lk 240) ning arve nr xxxxxx summas 1 285 eurot esitati väljamaksmiseks X1-le (I kd, lk 99). Mõlema arve selgituseks oli esitatud järgmine tekst: EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02.-06.04.2014, Marko Kilk, YY. Ettevõtted maksid neile esitatud arve (IV kd, lk 124; II kd, lk 234).
5. Esitatud süüdistuses heidetakse YYule ja M. Kilgile ette seda, et nad on pööranud kolmanda isiku kasuks PERH-i vara kogusummas 1 250 eurot, s.o pool PERH-i kanda jäänud reisi maksumusest. Süüdistatavad ja nende kaitsja vaidlevad esitatud süüdistusele vastu, väites, et X18i ja X11u lennupiletite eest tasus X1 ja hotellitoa maksumus ei sõltunud sellest, kui palju inimesi toas ööbis. Selle väite kinnituseks esitas kaitsja näiteid hotellipakkumistest, kus toa hind üheks ööks ühele või kahele täiskasvanule on samas hinnas (VI kd, lk 7-9). 31
6. Kohus leiab, et kaitsja esitatud väidetele ei ole prokurör kaalukaid tõendeid või vastuväiteid esitanud. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud see, et reisi kogumaksumus oli 3 785 eurot, mille tasusid kahasse X1 ja PERH. Prokurör ei vaidle vastu sellele, et M. Kilk ja YY olid reisil seoses lähetusega ja nende osas tehtud kulutused olid põhjendatud. Kuivõrd süüdistaja on PERH-ile tekitatud kahju tõendamiseks esitanud vaid kaks arvet (II kd, lk 240; I kd, lk 99), mille mõlemal lakooniline selgitus EU/reis Nizzasse, lennupilet ja hotell 02.-06.04.2014, Marko Kilk, YY, ei ole ümber lükatud süüdistatavate väide selle kohta, et nende lähetuste kulud kattis PERH, kaasade lennupiletid lasti hüvitada aga AS-l X1 (X1e kulutusi summas 1 285 on käsitletud saadud soodustusena pistise süüdistuses). Ka tunnistaja X19 ütlustest nähtub, et arve, mis läks X1-le võis olla X11u ja X18i lennupiletite eest (IV kd, lk 64).
7. Mis puudutab majutuse maksumust, siis see oli PERH-i jaoks aktsepteeritav kulutus seoses M. Kilgi ja YYu lähetusega ning kaitsja on tõestanud, et majutuse hinna puhul ei mängitud mingit rolli see, kas hotellitoas ööbis üks või kaks isikut. Kohtul puuduvad asjakohased tõendid selle kohta, et M. Kilk ja YY pidanuks lähetuse ajal ööbima ühes hotellitoas või nad oleksid seda teinud olukorras, kus kaasad nendega reisil koos ei viibinud.
8. Kohtus on üle kuulatud sündmuste toimumise ajal PERH-i finantsdirektorina töötanud X32 (I kd, lk 108-109) ja asutuse raamatupidaja X33 (I kd, lk 111P-112P), kes prokuröri väite kohaselt said anda selgitusi, mis ja kuidas võisid toimuda PERH-i ära kasutades varakäsutused ja millised olid konkreetsed reeglistikud. Kohtus selgitasid nad aga käesoleva episoodi puhul olulisena vaid seda, et reeglina kinnitas PERH-is esitatud arved eelarvejuht ning nendeni jõudsid juba kinnitatud arved.
9. Kuivõrd KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendatakse kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning süüdistaja ei ole piisavalt tõendanud, et X18 ja X11u reisi maksumus on tasutud PERH-i arvelt, tuleb süüdistatavad selles episoodis õigeks mõista.
10. Kohus möönab, et põhjendatud kahtluse tekkeks KrMS § 7 lg 3 tähenduses peab kriminaalasjas esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt RKKKo 3-1-1-64-16 p 11; 3-1-1-77-15, p-d 17‒ 20). Käesoleval juhul on kohus arvamusel, et põhjendatud kahtlused esinevad. Prokurör ei ole süüdistuse toetuseks esitanud muid tõendeid, kui kaks napisõnalist arvet. Samas on toimikus M. Kilgi ja reisi korraldaja X19 vaheline e-kirjavahetus (II kd, lk 87-89), millest selgub, et X11u ja X18i lennupiletite maksumuseks oli esialgsel hinnangul 678+608=1286 eurot, s.o vaid 1 euro rohkem kui esitati arve X1-le. Samuti on toimikus VIP Reisid OÜ arve X22 OÜle seoses YYu, M. Kilgi ja nende kaasade reisiga (I kd, lk 169) ning sellest nähtuvalt esitati X22 OÜ-le arve X11u ja X18i lennupiletite eest summas 576+646=1222 eurot. Kui viimasele summale lisada vahendustasu reisi korraldamise eest, siis on võimalik, et just X18i ja X11u lennupiletite eest esitati arve X1-le. Dublini reis 11.-15.05.2013 (M. Kilgi süüdistus omastamises – 1002,50 eurot))
11. Vaidlust ei ole järgmistes küsimustes: 32 34.
12. Mais 2013 käisid X20, YY ja M. Kilk (viimane koos oma elukaaslasega) Dublinis üritusel nimeta WoHIT (World of Health IT). Seoses osalemisega nimetatud konverentsil on kirjalike tõenditena esitatud YYu lähetus ning tasutud kulud (II kd, lk 190, 197). Reisiga seotud kulude kohta palus M. Kilk reisibürool arvele märkida 3 inimest: M. Kilk, YY, X20 (VI kd, lk 6). 34.
13. Osutatud teenuse eest väljastas X22 OÜ 28.03.2013 PERH-ile arve nr xxxxxx (II kd, lk 239) 4010 euro suuruses summas, mille selgituseks on esitatud järgmine tekst: EU/lennupilet TLL-DUB-TLL 12.-16.05.
14. Hotellimajutus Dublinis 12.-16.05.
15. Marko Kilk, YY, X
16. Nimetatud arve on kinnitanu M.Kilk 02.042013 oma allkirjaga ja märkusega „Lähetus“.
17. Esitatud süüdistuses heidetakse M. Kilgile ette seda, et ta oma elukaaslase X18i reisiga seonduvalt pööras kolmanda isiku kasuks PERHi vara kogusummas 1 002,50 eurot, s.o neljandik PERH-i kanda jäänud reisi maksumusest.
18. Kohus ei jaga süüdistuses toodud seisukohta, kus sõidupiletite ja majutuse kulutused jagatakse lihtsalt neljaks ning väidetakse, et PERH-ile tekitatud kahju on 25% arvel märgitud summast. Kogutud tõenditega on kinnitust leidnud see, et reisi kogumaksumus oli 4 010 eurot, mille tasus PERH (II kd, lk 242). Esitatud arve sisaldas nii lennupiletite maksumust ja ka hotellimajutust. Prokurör ei vaidle vastu sellele, et M. Kilk oli reisil seoses lähetusega ja tema osas tehtud majutuse ja lennupiletite kulutused olid õigustatud. Vaidlust ei ole ka selles, et X18 ööbis M. Kilgiga samas hotellitoas. Seega oli majutuse maksumus PERH-i jaoks aktsepteeritav kulutus seoses M. Kilgi lähetusega. Majutuse maksumus ei sõltu üldjuhul sellest, kas toas ööbib üks või kaks inimest. Kohtu hinnangul ei ole süüdistaja esitanud arvestatavaid tõendeid selle kohta, et M. Kilk pidanuks ööbima koos YYuga ja X20ga ühes hotellitoas või seda oleks tehtud puhkudel, mil M. Kilgi elukaaslast reisil ei olnud. Vastupidi, nagu võib välja lugeda X34 esitatud arvetest X22 OÜ-le (II kd, lk 80-85), ööbisid kõik lähetusel osalejad (M. Kilk, X20, YY) eraldi tubades.
19. Kohtule on esitatud VIP Reiside arved (II kd, lk 78-79), millest nähtuvalt kulus lennupiletitele 1858,89+513,51 eurot. Arved sisaldab endas nelja inimese lennupileteid Tallinnast Dublinisse ning nelja inimese lennupileteid sealt tagasi. Arvetest nähtuvalt selgub, et X20 reisipiletitele kulus 657,15 eurot (138,64+5+513,51) ning ülejäänud reisijate piletite eest 1593,15 eurot (617,64+960,51+15). Seega oli X18i lennupiletite maksumuseks 531,05 eurot (1593:3).
20. Kaitsja on väitnud, et M. Kilgil puudus tahtlus haigla vara omastada, sest tema 28.03.2013 e-kirjast (I kd, lk 127) X19ga selgub, et elukaaslase lennupiletid pidi tasuma X
21. Kohus peab toodud väiteid paljasõnaliseks. Esitatud e-kiri kannab pealkirja Löö umbkaudu Dublini eelarve kokku ja tee arve ning kirjast võib järeldada, et M. Kilk ei teadnud kirja kirjutamise ajal ei lennupiletite ega ka majutuse maksumust. Seega lause - Esmaspäeval ütlen Sulle uue summa, mis kannan teisest ettevõttest - ei saa tähendada seda, et ta oleks soovinud X18 lennupiletite eest teise ettevõtte kaudu tasuda. Viidatud e-kirjast nähtuvalt palus M. Kilk saata arve haiglale ja selgitusse panna vaid kolme inimese nimed. Vaidlused puuduvad selle osas, et kogu reisi maksumuse, sh X18 oma, tasus PERH. Marko Kilk on ise oma ütlustes kinnitanud, et reisiarved AS-le X1 saatis tema ise (IV kd, lk 91), samas ei ole ta esitanud kohtule ühtegi dokumenti selle kohta, et selle reisi eest oleks kasvõi osaliselt maksnud X
22. Ta selgitas kohtus, et oli ITdirektorina vastutav arvete kinnitamise eest (IV kd, lk 99) ning toodut kinnitab PERH 33 15.03.2010 juhatuse otsuse nr 1-6.1/69 Arvete vastuvõtmise, kinnitamise ja tasumise korra kinnitamine, mille kohaselt oli infotehnoloogia direktoril kohustus aktsepteerida ja kinnitada IT-valdkonna koolituskulud (sh koolituslähetused) ning edastada arve raamatupidamistalitusele tasumiseks (III kd, lk 129-134). M. Kilk on ise kinnitanud arve nr xxxxx (II kd lk 239). Seega teadis M. Kilk, et ka tema elukaaslase reisi eest maksis üksnes PERH ning see oli ka tema käitumise eesmärk.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Kilgi süü PERH-i vara omastamises 531,05 euro suuruses on leidnud täielikult tõendamist, küll aga tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

M. Kilgile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 3 ja 4 järgi võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramises, mis on toime pandud ametiisiku ja grupi poolt. Kuivõrd M. Kilk tegutses käsitletavas episoodis üksi ning Nizza reisi puudutav omastamise süüdistus ei ole leidnud kohtu hinnangul tõendamist, ei ole õige tema tegu kvalifitseerida grupiviisilise omastamisena. Samuti ei saa tema tegu vaadata ametiisiku poolt toimepandud teona, kuivõrd teo toimepanemise ajal määratles

§ 288

lg 1 ametiisikut isikuna, kel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on aga eraõiguslik juriidiline isik (vt põhikiri III kd, lk 47) ning M. Kilk oli 2013. aasta mais eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja. Õigusvastasust ja süüd välistatavaid asjaolusid selles omastamise episoodis ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suurust hinnates tuleb arvestada seda, et süüdistatavad on pistist võtnud korduvalt, pikema aja vältel ning oluliselt suuremaid soodustusi on nautinud YY, kes on puhkusereisidel viibinud nii isiklikult kui korduvalt ka oma pereliikmetega. M. Kilgi süüd hindab kohus väiksemaks teo tehiolusid arvesse võttes. Süü suurusest lähtudes ei ole põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad mõlema süüdistatava osas. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga, et karistusena mõistetav vangistus võib jääda alla sanktsiooni keskmise määra ja kuna süüdistatavad on varem karistamata, on otstarbekohane kohaldada nende suhtes

§ 73sätteid, s.o.

mõista vangistus tingimisi. Kuna kohus mõistab süüdistatavad õiges osades kuriteo episoodides, siis mõistab kohus karistused ka väiksemas määras kui taotles seda prokurör. Kohus peab põhjendatuks karistada YYut vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning M. Kilki vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. Kohaldades

§ 73

sätteid, ei pöörata vangistust täitmisele, kui YY 2 aasta ja 6 kuu pikkuse ning M. Kilk 2 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 34 Prokurör taotles lisaks põhikaristusele süüdistatavale

§ 49

alusel tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keelu kohaldamist, kuid ei põhjendanud tegutsemiskeelu kohaldamise vajalikkust.

§ 49

sellise võimaluse küll annab, kuid selle kohaldamine ei ole kohustuslik ning kohaldamise vajalikkus peab olema piisavalt põhjendatud. Lisakaristuse mõistmisel on esmatähtsad preventiivsed kaalutlused, st tuleb hinnata, kas ühiskonda on vaja kaitsta süüdlaste eest ning kas nad lisaks põhikaristusele vajaksid veel täiendavat ohutustamist. Kohus sellist vajadust ei näe. Kohus mõistab süüdlastele põhikaristuseks vangistuse, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele ning seda külaltki pika katseajaga. Selline karistus on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on X1 tunnistatud kannatanuks ning ta on esitanud tsiviilhagi 10 822 euro suuruses summas (I kd, lk 24-25). Tsiviilhagi esitamise hetkel kahtlustati YYut ja M. Kilki kelmuses, täpsemalt selles, et nad on X1-le ebaõiget ettekujutust luues tekitanud olukorra, kus X1 on alusetult kinni maksnud nende või nendega seotud inimeste reisikulud. Kriminaalasja kohtuliku menetlemise käigus 09.05.2017 muutis prokurör YYule ja M. Kilgile esitatud süüdistust ning esitas mõlemale uue süüdistuse

§ 293lg 2 p-de 1 ja 3 järgi (V kd, lk 166-172).

Kokkuvõtlikult leidis prokurör muudetud süüdistuses, et YY PERHi juhatuse esimehena ja M. Kilk IT-valdkonna riigihangete komisjoni liikmena võtsid vastu X1 pakutud varaliselt hinnatavad soodustused puhkusereiside finantseerimise kujul. Pärast süüdistuse esitamist alustas prokurör X1 ja X3 suhtes menetlust PERH-i juhtidele altkäemaksu andmise paragrahvi alusel (VI kd, lk 11P). Viimati mainitud isikud tunnistati kahtlustatavateks ning prokuratuur lõpetas menetluse oportuniteediga. 3 X1 on nõustunud talle määratud kohustusega ning ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrust edasi kaevanud. Seega on tuvastatud, et X1 on ise toime pannud arutatava asjaga haakuva kuriteo ning ta ei saa käesolevas asjas olla kanntanuks, st isikuks, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 271 lg-st 2 ja § 310 lg-st 1 jätab kohus esitatud hagi läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluses. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeerimise asendamine

§ 84

järgi kujutab endast erinormi

§ 831

suhtes, võimaldades mõista isikult välja teatud summa just olukorras, kus süüteoga saadud vara enda äravõtmine on võimatu (RKKKm 3-1-1-1-12, p 13).

§-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (RKKKm 3-1-1-102-15, p 8; RKKKo 3-1-1-4-11, p 9). 3 X1 tegi prokuratuuriga 4000-eurose oportuniteedi. – Eesti Ekspress 16.08.

1. 35 On selge, et reiside hüvitamise näol on süüdistatavad kasu saanud ning seda vara ei ole tänasel päeval enam võimalik süüdlastelt ära võtta. Seega tuleb kohtul süüteo konfiskeerimise asendamiseks YYult ja M. Kilgilt välja mõista kindel rahasumma. Kohtus tuvastatu kohaselt reisisid YY, M. Kilk ja/või nende lähedased X1 kulul järgmiselt: - 2012 Prantsusmaa reisil viibis YY koos abikaasaga, reisi maksumus 2 600 eurot; - 2012 Milano reisil viibis YY koos 4 perekonnaliikmega ja M. Kilk üksi, reisi maksumus 8 580 eurot; - 2014 Tenerife reisil viibisid YYu pereliikmed, reisi maksumus 3 322 eurot; - 2014 Nizza reisil viibisid YYu abikaasa ja M. Kilgi elukaaslane, reis tasuti X1 poolt 1 285 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt tuleb konfiskeerimise asendamiseks YYult välja mõista 13 714,50 eurot, s.o Prantsusmaa reisi kulu (2 600 eurot); 5/6 Milano reisi kuludest (7 150 eurot), Tenerife reisi kulu (3 322 eurot), ½ Nizza reisi kuludest (642,50 eurot). Marko Kilgilt tuleb välja mõista 2 072,50 eurot, s.o 1/6 Milano reisi kuludest (1 430 eurot) ning ½ Nizza reisi kuludest (642,50 eurot). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutel süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 705 eurot ja see summa tuleb välja mõista mõlemalt süüdistatavalt. Kaitsja on taotlenud õigeksmõistmise korral menetluskulude hüvitamist 15 000 euro suuruses summas (VI kd, lk 196). Kaitsja selgitusel on kaitsetasud kokku lepitud kindla summana, s.o YYu puhul 9 000 eurot ja M. Kilgi puhul 6
2. Kaitsja kinnitas, et tema esitatud arved on süüdistatavate poolt tasutud ning esitas selle kohta maksekorraldust tõendavad väljatrükid (VI kd, lk 201-204). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on kriminaalmenetluse kulu ehk menetluskulu üks alaliik üksnes mõistlikus suuruses kaitsjatasu. Seetõttu tuleb võtta seisukoht, kas ülaltoodud kaitsjatasu on mõistliku suurusega. Esmalt märgib kohus, et taotluses näidatud õigusteenuse osutamise hind on põhjendatud. Asjas on toimunud 10 kohtuistungit, neist pikim üle kaheksa tunni. Lisaks sellele on kohtule esitatud materjale kuues köites, millest ca 1 köites on kohtule esitanud kaitsja oma kaitseversiooni toetuseks. Kui võtta tunnitöö hinnaks 100 -120 eurot, mida on kohtupraktikas peetud mõistliku suurusega tasuks (vt RKKKo 3-1-1-89-11, p 36), siis saab pidada kaitsja M. Kurmi poolt taotletavat kaitsjatasu 15 000 eurot mõistlikuks suuruseks. Riigikohus on KrMS § 181 lg-t 1 ja § 180 lg-t 1 tõlgendades asunud seisukohale, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses 36 süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt RKKKo 3-1-1-107-13, p 15). Praegusel juhul tegigi maakohus YYu ja M. Kilgi osas osaliselt õigeksmõistva otsuse. Pistise võtmises OÜ-lt X2 ja omastamise episoodis mõisteti YY

§ 293ja § 201 järgi õigeks, samuti mõisteti M.

Kilk õigeks osalisele

§ 201järgi esitatud süüdistuses.

Seega peab süüdistatavate kaitsmisega nendes episoodis seonduvaga hüvitama riik. Kohus peab põhjendatuks hüvitada riigieelarve tuludest makstud kaitsetasudest YYule 3 500 eurot ja M. Kilgile 1 500 eurot. Asitõendid Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud CD ja DVD-plaadid vastustega erinevatele päringutele, vaatluste lisadega, X3 e-kirjadega, X2 Eesti pakkumusega, jälitustoimingu protokoli lisaga ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisaga. Toodud salvestused tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2018. a otsusega: 1. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2017 otsus YYu süüditunnistamise ja karistamise osas

§ 293

lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.2015

§ 294

lg 2 p 1, 3) järgi, temalt ja tema kasuks menetluskulude väljamõistmise, YYult

§ 831

; 84 alusel väljamõistetud vara konfiskeerimise asendamise osas; Marko Kilgi süüditunnistamise osas

§ 201lg 1 järgi.

1. Teha uus otsus, millega: 2.
2. Mõista YY õigek