TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2254 Määruse kuupäev 19. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B.i esialgse õiguskaitse taotlus seoses julgeolekuabinõude ko

) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 6. Taotlus on lubatav.

§ 249

lg 2 lubab esitada esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal ja seda on taotleja ka teinud. Taotlust ei muuda lubamatuks see, et pärast selle esitamist on vangla vaide lahendanud. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ka ajal, mil haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu. Puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette.

§ 249

lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist. 7.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja nimetas ka seda, et ennistada tuleks õigused, mis tal olid enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohus selgitab taotlejale, et kui nende abinõude kohaldamine lõpeb, siis taastubki taotleja endine olukord. Näiteks ei mõjuta vaidlustatud käskkiri iseenesest taotleja tööle lubamise või taotleja ja tööandja vaheliste kokkulepete kehtivust. Kui vangla teeb mingeid taotlejat puudutavaid otsustusi (näiteks tunnistab kehtetuks taotleja tööle lubamise), siis sellised haldusaktid tuleb taotlejal vaidlustada eraldi nõuetega. Samuti tuleb taotlejal esitada eraldi nõue, kui ta soovib osaleda tegevustes, mis vahepeal on juba toimunud (näiteks korrata sotsiaalprogrammi). Nende küsimuste lahendamine väljub täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle peetava vaidluse piiridest. Kokkuvõttes tõlgendab kohus taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 12.11.2018.a käskkirja nr 6-4/296-1 täitmise peatamist.

1. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Nii taotleja kui ka Viru Vangla nõustuvad sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
2. Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. See tuleneb juba üksi sellest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole taotlejale teada. Vangla selgitas, et taotlejast võib lähtuda oht vangla julgeolekule, sellise hinnangu aluseks olevad andmed on piiratud juurdepääsuõigusega ja taotlejale neid avaldada ei saa. Sel juhul on taotlejal kahtlemata õigus pöörduda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamiseks kohtu poole, kuna kohus saab asja sisulisel lahendamisel nende asjaoludega tutvuda ja nendest lähtuvalt vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata ka juhul, kui asjaolud taotlejale avaldamisele ei kuulu.
3. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.02.
4. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
5. Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 10 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja ei saa eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal küll töötada, kuid sellega ei muutunud kehtetuks tema tööle lubamine ega kokkulepped taotleja ja tööandja vahel. Taotleja ei saanud töötada temast sõltumatutel asjaoludel. Töötamise võimaluse puudumisest tingitud varaline kahju on hüvitatav. Taotleja ei osalenud sellistes tegevustes, milles osalemise vajadus kaaluks üles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Seda, et taotlejal jäi lõpetamata tegevus Corrigo tugigrupis või et taotleja ei saa osaleda keeleõppes, on võimalik arvesse võtta tulevaste tegevuste planeerimisel. Viru Vangla kodukorra punkti 13.9.1.1 alusel on suletud osakonnas kinnipeetavale tagatud telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas. See tähendab, et välistatud ei ole telefoni kasutamine sagedamini kui üks kord nädalas. Kohtu hinnangul tuleb vanglal taotleja telefoni kasutamise taotluste lahendamisel muuhulgas arvestada sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid ettevaatusabinõu. Kokkusaamised perekonnaliikmetega on võimalikud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal.
6. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et piisav alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve, näiteks vangla sisekorra või julgeoleku kahjustamises ning kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et esialgse õiguskaitse menetluse raames saab lähtuda eeldusest, et vangla hinnang taotlejast lähtuda võivale ohule on üldjoontes õige. Selle hinnangu põhjendatuse täpsem käsitlemine kujutaks endast asja sisulist lahendamist ja väljuks esialgse õiguskaitse menetluse piiridest. Samadel põhjustel ei pea kohus praegu asjasse puutuvaks vaidlustatud käskkirjas viidatud teabe- ja uurimisosakonna ettekannet ning ei pea vajalikuks tutvuda sellega enne taotluse lahendamist.
7. Kokkuvõttes on täiendavate julgeolekuabinõude puhul nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kohaldamata jätmine pöördumatu tagajärjega, esimesel juhul taotleja õigustele ja teisel juhul vangla võimalusele teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Kuna nende abinõude kohaldamisest tingitud riive taotleja õigustele ei ole väga suur, siis peab kohus kaalukamaks vangla õigust ja võimalust teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
8. Kohus selgitab taotlejale, et vangla on praeguseks taotleja vaide lahendanud ja taotlejal on tekkinud õigus esitada kohtule kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kui taotleja kaebuse esitab, siis selle lahendamise käigus kohus tutvub ja annab hinnangu ka piiratud ligipääsuga andmetele ja dokumentidele, mis olid aluseks vaidlustatud käskkirja andmisel. Samuti on taotlejal õigus esitada vanglale ja seejärel vajadusel kohtule taotlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik